Fedora (operatsioonisüsteem)
Fedora on Linuxi distributsioon (või distributsioon), mida arendab kogukonna poolt toetatav Fedora Project ja mida sponsoreerib Red Hat. See on loodud turvaliseks ja seda kasutavad ettevõtted ja valitsused. Fedora missioon on järgmine: "Fedora on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara kiire areng".
Linus Torvalds, Linuxi tuuma autor, ütleb, et kasutab Fedorat, sest sellel oli üsna hea PowerPC tugi, kui ta kasutas seda protsessorarhitektuuri. Ta harjus operatsioonisüsteemiga ja kasutab seda jätkuvalt.
Väljaanded
Fedora Core 1 - 4
Fedora Core 1 oli Fedora esimene versioon, mis ilmus 6. novembril 2003 ja mille koodnimi oli Yarrow. Fedora Core 1 põhines Red Hat Linux 9-l ja tarniti Linuxi tuuma versiooniga 2.4.19, GNOME töölauakeskkonna versiooniga 2.4 ja KDE (K Desktop Environment) versiooniga 3.1.4.
Fedora Core 2 ilmus 18. mail 2004, koodnimega Tettnang. See tarniti koos Linux 2.6, GNOME 2.6, KDE 3.2.2 ja SELinuxiga XFree86 asendati uuema X.orgiga, mis oli eelmise ametliku X11R6 väljaande ühinemine, mis sisaldas lisaks mitmeid uuendusi Xrenderi, Xft, Xcursori, fontconfig raamatukogudele ja muid olulisi parandusi.
Fedora Core 3 ilmus 8. novembril 2004, koodnimega Heidelberg. See oli esimene Fedora Core'i versioon, mis sisaldas Mozilla Firefoxi veebibrauserit ning toetas ka indikeelseid keeli. See versioon asendas ka LILO buutimislaaduri GRUBiga. SELinux oli samuti vaikimisi sisse lülitatud, kuid uue sihipärase poliitikaga, mis oli vähem range kui Fedora Core 2-s kasutatud poliitika. Fedora Core 3 tarniti koos GNOME 2.8 ja KDE 3.3 versiooniga. See oli esimene versioon, mis sisaldas uut Fedora Extras repositooriumi.
Fedora Core 4 ilmus 13. juunil 2005 koodnimega Stentz. See tarniti koos Linux 2.6.11, KDE 3.4 ja GNOME 2.10. Selles versioonis võeti kasutusele uus Clearlooks teema, mis oli inspireeritud Red Hat Bluecurve teemast. Samuti tarniti see koos OpenOffice.org 2.0 kontoripaketiga ning Xeniga, mis on suure jõudlusega ja turvaline avatud lähtekoodiga virtualiseerimisraamistik. Samuti võeti kasutusele PowerPC protsessori arhitektuuri tugi ja üle 80 uue SELinuxi poliitika.
Fedora Core 5 - 6
Viimased kaks tuuma tutvustasid selle versiooni jaoks spetsiifilisi kunstiteoseid. See on trend, mis on jätkunud ka hilisemates Fedora versioonides.
Fedora Core 5 ilmus 20. märtsil 2006 koodnimega Bordeaux ja võttis kasutusele Fedora Bubblesi kujunduse. See oli esimene Fedora versioon, mis sisaldas Monot ja sellega loodud tööriistu, nagu Beagle, F-Spot ja Tomboy. Samuti tutvustas see uusi paketihaldusvahendeid nagu pup ja pirut (vt Yellow dog Updater, Modified). See väljaanne asendas vana LinuxThreads, Native POSIX Thread Libraryga.
Fedora Core 6 ilmus 24. oktoobril 2006, koodnimega Zod. Selles versioonis võeti kasutusele Fedora DNA kujundus, mis asendas Fedora Core 5-s kasutatud Fedora Bubblesi kujunduse. Koodnimi on tuletatud kurikuulsast kurjategijast, kindral Zodist, kes on pärit DC koomiksitest Superman. Selle versiooniga võeti kasutusele Compiz'i kompositsioonilise aknahalduri ja AIGLXi (tehnoloogia, mis võimaldab GL-kiirendatud efekte standardsel töölaual) tugi. See oli varustatud Firefox 1.5 vaikimisi veebibrauseriga ja Smolt'iga, mis võimaldab kasutajatel teavitada arendajaid kasutatavast riistvarast.
Ükski neist distributsioonidest ei ole Fedora projekti poolt hooldatud.
Fedora 10
Fedora 10, koodnimega Cambridge, ilmus 25. novembril 2008.
Versiooniajalugu
Värv | Tähendus |
Punane | Väljaanne ei ole enam toetatud |
Roheline | Väljaanne on endiselt toetatud |
Sinine | Tulevane vabastamine |
Projekti nimi | Versioon | Koodnimi | Avaldamise kuupäev | Tuuma versioon |
Fedora Core | 1 | Yarrow | 2003-11-05 | 2.4.19 |
2 | Tettnang | 2004-05-18 | 2.6.5 | |
3 | Heidelberg | 2004-11-08 | 2.6.9 | |
4 | Stentz | 2005-06-13 | 2.6.11 | |
5 | Bordeaux | 2006-03-20 | 2.6.15 | |
6 | Zod | 2006-10-24 | 2.6.18 | |
Fedora | 7 | Moonshine | 2007-05-31 | 2.6.21 |
8 | Werewolf | 2007-11-08 | 2.6.23 | |
9 | Väävel | 2008-05-13 | 2.6.25 | |
10 | Cambridge | 2008-11-25 | 2.6.27 | |
11 | Leonidas | 2009-06-09 | 2.6.29 | |
12 | Constantine | 2009-11-17 | 2.6.31 | |
13 | Goddard | 2010-05-11 | 2.6.33 | |
14 | Laughlin | 2010-11-02 | 2.6.35 | |
15 | Lovelock | 2011-05-24 | 2.6.38 | |
16 | Verne | 2011-11-08 | 3.1.0 | |
17 | Beefy Miracle | 2012-05-29 | 3.3.7 | |
18 | Sfääriline lehm | 2012. aasta lõpus | 3.6 | |
19 | Schrödingeri kass | 2013-07-02 | 3.9 | |
20 | Heisenbug | 2013-12-17 | 3.11 | |
21 | 2014-12-09 | 3.17 | ||
22 | 2015-05-26 | 4.0 | ||
23 | 2015-11-03 | 4.2 | ||
24 | 2016-06-21 | 4.5 | ||
25 | 2016-11-22 | 4.8 | ||
26 | 2017-07-11 | 4.11 | ||
27 | 2017-11-14 | 4.13 | ||
28 | 2018-05-01 | 4.16 | ||
29 | 2018-10-30 | 4.18 | ||
30 | 2019-04-30 | 5.0 | ||
31 | 2019-10-22 | 5.3 | ||
32 | 2020-04-21 |
Fedora galerii
·
Fedora Core 1
·
Fedora Core 2
·
Fedora Core 3
·
Fedora Core 4
·
Fedora Core 5
·
Fedora Core 6
·
Fedora 7
·
Fedora 8
·
Fedora 9
·
Fedora 10
·
Fedora 11
·
Fedora 12
·
Fedora 14
Fedora Core 1
Fedora Core 4, mis kasutab GNOME ja Bluecurve teemat
Fedora Core 6
Pakett
Fedora ametlikus tarkvarapakettide repositooriumis on näiteks UNetbootin.
Seotud leheküljed
- Linuxi distributsioonide nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Mis on Fedora Linux?
V: Fedora Linux on Linuxi distributsioon, mida arendab kogukonna toetatud Fedora Project ja sponsoreerib Red Hat.
K: Kes sponsoreerib Fedora projekti?
V: Fedora Projecti sponsoriks on Red Hat.
K: Miks on Fedora loodud turvaliselt?
V: Fedora on loodud olema turvaline, sest seda kasutavad ettevõtted ja valitsused.
K: Milline on Fedora missioonijuhend?
V: Fedora missioon on järgmine: "Fedora on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara kiire areng".
K: Miks kasutab Linus Torvalds Fedorat?
V: Linus Torvalds kasutab Fedora't, sest sellel oli üsna hea tugi PowerPC-le, kui ta kasutas seda protsessorarhitektuuri.
K: Kes on Linus Torvalds?
V: Linus Torvalds on Linuxi tuuma autor.
K: Kas Linus Torvalds kasutab jätkuvalt Fedorat?
V: Jah, Linus Torvalds kasutab Fedorat jätkuvalt, sest ta on selle operatsioonisüsteemiga harjunud.