Rahvusvaheline kosmosejaam
Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on kosmosejaam, väga suur satelliit, kus inimesed saavad elada mitu kuud korraga. Kuni 2011. aastani oli see kokku pandud madalal Maa orbiidil, kuid sellest ajast alates on lisandunud ka muid tükke. Viimane osa, Bigelowi moodul lisati 2016. aastal. Jaam on mitme riigi ühisprojekt: USA, Venemaa, Euroopa, Jaapan ja Kanada. Teised riigid, nagu Brasiilia, Itaalia ja Hiina, teevad ISSiga koostööd ka teiste riikidega.
ISS-i ehitamine algas 1998. aastal, kui Venemaa ja Ameerika kosmosemoodulid ühendati.
Päritolu
1980. aastate alguses kavandas NASA kosmosejaama Freedom vastandina Nõukogude kosmosejaamadele Saljut ja Mir. See ei lahkunud kunagi joonistusplaadilt ning Nõukogude Liidu ja külma sõja lõppedes see tühistati. Kosmosevõidu lõpp ajendas USA administratsiooni ametnikke alustama 1990. aastate alguses läbirääkimisi rahvusvaheliste partneritega Euroopas, Venemaal, Jaapanis ja Kanadas, et ehitada tõeliselt rahvusvaheline kosmosejaam. See projekt kuulutati esimest korda välja 1993. aastal ja kandis nime Space Station Alpha. See pidi ühendama kõigi osalevate kosmoseagentuuride kavandatud kosmosejaamad: NASA kosmosejaam Freedom, Venemaa Mir-2 (Miri kosmosejaama järeltulija, mille tuumik on praegu Zvezda) ja ESA Columbus, mis oli kavandatud iseseisvaks kosmoselaboriks.
Tootmine
ISS-i komponendid valmistati erinevates tehastes üle kogu maailma ning kõik need toimetati Kennedy kosmosekeskuses asuvasse kosmosejaama töötlemisrajatisse, kus toimusid viimased tootmisetapid, masinate kokkupanek ja starditöötlus. Komponendid on valmistatud roostevabast terasest, titaanist, alumiiniumist ja vasest.
Assamblee
Rahvusvahelise kosmosejaama kokkupanek on suursündmus kosmosearhitektuuris. Vene moodulid stardivad ja dokitakse oma rakettide abil. Kõik ülejäänud osad toimetati kohale kosmosesüstikuga. Alates 5. juunist 2011[update] olid nad enam kui 1000 tundi kestnud EVA käigus lisanud 159 komponenti. Paljusid kosmosesüstikuga startinud mooduleid testiti maa peal kosmosejaama töötlemisrajatises, et leida ja parandada probleemid enne starti.
Esimene osa, Zarya funktsionaalne veoseplokk, viidi orbiidile 1998. aasta novembris Vene Proton-raketiga. Enne esimese meeskonna, Expedition 1, lähetamist lisati veel kaks osa (Unity moodul ja Zvezda teenindusmoodul). Ekspeditsioon 1 dokkis ISS-ile 1. novembril 2000 ja koosnes USA astronaut William Shepherdist ja kahest vene kosmonautist, Juri Gidzenko ja Sergei Krikalevist.
| Rahvusvahelise kosmosejaama kokkupanek | |||||||
| Osad | Kokkupaneku lend | Käivitamise kuupäev | Kanderakett | Eraldi vaated | Vaade koos jaamaga | ||
| Zarya (FGB) | 1A/R | 1998-11-20 | Proton-K |
|
| ||
| Ühtsus (sõlme 1), PMA-1 ja PMA-2 | 2A | 1998-12-04 | Kosmosesüstik Endeavour (STS-88) |
|
| ||
| Zvezda (teenindusmoodul) | 1R | 2000-07-12 | Proton-K |
|
| ||
| Z1 Truss & PMA-3 | 3A | 2000-10-11 | Kosmoselaev Discovery (STS-92) |
|
| ||
| P6 Truss & päikesepaneelid | 4A | 2000-11-30 | Kosmosesüstik Endeavour (STS-97) |
|
| ||
| Destiny (USA laboratoorium) | 5A | 2001-02-07 | Kosmoselaev Atlantis (STS-98) |
|
| ||
| Väline hoiuplatvorm-1 | 5A.1 | 2001-03-08 | Kosmoselaev Discovery (STS-102) |
|
| ||
| Canadarm2 (SSRMS) | 6A | 2001-04-19 | Kosmosesüstik Endeavour (STS-100) |
|
| ||
| Quest (ühine õhulukk) | 7A | 2001-07-12 | Kosmosesüstik Atlantis (STS-104) |
|
| ||
| Pirs (dokkimisruum ja õhulukk) | 4R | 2001-09-14 | Sojuz-U |
|
| ||
| S0 Truss | 8A | 2002-04-08 | Kosmoselaev Atlantis (STS-110) |
|
| ||
| Mobiilne baassüsteem | UF2 | 2002-06-05 | Kosmosesüstik Endeavour (STS-111) |
|
| ||
| S1 Truss | 9A | 2002-10-07 | Kosmoselaev Atlantis (STS-112) |
|
| ||
| P1 Truss | 11A | 2002-11-23 | Kosmosesüstik Endeavour (STS-113) |
|
| ||
| ESP-2 | LF1 | 2005-07-26 | Kosmoselaev Discovery (STS-114) |
|
| ||
| P3/P4 Truss ja päikesepaneelid | 12A | 2006-09-09 | Kosmoselaev Atlantis (STS-115) |
|
| ||
| P5 Truss | 12A.1 | 2006-12-09 | Kosmoselaev Discovery (STS-116) |
|
| ||
| S3/S4 Truss ja päikesepaneelid | 13A | 2007-06-08 | Kosmoselaev Atlantis (STS-117) |
|
| ||
| S5 Truss ja ESP-3 | 13A.1 | 2007-08-08 | Kosmosesüstik Endeavour (STS-118) |
|
| ||
| Harmony (sõlme 2) | 10A | 2007-10-23 | Kosmoselaev Discovery (STS-120) |
|
| ||
| Columbus (Euroopa laboratoorium) | 1E | 2008-02-07 | Kosmoselaev Atlantis (STS-122) |
|
| ||
| Dextre (SPDM) | 1J/A | 2008-03-11 | Kosmosesüstik Endeavour (STS-123) |
|
| ||
| Jaapani survemoodul (JEM-PM) | 1J | 2008-05-31 | Kosmoselaev Discovery (STS-124) |
|
| ||
| S6 Truss ja päikesepaneelid | 15A | 2009-03-15 | Kosmoselaev Discovery (STS-119) |
|
| ||
| Jaapani eksponeeritud rajatis (JEM-EF) | 2J/A | 2009-07-15 | Kosmosesüstik Endeavour (STS-127) |
|
| ||
| Poisk (MRM-2) | 5R | 2009-11-10 | Sojuz-U |
|
| ||
| ExPRESS Logistics Carriers 1 & 2 | ULF3 | 2009-11-16 | Kosmoselaev Atlantis (STS-129) |
|
| ||
| Cupola & | 20A | 2010-02-08 | Kosmoselaev Endeavour (STS-130) |
|
| ||
| Rassvet (MRM-1) | ULF4 | 2010-05-14 | Kosmosesüstik Atlantis (STS-132) |
|
| ||
| Leonardo (PMM) ja EXPRESS Logistics Carrier 4 | ULF5 | 2011-02-24 | Kosmoselaev Discovery (STS-133) |
|
|
| |
| Alfa-magnetspektromeeter, OBSS ja EXPRESS logistikavahendi 3. | ULF6 | 2011-05-16 | Kosmosesüstik Endeavour (STS-134) |
|
|
| |
| Bigelow laiendatav tegevusmoodul | 2016-04-08 | Falcon 9 (SpaceX CRS-8) |
| ||||
| Osad | Kokkupaneku lend | Käivitamise kuupäev | Kanderakett | Eraldi vaade | Vaade koos jaamaga | ||
.jpg)
.jpg){kind=spacer}
ISS-i joonis (plahvatusvaade)
Elu kosmoses
Magamamineku aeg
Kosmosejaamas elavad inimesed peavad harjuma igasuguste muutustega võrreldes eluga Maal. Neil kulub Maa ümber tiirlemiseks (ümberringi käimiseks) vaid 90 minutit, mistõttu tundub, et päike tõuseb ja loojub 16 korda päevas. See võib olla segadust tekitav, eriti kui inimene püüab otsustada, millal ta peaks magama minema. Astronaudid püüavad ikkagi järgida 24-tunnist graafikut. Magamamineku ajal peavad nad magama magamiskottides, mis on seinale kleebitud. Nad peavad end sinna sisse rihmama, et nad magades ära ei hõljuks. En:wikt:rihm
Null gravitatsioon
Orbiidil ei ole G-jõudu (seda nimetatakse vabaks languseks või null gravitatsiooniks). Selleks, et aidata astronautidel kogeda raskuse puudumist, panevad NASA treenerid astronautid vette. Kuna vesi paneb inimese hõljuma, on see natuke nagu raskusjõu puudumise kogemus. Siiski saavad nad vees vastu vett suruda ja liikuda. Nulligravitatsioonis ei ole midagi, mille vastu suruda, nii et nad lihtsalt hõljuvad õhus. Teine treenimisviis on minna lennukiga ja lasta lennukil väga kiiresti maa peale kukkuda. See võimaldab inimestel väga lühikest aega kogeda raskusvabaduseta olekut. See treening võib inimesi esialgu üsna haigeks teha.
Nulligravitatsioonis ei kasuta astronaudid oma jalgu väga palju, seega peavad nad tegema palju trenni, et need ei muutuks liiga nõrgaks. Ilma gravitatsioonita võivad astronaudid saada suure ülakeha ja kõhnad jalad. Seda nimetatakse kanajalgade sündroomiks. Astronaudid peavad iga päev kõvasti treenima, et jääda terveks.
Söömine kosmose stiilis on keeruline. Vesi ja muud vedelikud ei voola kosmoses alla, nii et kui kosmosejaamas peaks mõni neist välja voolama, siis hõljub see kõikjal ringi. Vedelikud võivad rikkuda elektroonilisi seadmeid, seega peavad astronaudid kosmoses olema väga ettevaatlikud. Nad joovad vett kotist või seina külge kinnitatud torust. Nad ei saa oma toitu taldrikutele panna, sest see hõljuks kohe maha, seega panevad nad selle kotikestesse ja söövad kotikestest. Toit, mida nad söövad, on tavaliselt kuivatatud, sest igasugune muru võib seadmed rikkuda.
Mõnikord saadetakse astronautidele üles
värskeid puu- ja köögivilju, kuid nende saatmine on väga kallis ja raske, nii et nad peavad toitu palju kaasa võtma.
Vannituba
Tegelikult tuleks kosmosevannitooriumi asemel nimetada ilmselt tualettruumiks, sest seal ei saa tõesti vanni võtta. Selle asemel kasutavad astronaudid duši all käimiseks pritsmepüstoleid. Üks inimene pritsib end püstoliga, samal ajal kui teised inimesed seisavad väljas veevaakumiga, et vabaneda kogu dušist välja ujuvast veest. See on üsna raske, nii et astronaudid võtavad tavaliselt lihtsalt märja lapiga "käsivanni".
Teine probleem võib olla tualettruumid. Tualetid peaksid töötamiseks kasutama gravitatsiooni. Kui inimene loputab tualetti, paneb raskusjõud vee alla minema. Kuna astronaudid ISSil ei tunne gravitatsiooni, peab tualett olema astronautide külge kinnitatud ja imema kõik nende jäätmed õrnalt ära.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rahvusvaheline kosmosejaam?
V: Rahvusvaheline kosmosejaam on väga suur satelliit, kus inimesed saavad elada mitu kuud korraga.
K: Millal lisati rahvusvahelisse kosmosejaama viimane osa?
V: Viimane osa, Bigelowi moodul, lisati 2016. aastal.
K: Millised riigid osalevad rahvusvahelise kosmosejaama projektis?
V: Rahvusvaheline kosmosejaam on mitme maailma piirkonna - Ameerika Ühendriikide, Venemaa, Euroopa, Jaapani ja Kanada - ühisprojekt.
K: Millal algas Rahvusvahelise kosmosejaama ehitamine?
V: Rahvusvahelise kosmosejaama ehitamine algas 1998. aastal.
K: Kuidas ehitati rahvusvaheline kosmosejaam?
V: Rahvusvahelise kosmosejaama ehitamiseks ühendati Venemaa ja Ameerika kosmosemoodulid.
K: Kas on ka teisi riike, kes töötavad koos Rahvusvahelise kosmosejaamaga?
V: Jah, ka teised riigid, nagu Brasiilia, Itaalia ja Hiina, töötavad Rahvusvahelise kosmosejaamaga koostöös teiste riikidega.
K: Kus asub rahvusvaheline kosmosejaam?
V: Rahvusvaheline kosmosejaam on kokku pandud madalal Maa orbiidil.
