Mozilla Firefox — tasuta avatud lähtekoodiga veebibrauser
Mozilla Firefox — tasuta avatud lähtekoodiga veebibrauser: kiire, turvaline ja kohandatav Windowsile, macOS-ile, Linuxile ja Androidile.
Mozilla Firefox (kaubamärgiga Firefox Quantum või lihtsalt Firefox) on tasuta ja avatud lähtekoodiga veebibrauser, mida valmistavad Mozilla Foundation ja selle tütarettevõte Mozilla Corporation. Brauser on loodud isiklikuks ja turvaliseks veebisirvimiseks ning seda arendatakse koostöös laia kogukonnaga. Firefox töötab peamistele platvormidele mõeldud versioonidena ja pakub kasutajale võimalusi brauseri kohandamiseks, laiendamiseks ja kaitsmiseks privaatsuse eest.
Firefox töötab levinud operatsioonisüsteemides, nagu Windows, macOS, Linux ja Android. Lisaks on olemas mitmeid mobiiliversioone ja spetsiaalseid väljaandeid (näiteks Developer Edition ja Extended Support Release). Kasutajad saavad lisada või eemaldada funktsioone, valida teemasid ja lisandmooduleid ning sünkroonida järjehoidjaid, paroole ja ajalugu seadmete vahel.
Firefox kasutab veebilehtede laadimiseks Gecko kujundusmootorit, mis järgib kaasaegseid veebistandardeid ja on pidevalt arenduses. Erandina Firefoxi versioon iOS-i jaoks, mis ilmus 2015. aasta lõpus, ei kasuta aga Gecko't, kuna Apple'i piirangud lubavad ainult kolmandate osapoolte veebibrauseritel kasutada WebKitil põhinevat kujundusmootorit, mis on iOS-i sisse ehitatud. Seetõttu on iOS-i Firefox tehniliselt WebKit-põhine, kuid kasutajaliides ja funktsioonid on Firefoxile iseloomulikud.
Peamised omadused
- Kiirus ja jõudlus: alates 2017. aasta uuendusest (tuntud kui Firefox Quantum) on pööratud suurt tähelepanu brauseri kiirusele ja mälu kasutuse efektiivsusele — osa parandustest on tehtud uute komponendi- ja multithreading-lahendustega.
- Kohandatavus: lai valik lisandmooduleid (extensions) ja teemasid võimaldavad muuta brauseri välimust ja funktsionaalsust vastavalt vajadusele. Tänapäeval toetatakse peamiselt WebExtensions API-t, mis muudab lisandite arendamise lihtsamaks ja turvalisemaks.
- Privaatsus ja turvalisus: sisseehitatud Enhanced Tracking Protection blokeerib kolmandate osapoolte jälgijaid, privaatses režiimis kustutatakse sirvimisandmed ning on olemas ka lahendused nagu konteinerid (Firefox Containers) ja DNS üle HTTPS-i (DoH).
- Sünkroonimine: Firefox Sync võimaldab sünkroonida järjehoidjaid, paroole, avatud vahelehti ja ajalugu mitme seadme vahel, kasutades krüpteeritud ühendust.
- Arendustööriistad: arendajatele mõeldud tööriistad (Inspector, Console, Network, Performance jt) teevad veebilehtede testimise ja silumise mugavaks.
- Regulaarne värskendamine: turvaparandused, veaparandused ja uued funktsioonid jõuavad kasutajateni sagedaste versiooniväljastustega.
Lühike ajalooline ülevaade
Firefox loodi 2002. aastal nimega "Phoenix" Mozilla kogukonna liikmete poolt, kes soovisid iseseisvat brauserit eraldiseisva Mozilla rakenduste pakist. Juba beetafaasis osutus Firefox populaarsuseks tänu paremale jõudlusele, turvalisusele ja lisade toele võrreldes tollase Microsofti Internet Explorer 6-ga. Avalikuks versiooniks sai Firefox 2004. aasta novembris ning üheksa kuu jooksul laeti see alla ligi 60 miljonit korda — see oli esimene kord, kui Internet Explorer sai tõsise konkurentsi.
Firefoxi nähtav mõju ja pärand seostub ka Netscape'i ajalooga — paljusid Mozilla algatusi ja kogukonna liikmeid seob minevikus Netscape Navigatori projektiga. Aja jooksul on Firefoxi arendus rõhutanud avatud lähtekoodi, veebistandardite järgimist ja kasutaja privaatsust.
Väljaanded ja kogukond
Firefoxil on mitmeid haru- ja väljalaskeversioone, sealhulgas stabilne versioon, Extended Support Release (ESR) organisatsioonidele, Developer Edition arendajatele ning Nightly uute funktsioonide testimiseks. Projekti arendavad ja toetavad nii Mozilla organisatsioonid kui ka üksikisikud ning laiem kogukond, kes panustavad koodi, tõlkeid, dokumentatsiooni ja testimist.
Kokkuvõttes on Mozilla Firefox populaarne valik neile, kes otsivad avatud lähtekoodiga, kohandatavat ja privaatsusele suunatud veebibrauserit. Selle pidev areng, regulaarne uuendamine ja aktiivne kogukond aitavad hoida Firefoxi kaasaegse ja turvalisena.
Firefox 3.0
Firefox 3.0 sai valmimise ajal nime Gran Paradiso. Nagu teisedki Firefoxi arendusnimed, on "Gran Paradiso" tegelik koht; antud juhul on see Graia Alpide suuruselt teine mäegrupp.
2006. aastal palus arendusmeeskond inimestel, kes kasutasid Firefoxi, esitada ideid Firefox 3 funktsioonide kohta.
NetApplications ütleb, et Firefox 3 kasutamine on kiiresti tõusnud, ulatudes 2009. aasta septembris 23,75%-ni. Nad usuvad, et see tähendab, et Firefox 3 on stabiilne ja kasutajad teevad sellest oma peamise brauseri.
Guinnessi maailmarekord
Firefox 3 käivitamise kuupäevaks oli 17. juuni 2008, mida nimetati "Download Day 2008". Firefoxi eesmärk oli püstitada rekord, mis puudutab kõige rohkem Firefoxi allalaadimisi 24 tunni jooksul. 18. juuni 2008. aasta seisuga on Firefox 3 alla laadinud üle 6,88 miljoni inimese.
Paljud inimesed üritasid 17. juunil Mozilla veebisaidile minna, mistõttu see oli vähemalt paariks tunniks kättesaamatu. Saiti ei uuendatud Firefox 3 allalaadimiseks enne kella 12:00 PDT. "Allalaadimispäev" lõppes 18. juunil kell 11:16 PDT. Firefox 3 on alla laaditud 28 340 281 erinevat korda.
Veebibrauserite kasutuse osakaal StatCounteri andmetel.
Omadused
Funktsioonide hulka kuuluvad vahekaartidega sirvimine, õigekirja kontrollimine, täiendav leidmine, reaalajas järjehoidjad, nutikad järjehoidjad, allalaadimishaldur, privaatne sirvimine, Google'i teenusel põhinev asukohatundlik sirvimine (tuntud ka kui "geolokatsioon") ja integreeritud otsingusüsteem.
Lisandid
Laiendused
Laiendused võimaldavad kasutajal lisada brauserile uusi asju või muuta selle toimimist. Need on loodud teiste kasutajate poolt. Kuna laiendused pääsevad ligi kõigile arvuti osadele, millele Firefoxil on juurdepääs, võidakse teha laiendusi, mis võivad arvutit kahjustada. Siiski saab laiendus muuta süsteemi seadeid ainult siis, kui teil on administraatori õigused.
Teemad
Firefoxil on ka teemad ehk skinning, mis muudavad brauseri väljanägemist kasutaja jaoks. Mõned teemad, mis võivad muuta Firefoxi teiste brauserite, näiteks Internet Exploreri ja Netscape'i sarnaseks.
Registrid
Lehelehtede sirvimine on brauseris kasutatav funktsioon, mille puhul saab avada mitu veebilehte ühes aknas, mille peal on märgistatud vahekaardid veebilehe valimiseks. Uue tühja vahekaardi tegemiseks vajutage control-T.
Otsing
Firefoxis on otsingukast, mida saab näha akna paremas ülanurgas. Kui keegi, kes kasutab Mozilla Firefoxi, sisestab otsingukasti midagi ja vajutab enter, otsib brauser internetist otsingumootorit, näiteks Google'i või Yahoo! abil. Firefox 2-s on olemas "otsingusoovitused". Kui sõnu sisestatakse otsingukasti, ilmuvad soovitatud sõnad. Näiteks kui sisestada "wiki", soovitab brauser "Wikipedia".
Õigekirja kontrollimine
Firefox saab kasutada õigekirjakontrolli, kui sõna kirjutatakse valesti tekstikasti, näiteks kui keegi muudab Vikipeedia lehekülge, rõhutab programm valesti kirjutatud sõna punase joonega. Kui kerite selle sõna kohale ja klõpsate paremale, loetleb Mozilla Firefox sõnad, mis kasutavad õiget õigekirja. Näiteks: valesti kirjutatud sõna "chekc" puhul on ettepanekuks "check".
Ülemaailmne kasutamine
Firefoxi rahvusvaheline kasutus kasvas 2009. aasta lõpuks 32%-ni. Pärast Google Chrome'i ilmumist hakkas Firefoxi populaarsus langema. 2016. aasta jaanuari seisuga[update] on Firefoxi osakaal ülemaailmselt 9% ja 16% vahel, mis teeb sellest teise populaarseima veebibrauseri. [allikas pole antud] Firefox on jätkuvalt kõige populaarsem brauser Kuubal, Eritreas ja Saksamaal, vastavalt 85,93%, 79,39% ja 38,36% turuosaga. Mozilla andmetel oli 2017. aasta detsembris maailmas 170 miljonit Firefoxi kasutajat. Kuna Internet Explorer on languses, on Firefox 2018. aasta aprillis jõudnud lauaarvutibrauserina Google Chrome'i järel teisele kohale.
Auhinnad
Mozilla Firefox on saanud mitmeid auhindu paljude organisatsioonide poolt. Nende auhindade hulka kuuluvad:
- CNET toimetajate valik, juuni 2008
- Webware 100 võitja, aprill 2008
- Webware 100 võitja, juuni 2007
- PC World 100 parimat toodet 2007, mai 2007
- PC Magazine toimetajate valik, oktoober 2006
- CNET toimetajate valik, oktoober 2006
- PC Worldi 100 parimat toodet 2006, juuli 2006
- PC Magazine Technical Excellence Award, tarkvara ja arendusvahendite kategooria, jaanuar 2006
- PC Magazine Best of the Year Award, 27. detsember 2005
- PC Pro Real World Award (Mozilla Foundation), 8. detsember 2005
- CNET toimetajate valik, november 2005
- Ühendkuningriigi Kasutatavusprofessionaalide Assotsiatsiooni auhind Parim tarkvararakendus 2005, november 2005
- Macworldi toimetaja valik 4,5 hiirega, november 2005
- Softpedia kasutaja auhind, september 2005
- TUX 2005 lugejate auhind, september 2005
- PC World Aasta toode, juuni 2005
- Forbes Best of the Web, mai 2005
- PC Magazine toimetaja auhind, mai 2005
Küsimused ja vastused
K: Mis on Mozilla Firefox?
V: Mozilla Firefox on vaba ja avatud lähtekoodiga veebibrauser, mida teevad Mozilla Foundation ja selle tütarettevõte Mozilla Corporation.
K: Millistes operatsioonisüsteemides Firefox töötab?
V: Firefox töötab tavalistes operatsioonisüsteemides, näiteks Windows, macOS, Linux ja Android.
K: Kuidas saavad kasutajad Firefoxi kohandada?
V: Kasutajad saavad Firefoxi kohandada vastavalt oma vajadustele, lisades või eemaldades sirvimisfunktsioone.
K: Millist kujundusmootorit kasutab Firefox enamiku operatsioonisüsteemide puhul?
V: Enamiku operatsioonisüsteemide puhul kasutab Firefox veebilehtede laadimiseks Gecko kujundusmootorit, mis kasutab ajakohaseid veebistandardeid.
K: Millal ilmus Firefoxi esimene versioon?
V: Firefoxi esimene versioon ilmus 2004. aasta novembris.
K: Kui kiiresti sai see pärast selle ilmumist populaarseks?
V: Pärast ilmumist sai see väga edukaks, sest üheksa kuu jooksul laeti alla 60 miljonit korda.
K: Kuidas on Mozilla seotud Netscape Navigatoriga?
V: Mozilla kogukond loodi 1998. aastal Netscape'i poolt, seega peetakse seda Netscape Navigatori vaimseks järglaseks.