Jupiter

Struktuur

Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet, mille läbimõõt on 142 984 km. See on üksteist korda suurem kui Maa läbimõõt.

Atmosfäär

Jupiteri pinnalähedane atmosfäär koosneb umbes 88-92% ulatuses vesinikust, 8-12% ulatuses heeliumist ja 1% ulatuses muudest gaasidest.

Alumine atmosfäär on nii kuum ja rõhk nii kõrge, et heelium muutub vedelaks. See sajab alla planeedile. Spektroskoopia põhjal näib Jupiter olevat samadest gaasidest kui Saturn. See erineb Neptuunist või Uraanist. Nendel kahel planeedil on palju vähem vesinik- ja heeliumgaasi.

Jupiteri tuumas valitsevad väga kõrged temperatuurid ja rõhud tähendavad, et teadlased ei oska öelda, milliseid materjale seal leidub. Seda ei ole võimalik välja selgitada, sest Maal ei ole võimalik tekitada samasugust rõhku.

Tundmatu sisemise tuuma kohal on väline tuum. Jupiteri välimine tuum on paks, vedel vesinik. Rõhk on piisavalt kõrge, et vesinik muutuks tahkeks, kuid siis sulab see kuumuse tõttu.

Mass

Jupiter on kaks korda suurema massiga kui kõik teised Päikesesüsteemi planeedid kokku. Ta eraldab rohkem soojust kui ta saab Päikeselt. Jupiter on 11 korda laiem kui Maa ja 318 korda massiivsem. Jupiteri ruumala on 1317 korda suurem kui Maa ruumala. Teisisõnu, selle sisse mahub 1317 Maa-suurust objekti.

Pilvekihid

Jupiteril on palju pilvede ribasid, mis kulgevad horisontaalselt üle selle pinna. Heledamad osad on tsoonid ja tumedamad vööndid. Vööndid ja vööndid on sageli omavahel seotud. See põhjustab suuri tormi. Jupiteril on tavalised tuule kiirused 360 kilomeetrit tunnis (km/h). Et näidata erinevust, on kõige tugevamad troopilised tormid Maal umbes 100 km/h.

Enamik Jupiteri pilvedest koosneb ammoniaagist. Seal võivad olla ka veeaurupilved nagu Maal. Kosmoseaparaadid, nagu Voyager 1, on näinud planeedi pinnal äikest. Teadlased arvavad, et tegemist oli veeauruga, sest välk vajab veeauru. Nende välkude võimsust on mõõdetud kuni 1000 korda suuremaks kui Maal. Pruunid ja oranžid värvid tekivad siis, kui päikesevalgus läbib või murdub koos paljude atmosfääris olevate gaasidega.

Suur punane laik

Jupiteri atmosfääris on üks suurimaid tunnuseid Suur Punane Laik. See on tohutu torm, mis on suurem kui kogu Maa. Seda on registreeritud vähemalt alates 1831. aastast ja juba 1665. aastast. Hubble'i kosmoseteleskoobi piltidel on näha koguni kaks väiksemat "punast laiku" otse Suure Punase Laigu kõrval. Tormid võivad kesta tunde või isegi sadu aastaid, nagu Suure Punase Laigu puhul.

Magnetväli

Jupiteril on magnetväli nagu Maal, kuid 11 korda tugevam. Samuti on tal magnetosfäär palju suurem ja tugevam kui Maal. See väli püüab kinni palju tugevamaid kiirgusvöösid kui Maa Van Alleni kiirgusvööndid, mis on piisavalt tugevad, et ohustada kõiki Jupiterist mööda või Jupiteri poole liikuvaid kosmoseaparaate. Magnetväli on tõenäoliselt põhjustatud Jupiteri tuumas leiduvast suurest hulgast vedelast metallist vesinikust. Jupiteri neli suurimat kuud ja paljud väiksemad kuud tiirlevad ümber planeedi magnetvälja sees. See kaitseb neid päikesetuule eest. Jupiteri magnetväli on nii suur, et see ulatub Saturni orbiidile 7,7 miljoni miili (12 miljoni km) kaugusele. Maa magnetosfäär ei kata isegi tema kuud, mis on vähem kui veerand miljoni miili (400 000 km) kaugusel.

Rõngassüsteem

Jupiteril on ka õhuke planeetide rõngassüsteem. Neid rõngaid on raske näha ja need avastati alles 1979. aastal NASA sondiga Voyager 1. Jupiteri rõngad koosnevad neljast osast. Jupiterile lähimat rõngast nimetatakse Halorõngaks. Järgmist rõngast nimetatakse pearõngaks. See on umbes 6440 km lai ja ainult 30 km paks. Jupiteri pea- ja halorõngad koosnevad väikestest tumedatest osakestest. Kolmas ja neljas rõngas, mida nimetatakse Gossamer Rings, on läbipaistvad (läbipaistvad) ja koosnevad mikroskoopilistest jäätmetest ja tolmust. See tolm pärineb tõenäoliselt Jupiteri kuude pinnale põrkuvatest väikestest meteoritest. Kolmandat rõngast nimetatakse Amalthea Gossamer Ringiks, mis on nime saanud kuu Amalthea järgi. Välimine rõngas, Thebe Gossamer Ring, on nime saanud kuu Thebe järgi. Selle rõnga välimine serv on Jupiterist umbes 220 000 km kaugusel.

Animatsioon osast Jupiteri pilvesüsteemist. Animatsioon on tehtud enam kui 40 fotost, mille kosmosesond Cassini tegi 31. oktoobrist kuni 9. novembrini 2000. aastal.


Neli fotot Jupiterist, mis on tehtud 1994. aastal. Heledad valged laigud on plahvatused, kus komeedi Shoemaker Levy-9 osad tabasid planeeti.


Kunstniku tehtud pilt kosmoseaparaadist Voyager 1, mis lendas 1979. aastal Jupiterist mööda.

Orbit

Planeedi orbiit on aeg ja tee, mille jooksul ta tiirleb ümber Päikese. Selle aja jooksul, mis Jupiteril kulub ühe korra ümber Päikese tiirlemiseks, tiirleb Maa 11,86 korda ümber Päikese. Üks aasta Jupiteril on võrdne 11,86 aastaga Maal. Jupiteri ja Päikese vaheline keskmine kaugus on 778 miljonit kilomeetrit. See on viis korda suurem kui Maa ja Päikese vaheline kaugus. Jupiter ei ole oma telje suhtes nii palju kallutatud kui Maa või Marss. Seetõttu puuduvad tal aastaajad, näiteks suvi või talv. Jupiter pöörleb ehk keerleb väga kiiresti. See põhjustab planeedi keskelt kumerust. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige kiiremini pöörlev planeet. Ta sooritab ühe pöörde või pöörlemise 10 tunniga. Kumeruse tõttu on Jupiteri ekvaatori pikkus palju pikem kui pikkus poolusest pooluseni.

Uurimis- ja uurimistegevus

Maa pealt

Jupiter on öise taeva kolmas heledaim objekt Kuu ja Veenuse järel. Seetõttu on inimesed alati suutnud seda Maalt näha. Esimene inimene, kes seda planeeti tegelikult uuris, oli Galileo Galilei 1610. aastal. Ta oli esimene inimene, kes nägi Jupiteri kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Seda seetõttu, et ta kasutas teleskoopi, erinevalt kõigist teistest enne teda.

Rohkem kui kahesaja aasta jooksul ei avastatud ühtegi uut kuud. 1892. aastal leidis astronoom E. E. Barnard uue kuu, kasutades oma observatooriumi Californias. Ta nimetas kuu Amaltheaks. See oli viimane Jupiteri 67 kuust, mille avastas inimene teleskoobi abil. 1994. aastal tabasid komeedi Shoemaker Levy-9 tükid Jupiteri. See oli esimene kord, kui inimesed nägid kahe Päikesesüsteemi objekti kokkupõrget.

Kosmoseaparaadist

Alates 1973. aastast on Jupiterist möödunud seitse kosmosesõidukit. Need olid Pioneer 10 (1973), Pioneer 11 (1974), Voyager 1 ja 2 (1979), Ulysses (1992 ja 2004), Cassini (2000) ja New Horizons (2007).

Pioneer-missioonid olid esimesed kosmoseaparaadid, mis tegid Jupiterist ja selle kuudest lähipilte. Viis aastat hiljem avastasid kaks Voyager-aparaati üle 20 uue kuu. Nad jäädvustasid fotodega tõendeid Jupiteri öise külje välkudest.

Sond Ulysses saadeti Päikese uurimiseks. See läks Jupiterile alles pärast seda, kui oli lõpetanud oma põhiülesande. Ulyssesil ei olnud kaameraid, seega ei teinud ta fotosid. 2006. aastal tegi kosmosesond Cassini, mis oli teel Saturni poole, väga häid ja selgeid pilte planeedist. Cassini leidis ka ühe kuu ja pildistas seda, kuid see oli liiga kaugel, et üksikasju näidata.

Galileo missioon 1995. aastal oli esimene kosmoselaev, mis läks Jupiteri ümber orbiidile. See lendas seitse aastat ümber planeedi ja uuris nelja suurimat kuud. See saatis sondi planeedile, et saada teavet Jupiteri atmosfääri kohta. Sond jõudis umbes 150 km sügavusele, enne kui kogu selle kohal oleva gaasi kaal seda purustas. Seda nimetatakse surveks. Ka kosmosesond Galileo purunes 2003. aastal, kui NASA juhtis selle planeedile. Nad tegid seda selleks, et sõiduk ei saaks põrgata Euroopasse, mis on kuu, kus teadlaste arvates võib olla elu.

NASA on saatnud Jupiteri juurde teise kosmoseaparaadi nimega Juno. See startis 5. augustil 2011 ja jõudis Jupiterile 4. juulil 2016. NASA avaldas mõned Juno missiooni tulemused 2018. aasta märtsis. Jupiteri kuudele Europa ja Callisto on kavas saata veel mitu kosmoselaeva. Üks neist nimega JIMO (Jupiter Icy Moons Orbiter) tühistati 2006. aastal, sest see maksis liiga palju raha.

Moons

Jupiteril on 79 teadaolevat kuud. Neli suurimat nägi Galileo oma algelise teleskoobiga ja veel üheksa on Maa pealt vaadeldavad kaasaegsete teleskoopidega. Ülejäänud kuud on tuvastatud kosmoseaparaatide abil. Väikseim kuu (S/2003 J 12) on vaid ühe kilomeetri läbimõõduga. Suurima, Ganymedese, läbimõõt on 5262 kilomeetrit. See on suurem kui planeet Merkuur. Ülejäänud kolm Galilei kuud on Io, Europa ja Callisto. Kuna nad tiirlevad Jupiteri ümber, mõjutab gravitatsioon neid kolme kuud väga tugevalt. Europa ja Ganymedese gravitatsioonist põhjustatud hõõrdumine, mis tõmbab Io'd, teeb sellest kõige vulkaanilisema objekti Päikesesüsteemis. Sellel on üle 400 vulkaani, mida on üle kolme korra rohkem kui Maal.

Jupiter Päikesesüsteemis

Jupiteri suur gravitatsioon on avaldanud mõju Päikesesüsteemile. Jupiter kaitseb siseplaneete komeetide eest, tõmmates neid enda poole. Seetõttu on Jupiteril kõige rohkem komeetide kokkupõrkeid Päikesesüsteemis.

Kaks asteroidide rühma, mida nimetatakse Trooja asteroidideks, on asunud Jupiteri orbiidil ümber Päikese. Ühte rühma nimetatakse troojalasteks ja teist rühma kreeklasteks. Nad tiirlevad ümber Päikese samal ajal kui Jupiter.

Päikesesüsteemi skeem. Sellel on kujutatud kaks trooja asteroidide rühma, mis järgivad Jupiteri orbiidil.

Seotud leheküljed

• Planeetide nimekiri
• Komeet Shoemaker-Levy 9