Aastaaegade mõiste: miks tekivad kevad, suvi, sügis ja talv
Avasta aastaaegade tekkimise põhjus: miks kevad, suvi, sügis ja talv vahelduvad ning kuidas Maa telje kalle, päeva pikkus ja päikese kõrgus mõjutavad ilmastikku.
Hooaeg on osa aastast. Enamikul maakera piirkondadest on aastas neli aastaaega: kevad, suvi, sügis (Briti inglise keeles) või sügis (USA inglise keeles) ja talv.
Mõnes piirkonnas on hooaegade arv erinev. Näiteks Austraalia troopilistes osades (Queenslandi, Lääne-Austraalia ja Põhja-Territooriumi põhjaosas) on märg ja kuiv aastaaeg. Need on lisaks tavalistele aastaaegadele või asendavad neid.
Troopilistes ja subtroopilistes kohtades on kaks aastaaega: vihmaperiood (ehk märg või mussoon) ja kuivaperiood. See on tingitud sellest, et vihm muutub rohkem kui temperatuur.
Mis põhjustab aastaaegu?
Aastaaegade peamine põhjus on Maa pöörlemistelje kallutus suhtes Maa ümber Päikese tiirlemise tasandi ehk ekliptika suhtes. Maa telje kaldus on umbes 23,4 kraadi. Selle tulemusel muutub aasta jooksul Päikese kõrgus taevas ja päikesevalguse langemise nurk ning ka päeva pikkus. Kui Päike on mõnel poolkera peaaegu otsekohe selle kohal (kõrgele taevas), saab pind rohkem otse suunatud päikeseenergiat ja temperatuurid tõusevad — see on suvi. Vastupidisel juhul, kui Päike on madalamal, langeb kogu päevaga maapinnale vähem energiat ja tekib talv.
Astronoomilised märgid: pööripäevad ja võrdpäevad
Astronoomiliselt eristatakse aasta olulisi hetki: võrdpäevad (equinox) ja pööripäevad (solstice). Võrdpäevadel on öö ja päev ligikaudu võrdse pikkusega; neid on kaks aastas (märtsis ja septembris). Pööripäevadeks on suvine ja talvine pööripäev (juunis ja detsembris), mil üks poolkerad saab maksimaalse päevavalguse (suvine pööripäev) ja teine minimaalse (talvine pööripäev). Tavaliselt langevad need hetked ligikaudu kuupäevadele:
- märtsi võrdpäev: umbes 20. märts
- juuni pööripäev: umbes 21. juuni
- septembri võrdpäev: umbes 22. september
- detsembri pööripäev: umbes 21. detsember
Põhjapoolker vs lõunapoolker
Igal ajal ja igal aastaajal on põhjapoolkeral ja lõunapoolkeral vastupidised aastaajad. Kui näiteks detsembris on põhjapoolkeral talv, siis lõunapoolkeral on samal ajal suvi. See vastandlikkus tuleneb samast Maa kallutusest — eri poolkerad on erineval ajal kallutatud Päikese poole.
Erinevused eri laiuskraadidel ja erandid
Aastaaegade väljendumine sõltub laiuskraadist:
- Keskmistel laiuskraadidel on selgelt eristuvad neli aastaaega, suuremad muutused temperatuuris ja kasvuperioodides.
- Polaaralad: mõnel pool, eriti Arktikas ja Antarktikas, on suvel pikad valguspäevad (pööripäevade ümber) ja talvel polaaröö ehk pimedus; temperatuurid võivad olla ülimalt madalad.
- Troopikad ja subtroopikad: seal ei muutu temperatuur nii palju aastas kui sademete hulk. Troopilistes ja subtroopilistes piirkondades on sageli kaks aastaaega — vihm (mussoon) ja kuiv —, mis mõjutavad taimi ja inimasustust rohkem kui temperatuuride väikesed kõikumised.
Mõju loodusele ja inimesele
Aastaaegadel on suur tähtsus elusloodusele ja inimestele: need määravad põllumajanduse kasvutsüklid, lindude ja imetajate rändeajad, taimede lehtede langemise (lehtlangetajad) ja paljude liikide paljunemisaja. Inimesed on aastaaegade tõttu kohandanud majandustegevusi, pidustusi ja kultuuriharjumusi (nt saagikoristused, talvevarude tegemine ja hooajalised tähistamised).
Kokkuvõte: aastaaegade vaheldumine on peamiselt tingitud Maa telje kallutusest ja selle liikumisest ümber Päikese, mistõttu muutuvad päikese kõrgus ja päeva pikkus. Kuidas need muutused ilmastikus ja looduses väljenduvad, sõltub laiuskraadist, geografilisest asukohast ning teistest kliimateguritest.
Neli aastaaega, kevad, suvi, sügis ja talv.
Kuupäevad
Hooaeg algab ja lõpeb eri riikides erinevatel kuupäevadel. Ameerika Ühendriikides öeldakse, et aastaajad algavad pööripäevade ja pööripäevade ajal. Suvine pööripäev on aasta pikim päev ja talvine pööripäev on kõige lühem. Pööripäev on aeg, mil päeval ja ööl on sama palju tunde, kui eeldada, et päike oleks valguspunkt keskel. Kuna tsiviilne koidik saabub siis, kui päikese serv ilmub esimest korda üle horisondi, ja tsiviilne õhtuhämarus saabub siis, kui serv langeb üle horisondi, on tsiviilne päeva pikkus 12 tundi mitu päeva enne pööripäeva. USAs algab suvi suvise pööripäeva ajal, talvine pööripäeva ajal, kevadine pööripäev kevadise pööripäeva ajal ja sügisene pööripäeva ajal sügisene pööripäev.
Suurbritannias öeldakse traditsiooniliselt, et aastaajad algavad umbes seitse nädalat varem: kevad algab küünlapäeval (2. veebruar), suvi maipäeval (1. mai), sügis Lammas (1. august) ja talv All Hallows (1. november). Need on päikesepööripäevade ja pööripäevade vahelisel poolel oleva ristneljandiku lähedal. Iiri kalender on sarnane, kuid kevad algab 1. veebruaril.
Taanis algab kevad 1. märtsil, suvi 1. juunil, sügis 1. septembril ja talv 1. detsembril. Austraalias algab suvi 1. detsembril, sügis 1.märtsil, talv 1. juunil ja kevad 1. septembril.
Hiina kalendris ja India põhjaosas on pööripäevade ja pööripäevade keskel iga aastaajal. Suvi toimub päikese poole kallutatud poolkeral.
Kõrghooaeg
Kõrghooaeg on aeg aastas, mil inimesed reisivad. Kõrghooajal tõstavad hotellid ja kuurordid oma hindu, sest nõudlus on suurem kui väljaspool hooaega. Näiteks talvel on suusatamise kõrghooaeg, suvel on rannapuhkuse kõrghooaeg.
Seotud leheküljed
- Põhjapoolkeral
- Lõunapoolkeral
- Idapoolkeral
- Läänepoolkeral
- Ekvaator
- Tropic of Cancer
- Kaljukitse troopik
- Arktiline ring
- Antarktika ring
Küsimused ja vastused
K: Mis on hooaeg?
V: Hooaeg on osa aastast.
K: Mitu aastaaega on enamikus Maa piirkondades?
V: Enamikul Maa aladel on aastas neli aastaaega: kevad, suvi, sügis (Briti inglise keeles) või sügis (USA inglise keeles) ja talv.
K: Kas mõnes kohas on aastaaegade arv erinev?
V: Jah, mõnes kohas on aastaaegade arv erinev. Näiteks Austraalia troopilistes osades (Queenslandi, Lääne-Austraalia ja Põhja-Territooriumi põhjaosas) on märg ja kuiv aastaaeg, mis lisanduvad tavalistele aastaaegade nimetustele või asendavad neid. Troopilistes ja subtroopilistes kohtades on kaks aastaaega - vihmahooaeg (ehk märg ehk mussoon) ja kuivhooaeg.
Küsimus: Millest tuleneb suve soe aeg?
V: Suvi on soe, sest päevad on pikemad ja päike on kõrgel taevas, andes otsest valgust maapinnale.
K: Miks on talv külm?
V: Talv on külm, sest päevad on lühemad ja Päike on taevas madalal, andes maapinnale kaudset valgust. Nii päeva pikkuse kui ka päikese kõrguse muutumine keskpäeval on tingitud Maa pöörlemistelje kallutamisest Maa ümber Päikese kulgemise tasapinna suhtes.
Küsimus: Kas ühel poolkeral on hooajad vastupidised kui teisel poolkeral?
V: Jah, igal ajal mis tahes aastaajal on põhjapoolkeral ja lõunapoolkeral teineteisega vastupidised aastaajad.
Otsige