Falcon 9 — SpaceX'i korduvkasutatav LOX/RP-1 kanderakett
Falcon 9 on SpaceXi ehitatud korduvkasutatavate rakettide perekond, mille esimene aste kasutab üheksat mootorit (tõlgendatuna ka nimest). Raketi kütuseks on vedel hapnik (LOX) ja raketikütus RP‑1 (peamine kerosiinipõhine raketikütus). Praegune operatiivne versioon suudab madala Maa orbiidile viia kuni 22 800 kilogrammi (50 300 naela) kasulikku koormust ja umbes 8 300 kilogrammi (18 300 naela) geostatsionaarsele ülekandeorbiidile (GTO). Teoreetiliselt võib sama raketi abil saata ka ligi 4 020 kilogrammi (8 860 naela) Marsile, sõltuvalt trajektoorist ja lisandiagregaatidest.
Ajalugu ja arendus
Falcon 9 esimene lend toimus 4. juunil 2010. Aja jooksul on rakett läbinud mitu arenguetappi: v1.0, v1.1, v1.2 (sageli nimetatud "Full Thrust") ning lõppversioonina Block 5. Viimane suurem uuendus, Block 5, võeti kasutusele 15. mail 2018 ning see sisaldas mitmeid muudatusi, mis suurendavad mootorite jõudlust, soojuskindlust ja võimaldavad korduvkasutust väiksema hooldusvajadusega. Block 5 on disainitud korduvkasutatavaks kümnete lendude ajal piiratud hooldusega ja potentsiaalselt veelgi suurema arvukordse taaskasutuse korral põhjalikuma hooldusega.
Partnerlus NASAga ja inimlennud
NASA andis SpaceXile lepingu Commercial Resupply Services, et käivitada Falcon 9-ga koos Dragon‑kapslitega ISS-le ning tagada regulaarne varustusevedu rahvusvahelisele kosmosejaamale. Hiljem osales SpaceX ka NASA Commercial Crew Programis, mille raames sai SpaceX inimlennudeks sertifitseeritud Crew Dragoniga — esimene meeskondlik testlende (Demo‑2) toimus 2020. aastal ning sellest ajast alates on Falcon 9/Crew Dragoniga lendu viidud mitmeid astronaute ISS‑ile.
Disain ja taastamine
Falcon 9 esimene aste kannab üheksa Merlin‑mootorit (Merlin 1D) paigutusega, mida nimetatakse tihti "octaweb". Teine aste kasutab ühte Merlini vaakumversiooni, mis on optimeeritud kõrgetel kõrgustel. Esimene aste on ehitatud taastumiseks: sellel on kokkukolongutavad maandumisjalad, juhtimisflantšid ehk võretiivad (grid fins) manööverdamiseks atmosfääris ning varustus pehme maandumise jaoks nii maismaal kui ka merel asuvatele droonipealetõusulaevadele. SpaceX on arendanud erinevaid meetodeid raketi esimese astme ja ka raketifairingu taastamiseks ning korduvaks kasutamiseks, mis on oluliselt vähendanud süstikulisandeid ühel lennul.
Kasutusalad
Falcon 9 on olnud tööhobuseks nii kommertsväljalastustele kui ka valitsus- ja teadusmissioonidele: see kannab kommertssatelliite, käivitab suuri Starlinki satelliitkonstellatsioone, viib ISS‑ile varustust ja meeskondi ning võib lähtestada väiksemahulisi interplanetaarseid missioone. Tema suhteline madal hinna‑ ja korduvkasutatavus muudavad selle populaarseks valikuks laias valikus missioonivahemikus.
Tulevik ja pärand
Falcon 9 on jätnud suurt mõju tänapäevasele kosmosetööstusele, muutes kättesaadavamaks korduvkasutatava lennu ning tõstes ülesandeks sagedasemaid ja odavamaid starte. Samal ajal töötab SpaceX ka veelgi suurema kanderaketi Starship arendusel, mis on suunatud tulevastele Marsi‑ ja sügavruumi missioonidele; Falcon 9 jätkab aga lähiaastatel peamist rolli kommertslendude ja ISS‑iga seotud logistikateenuste pakkumisel.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Falcon 9?
V: Falcon 9 on kaheastmeline rakett, mille on konstrueerinud ja valmistanud SpaceX Ameerika Ühendriikides. See kasutab kütusena krüogeenset vedelat hapnikku ja raketikütust (RP-1) ning selle nimi pärineb fiktiivsest Star Warsi kosmoselaevast Millennium Falcon. Number üheksa viitab raketi esimese astme üheksale mootorile.
K: Mitu Falcon 9 versiooni on olemas?
V: Raketil on olnud mitu versiooni, sealhulgas v1.0 (2010-2013), v1.1 (2013-2016), v1.2 Full Thrust (2015-nii), Block 5 versioon ja Block 5 Full Thrust versioon, mis on kasutusel alates 2018. aasta maist.
K: Kas Falcon 9 osasid on võimalik uuesti kasutada?
V: Jah, raketi osi saab kasutada rohkem kui üks kord - näiteks esimese astme uusimat versiooni saab Maale tagasi saata ja mitu korda uuesti lennata.
K: Kui palju lasti saab Falcon 9 vedada?
V: See võib viia kuni 22 800 kilogrammi (50 300 naela) madala Maa orbiidile (LEO). Täieliku kasutuse korral võib see kanda 8 300 kg (18 300 naela) geostatsionaarsele orbiidile (GTO). Kui see on pärast starti tagasi võetud, võib see kanda 5500 kg (12100 lb) GTO-le, kusjuures lasti maht on 145 kuupmeetrit.
K: Millise lepingu võitis SpaceX 2008. aastal?
V: SpaceX võitis 2008. aastal NASA Commercial Resupply Services (CRS) programmi Commercial Orbital Transportation Services raames lepingu, mille kohaselt viiakse nende Falcon 9 ja Dragon kapsli abil lasti rahvusvahelisse kosmosejaama.
K: Millise rekordi püstitas Falcon 9 24. jaanuaril 2021?
V: 24. jaanuaril 2021 püstitas Falcon 9 uue rekordi 143 satelliidi korraga orbiidile saatmisel - see oli rohkem kui ükski teine USA rakett, mida sel ajal kasutati.
