Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Ta on Päikesest lähtudes viies planeet. Jupiter on gaasihiiglane, sest ta on nii suur ja koosneb gaasist. Teised gaasihiiglased on Saturn, Uraan ja Neptuun.

Jupiteri mass on 1,8986×1027 kg ehk umbes 318 Maa massi. See on kaks korda suurem kui kõigi teiste Päikesesüsteemi planeetide mass kokku.

Jupiteri saab näha ka ilma teleskoobita. Seda teadsid juba vanad roomlased, kes nimetasid selle oma jumala Jupiteri (ladina keeles Iuppiter) järgi. Jupiter on öise taeva kolmas heledaim objekt. Ainult Maa kuu ja Veenus on heledamad.

Jupiteril on vähemalt 79 kuud. Neist umbes 50 on väga väikesed ja alla viie kilomeetri laiused. Jupiteri neli suurimat kuud on Io, Europa, Ganymedos ja Callisto. Neid nimetatakse Galilei kuudeks, sest Galileo Galilei avastas need. Ganymedos on Päikesesüsteemi suurim kuu. Selle läbimõõt on suurem kui isegi Merkuuri oma. 2018. aastal avastati veel 10 väga väikest kuud

Põhiomadused

Jupiter on planeet ilma kindla pinnata: see koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Ta pöörleb oma telje ümber väga kiiresti — üks täispööre võtab veidi vähem kui 10 tundi — mistõttu on Jupiter tugevalt lapik (ekvatoriaalne raadius on suurem kui polaarne). Tasakaalust lähtuvaks tähiseks on ka tema laiaulatuslikud vööndid ja pilvevööd, mida näeme läbi teleskoobi.

  • Läbimõõt: ekvatoriaalne umbes 142 984 km (keskmine läbimõõt ligikaudu 140 000 km).
  • Tihedus: Jupiter on suhteliselt madala keskmise tihedusega (ligikaudu 1,33 g/cm³), mis toetab gaasilist koostist.
  • Päev: kiire pöörlemine (~9 tundi 55 minutit) — seetõttu on päev väga lühike võrreldes Maa omaga.
  • Orbiit: Jupiter asub Päikesest keskmiselt umbes 5,2 astronoomilise ühiku (AU) kaugusel.

Atmosfäär ja ilm

Jupiteri atmosfääris on peamiselt vesinik ja heelium ning väiksemas koguses metaani, ammoniaaki, veeauru ja teisi ühendeid. Tuntud on pilvesooned ja triibud: heledad vööndid ja tumedad vööndid tekivad erinevate temperatuuride, tuulte ja kemikaalide koosmõjul. Üks kõige tuntumaid nähtusi on Suur Punane Laik (Great Red Spot) — hiiglaslik antiiklüne torm, mis on kestnud vähemalt sajandeid ja mille diameeter on mitmeid kordi suurem kui Maa.

Jupiter kiirgab seestpoolt välja rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab — see tuleneb osaliselt gravitatsioonilisest kokkutõmbumisest (Kelvin–Helmholtz’i mehhanism) ja võimalikust soojusest planeedi suuremast südamikust.

Siseehitus, rõngad ja magnetväli

Jupiteril arvatakse olevat kivine või jäine südamik, mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku (kus elektronid on vabad liikuma) ja seejärel molekulaarne vesinik. Südamiku mass võib olla hinnanguliselt sadu kordi suurem kui Maa, kuid täpsed väärtused on endiselt uurimuse objektiks.

Jupiteril on ka kitsas, õhuke rõngasüsteem, mis ei ole nii silmatorkav kui Saturni oma. Rõngad avastati 1979. aastal Voyageri missioonide käigus ning need koosnevad peenest tolmust ja väikestest kivikestest.

Jupiteri magnetväli on väga tugev ja moodustab hiiglasliku magnetosfääri, mis kaitseb planeedi ümbrust päikesetuule eest ja lõikab ümbritsevat ruumi tugeva kiirgusevööndiga. See kiirgus võib olla ohtlik nii kosmosesondidele kui ka potentsiaalsetele tulevastele kosmosemissioonidele lähikaugusele.

Kuud ja Galilei kuud

Jupiteri ümber ringleb mitmeid kärke ja süsteeme: sisemised väikesed kuud, suuremad regulaarsed kuud ja kauged ebaregulaarsed satelliidid. Neli suurt Galilei kuud — Io, Europa, Ganymedos ja Callisto — on eriti huvipakkuvad:

  • Io: aktiivseim vulkaaniline maailm Päikesesüsteemis, mille geoloogiline aktiivsus põhjustab pidevat pinnamuutust.
  • Europa: sile, jääkate, mille all arvatakse olevat globaalne soolvesi ookean — see muudab Europa üheks peamiseks sihtmärgiks eluvõimaluste otsingul väljaspool Maad.
  • Ganymedos: suurim kuu Päikesesüsteemis — suurem kui planeet Merkuur — ja sellel on oma nõrk magnetväli.
  • Callisto: tugevasti kraateritud ja vana pinnaga kuu, mis säilitab ajaloost teavet varajase Päikesesüsteemi kohta.

Lisaks Galilei kuudele on Jupiteril palju väiksemaid ja kaugeid satelliite, sh hiljuti avastatud väga väiksed kehad. Mõned neist on arvatavasti õhukesest materjalist tekkinud ja teised võivad olla pärit väljastpoolt, püütud gravitatsiooniga sisse.

Uurimine ja kosmosemissioonid

Jupiterit on külastanud mitu missiooni, sh Pioneerid, Voyagerid, Galileo orbitaalkeskus, Cassini (lendas mööda) ja New Horizons (möödalend). Praeguse ajani üks kõige olulisemaid ja ulatuslikumaid missioone on NASA sond Juno, mis jõudis Jupiteri orbiidile 2016. aastal ja uurib planeedi gravitatsioonivälja, magnetvälja, atmosfääri ja siseehitust.

Tulevikus on planeeritud täiendavaid missioone, mille eesmärk on uurida eriti Jupiteri suurte kuude (näiteks Europa) potentsiaalset sobivust eluks ja ka Jupiteri enda sügavamaid saladusi.

Kuidas Jupiterit näha ja jälgida

Jupiter on üks heledamaid taevataevaseid objekte ja seda on lihtne üles leida ka palja silmaga. Kahe silma või väikse binokliga on sageli näha Galilei kuude järjestust planeedi mõlemal poolel. Teleskoobiga võib näha pilvavöösid, suurpunast laiku ja variatsioone atmosfääris. Hea aeg Jupiteri vaatlemiseks on siis, kui ta on Maale lähemal ja hästi nähtav öösel.

Miks Jupiter on oluline

Jupiteri suur mass ja tugev gravitatsioon mõjutavad oluliselt Päikesesüsteemi dünaamikat: ta on osaliselt "kokkukogunud" ja suunanud väikseid komeete ja asteroide, vähendades võimalust, et paljud neist jõuaksid sisemistele planeetidele. Samuti on Jupiteri süsteem hindamatu laboratoorium atmosfääri füüsika, magnetosfääri ja planeedi kujunemise uurimisel.

Märkus: Jupiteri kohta käivad täpsed parameetrid ja kuu­de arv võivad täieneda uute vaatlustega ja missioonide andmetega.