Kuuba on saareriik Kariibi meres. Riik koosneb suurest Kuuba saarest, Isla de la Juventud'i saarest (Nooruse saar) ja paljudest väiksematest saartest. Havanna on Kuuba pealinn. See on suurim linn. Teiseks suurimaks linnaks on Santiago de Cuba. Hispaania keeles nimetatakse pealinna "La Habana". Kuuba asub Ameerika Ühendriikide, Mehhiko, Haiti, Jamaica ja Bahama saarte lähedal. Kuuba inimesi nimetatakse kuubalasteks. Ametlik keel on hispaania keel. Kuubal on aastaringselt soe.

Kuuba pindala on ligikaudu 110 000 km², mis teeb sellest Kariibi piirkonna suurima saare. Maastikku iseloomustavad rannikualade palmimetsad, tasased tasandikud, mõned madalamad mäeahelikud idaosas ning arvukad laguunid ja korallrahud. Kliima on troopiline, kuum ja niiske, kus on eristuvad vihma- ja kuivaperioodid ning riskiregioonina esineb sügise ja talvehooajal ookeani torme ja orkaane. Rahvaarv jääb ligikaudu 11 miljoni inimese kanti; elanikkond on mitmekesine, peegeldades aastatuhandete vältel toimunud põlisrahvaste, Euroopa kolonistide ja Aafrika päritolu inimeste segunemist.

Ajalugu

1492. aastal maabus Christoph Kolumbus Kuuba saarel. Ta nõudis seda Hispaania Kuningriigile. Kuubast sai Hispaania koloonia kuni 1898. aasta Hispaania-Ameerika sõjani. Pärast sõda oli see osa Ameerika Ühendriikidest. Kuuba sai iseseisvaks 1902. aastal.

Koloniaalajastust pärineb mastaapne suhkur ja maisitööstus ning rõhuv mõju nii majanduslikult kui sotsiaalselt. 20. sajandi alguses ja keskpaigas toimusid poliitilised ja sotsiaalsed pinged, mis tipnesid 1959. aasta revolutsiooniga. 1959. aastal kukutasid Fidel Castro ja Che Guevara juhitud sissivõitlejad Kuuba diktaatori Fulgencio Batista, millest sai Kuuba revolutsioon. Castro hakkas looma suhteid Nõukogude Liiduga ja püüdis sulgeda palju Ameerika ettevõtteid Kuubal; see ei meeldinud Ameerika Ühendriikidele. 1961. aastal teatas Castro ametlikult, et tema valitsus on sotsialistlik. USA üritas Kuubale tungida, et saada Kuuba üle tagasi kontroll ja kukutada selle kommunistlik valitsus, kuid see ei õnnestunud. Kuuba Kommunistlik Partei loodi 1965. aastal ja on sellest ajast peale saart valitsenud. Tänapäeval on Kuuba ainus kommunistlik riik väljaspool Aasiat, Kariibi mere piirkonda ja läänepoolkera.

Pärast revolutsiooni kujunes Kuuba tihedatesse liitudesse Nõukogude Liiduga, mis andis majandus- ja sõjalist toetust. 1962. aasta Kuuba raketikriis oli maailma lähim tuumakonflikti sattumiseni; see mõjutas tugevalt saare rahvusvahelist positsiooni. Nõukogude Liidu lagunemise järel 1990ndate alguses sattus Kuuba rasketesse majanduslikesse tingimustesse ("eriline periood"), mis sundis valitsust majanduslikke reforme ellu viima ning tugevdama turismile ja maquiladele (väljaspool riiki ekspordiks tooteid tootvad ettevõtted) tuginevaid sektoreid. 21. sajandil on aset leidnud nii majanduslikke ümberkorraldusi (piiratud erakapital, väikeettevõtluse areng) kui ka poliitilisi järjepidevusi juhtiva partei kontrolli all. Alates 2019.–2021. aastast on riigis presidendina ja hiljem partei juhtidena olnud uued juhtfiguurid, kes on teinud mõningaid avardusi majandusmudelis, kuid säilitanud ühteparteisüsteemi.

Poliitika ja valitsemine

Kuuba on sotsialistlik üksikparteiriik, kus õiguslikult on juhtiv jõud Kuuba Kommunistlik Partei. Riigi poliitiline süsteem keskendub kesksele planeerimisele, kuid viimasel paarikümnel aastal on astutud samme, mis lubavad piiratud erainitsiatiive ja väikeselt erakapitalilt tegutsemist teatud sektorites (näiteks väikeettevõtlus, eraettevõtluse litsentsid, turistiteenused). Valitsemine toimub riigiasutuste, ministrite ja kuberi—nagu presidendi ja assamblee tasandil— kaudu. Inimõiguste ja sõnavabaduse piirangud, poliitiline vangistus ja ajakirjanduslik kontroll on olnud lahutamatud rahvusvahelised kriitikaobjektid.

Majandus ja ühiskond

Kuuba majandus toetub mitmele sektorile: traditsiooniliselt oli tähtsaim suhkrutööstus, kuid nüüdisajal on oluliseks tulude allikaks turism, meditsiiniteenused, farmaatsia ja sigaritööstus (kuulsad Kuuba sigarid). Riik pakub üldist tervishoiu- ja haridussüsteemi, mis on saavutanud märkimisväärseid sotsiaalseid näitajaid, näiteks kõrge kirjaoskuse määra ja eluea, mis on paljude arenenud riikidega võrreldav. Samas kannatab majandus kitsaskohtade, väliskaubanduspiirangute (sh USA embargoga seotud mõjud) ja ressursside nappuse all.

Elutase varieerub: kuigi mõned avalikud teenused on universaalsed ja tasuta, on kaupade ja teenuste kättesaadavus piiratud ning paljud kodanikud on leidnud tööalaseid võimalusi välismaalt saadavate valuutakäibete või erategevuse kaudu. Remondid ja modernisatsioonid infrastruktuuris liiguvad aeglaselt ning interneti ja digiteenuste levik on viimastel aastatel kasvanud, kuid jääb paljudest Lääne riikidest maha.

Kultuur, keel ja religioon

Kuuba kultuur on rikas segu Euroopa, Aafrika ja põlisrahvaste mõjutustest. Muusika ja tants — nagu son, salsa, rumba ja mambo — ning Afro-kuubalikkus mängivad suurt rolli nii igapäevaelus kui ka rahvuslikes tähistamistes. Kirjandus, kunst ja film on samuti tuntud tugevate sotsiaalsete ja poliitiliste teemade poolest. Religiooniliselt domineerib roomakatolikus, kuid laialt levinud on ka Afro-kuubalike usundite, nagu Santería, praktikad ja synkreetilised tavad.

Turism ja vaatamisväärsused

Turism on üks suurimaid valdkondi: külastajad tulevad nautima liivarandu, selget merevett, ajaloolisi linnaosasid (eriti Havanna vanalinn), muusikat, klassikalisi autosid ja kultuuripärandit. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad mitmed kohad, sealhulgas Havanna vanalinn ja Trinidadi linn. Võtmesõnadeks turismis on loodus, ajalugu, meditsiiniturism ning kubernerlike linnade ja randade turistiteenused.

Välissuhted

Kuuba välissuhted on ajalooliselt kujunenud vastuseks revolutsioonile ja külma sõja poliitikale: tihedad sidemed Nõukogude Liiduga külma sõja ajal, pikad pinged ning embargo suhetes Ameerika Ühendriikidega, aga ka aktiivne diplomaatiline tegevus Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja mujal. 21. sajandil on olnud katseid parandada suhteid mitmete riikidega, samas kui embargo mõju ja geopoliitilised pinged jätkuvad teatud määral.

Kuuba on mitmetahuline saareriik: selle ajalugu on tugevasti mõjutanud kolonialism, revolutsioon ja suured geopoliitilised muutused ning tänapäeval liigub riik tasakaalu otsides sotsialistlike põhimõtete ja majanduslike erapoolikutega avatuma praktika vahel. Külastajatele pakub Kuuba rikkaid kultuurielamusi, ajalugu ja looduslikku ilu; kodanikele esitab riik väljakutseid seoses majandusliku heaolu ja poliitiliste vabadustega.