National Aeronautics and Space Administration (NASA) on Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse sõltumatu agentuur, mis tegeleb kosmoseuuringute ja lennundusega ning arendab ja katsetab lennukite ja kosmosesüsteemide tehnoloogiat. NASA-l on olnud palju edukaid missioone, näiteks ISS ja Apollo 11, mis viis 1969. aastal esimese inimese Kuule. Asutus loodi 29. juulil 1958. aastal (juured ulatuvad NACA-sse, 1915) ja alustas tööd 1. oktoobril 1958. NASA ametlik moto on: "Kõigi hüvanguks". Aastail 2018–2021 oli NASA administraator Jim Bridenstine. Praegune administraator on Bill Nelson (alates 2021), aseadministraator Pamela Melroy; peakorter asub Washingtonis.

Ajalugu

NASA sündis külma sõja ja kosmosevõidujooksu taustal pärast Nõukogude Liidu satelliidi Sputnik 1 starti (1957). NACA lennundusuuringute kogemus andis tugeva aluse, millele ehitati järjestikused inimlennuprogrammid Mercury ja Gemini, mis valmistasid ette kuumissioonid. 1969. aastal kulmineerus Apollo programm esimese mehitatud Kuu-maa peale tagasi pöördumisega. 1970.–1980. aastatel tegutses USA esimene orbiidijaam Skylab ning käivitati korduskasutatav kosmosesüstikute programm (1981–2011), mis võimaldas ehitada ja teenindada ISS-i, hooldada Hubble’i kosmoseteleskoopi ja viia läbi sadu teaduskatseid Maa orbiidil. Pärast süstikute lõppu toimus üleminek koostööle kommertspartneritega (Commercial Crew ja Commercial Cargo), mis taastas USA võime meeskondi orbiidile saata 2020. aastast.

Struktuur ja keskused

  • Johnson Space Center (Houston, Texas) – mehitatud lendude juhtimine ja astronautide väljaõpe.
  • Kennedy Space Center (Florida) – rakettide stardieelsed ettevalmistused ja stardid.
  • Jet Propulsion Laboratory (California) – robotmissioonid Päikesesüsteemi ja kaugema universumi uurimiseks.
  • Goddard Space Flight Center (Maryland) – Maa- ja kosmoseobservatooriumid, satelliidid ja maapealsed juhtimissüsteemid.
  • Marshall Space Flight Center (Alabama) – raketid, mootorid ja kosmosesüsteemide insenertehnika.
  • Ames, Langley, Glenn, Armstrong – aeronautika, superarvutus, tuuletunnelid, X-lennukid ja arendusuuringud.
  • Stennis Space Center (Mississippi) – rakettmootorite testimine.

Peamised programmid ja inimlennud

  • Mercury ja Gemini (1961–1966) – esimesed USA astronaudid, orbiidimanöövrid ja dokkimised.
  • Apollo (1961–1972) – Kuu-lennud, sh Apollo 11, mis viis esimesed inimesed Kuule (1969).
  • Skylab ja Apollo–Sojuz – varased orbiidijaama kogemused ja USA–NSVL koostöömissioon (1975).
  • Kosmosesüstikute programm (1981–2011) – korduskasutatavad orbiidilaevad, Hubble’i hooldus, rahvusvaheliste laborite orbiidile toimetamine.
  • ISS (alates 1998) – püsiv rahvusvaheline teaduslabor Maa orbiidil, kus NASA töötab koos partneritega (ESA, JAXA, CSA ja teised).
  • Commercial Crew – koostöö eraettevõtetega: SpaceX Crew Dragon (operatiivlennud alates 2020), Boeing Starliner (mehitletud katselend 2024).
  • Artemise programm – naasmine Kuu juurde ja jätkusuutlik kohalolek 2020. aastatel; kasutatakse SLS-kanderaketti, Orion-kosmoselaeva, Gateway jaama ning kaubanduslikke Kuu laskumissüsteeme.

Teadus- ja robotmissioonid

  • Observatooriumid – Hubble’i kosmoseteleskoop, James Webbi kosmoseteleskoop, Chandra röntgenteleskoop ja teised, mis uurivad universumi teket, galaktikaid ja eksoplaneete.
  • Marsiprogramm – kulgurid Sojourner, Spirit, Opportunity, Curiosity, Perseverance ning helikopter Ingenuity; plaanitakse Marsi proovinõude Maale toomist.
  • Kaugete maailmade uurimine – Voyager 1 ja 2, New Horizons (Pluuto ja Kuiperi vöö), Juno (Jupiter), Cassini-Huygens (Saturn ja Titaan).
  • Planetaarne kaitse ja proovid – OSIRIS-REx tõi 2023. aastal Maale Bennu asteroidilt proovid; käimas on Maa-lähedaste asteroidide seire.
  • Maa teadus – kliima, ookeanide ja maismaa vaatlused (nt ookeanivärvi, jäämassi, pilvede ja sademete kaardistamine) toetamaks ilmastiku, kliimamuutuse ja loodusressursside halduse mõistmist.
  • Aeronautika – vaikse ülehelikiirusega lennu (X-59) ja säästva lennunduse tehnoloogiad, lennukite efektiivsuse, mürataseme ja emissioonide vähendamine.

Saavutused ja mõju

  • Esimene mehitatud Kuu-missioon ja korduvate teaduslike avastuste laine, mis on kujundanud arusaama Päikesesüsteemist ja universumist.
  • Püsiv inimeste kohalolek orbiidil tänu ISS-ile, kus on tehtud kümneid tuhandeid teaduskatseid.
  • Tehnoloogiasiirded – GPS-i täpsuse parendused, meditsiiniseadmed, satelliitnavigatsioon, kaugseire ja materjalitehnoloogiad on leidnud tsiviilkasutuse.
  • Haridus ja avalikud andmed – vaba juurdepääs piltidele, andmestikele ja tarkvarale; lai avalik haridus- ja kaasamisprogramm.

Rahvusvaheline koostöö

NASA tegutseb tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega. Euroopa Kosmoseagentuur panustab muu hulgas Orion-kosmoselaeva teenindusmooduli ja avakosmoseobservatooriumidega, Jaapani JAXA varustab jaama kaubalennukitega ja teadusaparatuuriga, Kanada CSA on tuntud robotmanipulaatorite poolest (Canadarm). Koostöö ulatub ühismissioonideni ja andmete ühiskasutuseni.

Turvalisus ja õppetunnid

  • Apollo 1 (1967), Challenger (1986) ja Columbia (2003) tragöödiad kujundasid NASA ohutuskultuuri, rõhutades läbipaistvust, riskijuhtimist ja insenertehnilist rangust.

Rahastus ja korraldus

NASA tegutseb kongressi eraldatava eelarve alusel (viimastel aastatel üle 24 miljardi USA dollari aastas). Agentuuris töötab ligikaudu kümneid tuhandeid riigiteenistujaid ning suur hulk lepingulisi partnereid. Üha olulisem roll on avaliku ja erasektori partnerlustel, mis kiirendavad innovatsiooni ja vähendavad kulusid.

Kokkuvõttes on NASA üks maailma juhtivaid teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioone, mille uurimis- ja arendustöö loob teadmisi ja lahendusi, mis mõjutavad igapäevaelu Maal ning avardavad inimkonna piire kosmoses – tõepoolest, „Kõigi hüvanguks“.