Falcon 9 on SpaceXi ehitatud korduvkasutatavate rakettide perekond, mille esimene aste kasutab üheksat mootorit (tõlgendatuna ka nimest). Raketi kütuseks on vedel hapnik (LOX) ja raketikütus RP‑1 (peamine kerosiinipõhine raketikütus). Praegune operatiivne versioon suudab madala Maa orbiidile viia kuni 22 800 kilogrammi (50 300 naela) kasulikku koormust ja umbes 8 300 kilogrammi (18 300 naela) geostatsionaarsele ülekandeorbiidile (GTO). Teoreetiliselt võib sama raketi abil saata ka ligi 4 020 kilogrammi (8 860 naela) Marsile, sõltuvalt trajektoorist ja lisandiagregaatidest.
Ajalugu ja arendus
Falcon 9 esimene lend toimus 4. juunil 2010. Aja jooksul on rakett läbinud mitu arenguetappi: v1.0, v1.1, v1.2 (sageli nimetatud "Full Thrust") ning lõppversioonina Block 5. Viimane suurem uuendus, Block 5, võeti kasutusele 15. mail 2018 ning see sisaldas mitmeid muudatusi, mis suurendavad mootorite jõudlust, soojuskindlust ja võimaldavad korduvkasutust väiksema hooldusvajadusega. Block 5 on disainitud korduvkasutatavaks kümnete lendude ajal piiratud hooldusega ja potentsiaalselt veelgi suurema arvukordse taaskasutuse korral põhjalikuma hooldusega.
Partnerlus NASAga ja inimlennud
NASA andis SpaceXile lepingu Commercial Resupply Services, et käivitada Falcon 9-ga koos Dragon‑kapslitega ISS-le ning tagada regulaarne varustusevedu rahvusvahelisele kosmosejaamale. Hiljem osales SpaceX ka NASA Commercial Crew Programis, mille raames sai SpaceX inimlennudeks sertifitseeritud Crew Dragoniga — esimene meeskondlik testlende (Demo‑2) toimus 2020. aastal ning sellest ajast alates on Falcon 9/Crew Dragoniga lendu viidud mitmeid astronaute ISS‑ile.
Disain ja taastamine
Falcon 9 esimene aste kannab üheksa Merlin‑mootorit (Merlin 1D) paigutusega, mida nimetatakse tihti "octaweb". Teine aste kasutab ühte Merlini vaakumversiooni, mis on optimeeritud kõrgetel kõrgustel. Esimene aste on ehitatud taastumiseks: sellel on kokkukolongutavad maandumisjalad, juhtimisflantšid ehk võretiivad (grid fins) manööverdamiseks atmosfääris ning varustus pehme maandumise jaoks nii maismaal kui ka merel asuvatele droonipealetõusulaevadele. SpaceX on arendanud erinevaid meetodeid raketi esimese astme ja ka raketifairingu taastamiseks ning korduvaks kasutamiseks, mis on oluliselt vähendanud süstikulisandeid ühel lennul.
Kasutusalad
Falcon 9 on olnud tööhobuseks nii kommertsväljalastustele kui ka valitsus- ja teadusmissioonidele: see kannab kommertssatelliite, käivitab suuri Starlinki satelliitkonstellatsioone, viib ISS‑ile varustust ja meeskondi ning võib lähtestada väiksemahulisi interplanetaarseid missioone. Tema suhteline madal hinna‑ ja korduvkasutatavus muudavad selle populaarseks valikuks laias valikus missioonivahemikus.
Tulevik ja pärand
Falcon 9 on jätnud suurt mõju tänapäevasele kosmosetööstusele, muutes kättesaadavamaks korduvkasutatava lennu ning tõstes ülesandeks sagedasemaid ja odavamaid starte. Samal ajal töötab SpaceX ka veelgi suurema kanderaketi Starship arendusel, mis on suunatud tulevastele Marsi‑ ja sügavruumi missioonidele; Falcon 9 jätkab aga lähiaastatel peamist rolli kommertslendude ja ISS‑iga seotud logistikateenuste pakkumisel.