Fedora — avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon ja Red Hat'i projekt

Fedora on Linuxi distributsioon (või distributsioon), mida arendab kogukonna poolt toetatav Fedora Project ja mida sponsoreerib Red Hat. Fedora on loodud turvaliseks ja seda kasutavad ettevõtted ja valitsused. Fedora missioon on järgmine: "Fedora on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara kiire areng". Fedora keskendub värsketele tehnoloogiatele ja sellele, et pakkuda arendajatele, süsteemiadministraatoritele ja lauaarvutikasutajatele kaasaegset, turvalist ja stabiilset keskkonda.

Fedora on tuntud uuenduslike omaduste kiire kasutuselevõtu poolest: see pakub tavaliselt viimaseid versioone tuumast, tööriistadest ja graafilistest keskkondadest. Fedora kasutab RPM-pakettide vormingut ning pakettide haldamiseks DNF-i (varem YUM). Turvaelemendid, nagu SELinux, on Fedora installatsioonis vaikimisi aktiivsed ja süsteemi haldamiseks on kasutusel systemd. Töölauaversioonis (Fedora Workstation) on vaikimisi graafiliseks keskkonnaks GNOME ning vaikekuva serverina kasutatakse tavaliselt Waylandi.

Väljaanded ja levikud

Fedora Workstation — suunatud lauaarvuti- ja arenduskeskkondadele;
Fedora Server — serveriruumi spetsiaalselt mõeldud paketid ja tööriistad;
Fedora IoT — lahendused asjade interneti seadmetele;
Fedora Silverblue — immuutne (read-only) töölaua süsteem, mis kasutab konteineripõhist töövoogu ja on sobiv arendusele ning katsetamiseks;
Spins ja Labs — mitmesugused alternatiivsed töölaudade valikud ja spetsialiseeritud komplektid (nt KDE, Xfce, teadus- või multimeedia-lahendused).

Arendus, väljalasked ja elutsükkel

Fedora avaldab uusi stabiilseid väljalaskeid umbes iga kuue kuu järel. Iga väljalase on ametlikult toetatud ligikaudu 13 kuud, mis tähendab tavaliselt kahe järjestikuse väljalaske korraga toetamise perioodi. Arendusharu, mida nimetatakse Rawhide, sisaldab pidevalt uuenevat lähtekoodi ja sobib aktiivsetele testijatele ning pakettide arendajatele. Pakettide ehitamiseks ja levitamiseks kasutatakse tööriistu nagu Koji ning kogukonnal on võimalus luua ja testida lisapakette läbi COPR-sarnaste teenuste.

Fedora on tugevalt kogukonnapõhine: projekti juhtimise ja strateegiliste otsuste eest vastutab Fedora Council koos erinevate töörühmade ja SIG-idega (Special Interest Groups). Kuigi projekti sponsoreerib Red Hat, säilitab Fedora Project autonoomse rolli ning toimib sageli arendus- ja katsetusalana tehnoloogiatele, mida hiljem võib kasutada ka ärilistes toodetes.

Linus Torvalds, Linuxi tuuma autor, on maininud, et ta kasutas Fedorat, sest sellel oli üsna hea PowerPC tugi, kui ta kasutas seda protsessorarhitektuuri. See illustreerib Fedora ajaloolist suunda toetada erinevaid riistvaralisi ja tarkvaralisi platvorme ning pakkuda ajakohast tuge arendajatele ja testijatele.

Fedora sobib hästi neile, kes soovivad olla uute tehnoloogiate esirinnas, arendajatele, süsteemiadministraatoritele, samuti organisatsioonidele, kes vajavad turvatud ja modulaarset lahendust. Kuna Fedora panustab aktiivselt avatud lähtekoodi projektidesse ja edendab kaasaegseid töövooge (konteinerid, orkestreerimine, uued tööriistad), on see sageli valik neile, kes soovivad panustada kogukonda või testida tuleviku tehnoloogiaid tootmises eelnevalt.

Väljaanded

Fedora Core 1 - 4

Fedora Core 1 oli Fedora esimene versioon, mis ilmus 6. novembril 2003 ja mille koodnimi oli Yarrow. Fedora Core 1 põhines Red Hat Linux 9-l ja tarniti Linuxi tuuma versiooniga 2.4.19, GNOME töölauakeskkonna versiooniga 2.4 ja KDE (K Desktop Environment) versiooniga 3.1.4.

Fedora Core 2 ilmus 18. mail 2004, koodnimega Tettnang. See tarniti koos Linux 2.6, GNOME 2.6, KDE 3.2.2 ja SELinuxiga XFree86 asendati uuema X.orgiga, mis oli eelmise ametliku X11R6 väljaande ühinemine, mis sisaldas lisaks mitmeid uuendusi Xrenderi, Xft, Xcursori, fontconfig raamatukogudele ja muid olulisi parandusi.

Fedora Core 3 ilmus 8. novembril 2004, koodnimega Heidelberg. See oli esimene Fedora Core'i versioon, mis sisaldas Mozilla Firefoxi veebibrauserit ning toetas ka indikeelseid keeli. See versioon asendas ka LILO buutimislaaduri GRUBiga. SELinux oli samuti vaikimisi sisse lülitatud, kuid uue sihipärase poliitikaga, mis oli vähem range kui Fedora Core 2-s kasutatud poliitika. Fedora Core 3 tarniti koos GNOME 2.8 ja KDE 3.3 versiooniga. See oli esimene versioon, mis sisaldas uut Fedora Extras repositooriumi.

Fedora Core 4 ilmus 13. juunil 2005 koodnimega Stentz. See tarniti koos Linux 2.6.11, KDE 3.4 ja GNOME 2.10. Selles versioonis võeti kasutusele uus Clearlooks teema, mis oli inspireeritud Red Hat Bluecurve teemast. Samuti tarniti see koos OpenOffice.org 2.0 kontoripaketiga ning Xeniga, mis on suure jõudlusega ja turvaline avatud lähtekoodiga virtualiseerimisraamistik. Samuti võeti kasutusele PowerPC protsessori arhitektuuri tugi ja üle 80 uue SELinuxi poliitika.

Fedora Core 5 - 6

Viimased kaks tuuma tutvustasid selle versiooni jaoks spetsiifilisi kunstiteoseid. See on trend, mis on jätkunud ka hilisemates Fedora versioonides.

Fedora Core 5 ilmus 20. märtsil 2006 koodnimega Bordeaux ja võttis kasutusele Fedora Bubblesi kujunduse. See oli esimene Fedora versioon, mis sisaldas Monot ja sellega loodud tööriistu, nagu Beagle, F-Spot ja Tomboy. Samuti tutvustas see uusi paketihaldusvahendeid nagu pup ja pirut (vt Yellow dog Updater, Modified). See väljaanne asendas vana LinuxThreads, Native POSIX Thread Libraryga.

Fedora Core 6 ilmus 24. oktoobril 2006, koodnimega Zod. Selles versioonis võeti kasutusele Fedora DNA kujundus, mis asendas Fedora Core 5-s kasutatud Fedora Bubblesi kujunduse. Koodnimi on tuletatud kurikuulsast kurjategijast, kindral Zodist, kes on pärit DC koomiksitest Superman. Selle versiooniga võeti kasutusele Compiz'i kompositsioonilise aknahalduri ja AIGLXi (tehnoloogia, mis võimaldab GL-kiirendatud efekte standardsel töölaual) tugi. See oli varustatud Firefox 1.5 vaikimisi veebibrauseriga ja Smolt'iga, mis võimaldab kasutajatel teavitada arendajaid kasutatavast riistvarast.

Ükski neist distributsioonidest ei ole Fedora projekti poolt hooldatud.

Fedora 10

Fedora 10, koodnimega Cambridge, ilmus 25. novembril 2008.

Versiooniajalugu

Värv	Tähendus
Punane	Väljaanne ei ole enam toetatud
Roheline	Väljaanne on endiselt toetatud
Sinine	Tulevane vabastamine

Projekti nimi	Versioon	Koodnimi	Avaldamise kuupäev	Tuuma versioon
Fedora Core	1	Yarrow	2003-11-05	2.4.19
	2	Tettnang	2004-05-18	2.6.5
	3	Heidelberg	2004-11-08	2.6.9
	4	Stentz	2005-06-13	2.6.11
	5	Bordeaux	2006-03-20	2.6.15
	6	Zod	2006-10-24	2.6.18
Fedora	7	Moonshine	2007-05-31	2.6.21
	8	Werewolf	2007-11-08	2.6.23
	9	Väävel	2008-05-13	2.6.25
	10	Cambridge	2008-11-25	2.6.27
	11	Leonidas	2009-06-09	2.6.29
	12	Constantine	2009-11-17	2.6.31
	13	Goddard	2010-05-11	2.6.33
	14	Laughlin	2010-11-02	2.6.35
	15	Lovelock	2011-05-24	2.6.38
	16	Verne	2011-11-08	3.1.0
	17	Beefy Miracle	2012-05-29	3.3.7
	18	Sfääriline lehm	2012. aasta lõpus	3.6
	19	Schrödingeri kass	2013-07-02	3.9
	20	Heisenbug	2013-12-17	3.11
	21		2014-12-09	3.17
	22		2015-05-26	4.0
	23		2015-11-03	4.2
	24		2016-06-21	4.5
	25		2016-11-22	4.8
	26		2017-07-11	4.11
	27		2017-11-14	4.13
	28		2018-05-01	4.16
	29		2018-10-30	4.18
	30		2019-04-30	5.0
	31		2019-10-22	5.3
	32		2020-04-21