Kuuba

Kultuur

Kuuba on kuulus paljude muusikaliikide, eriti tantsumuusika, nagu salsa ja mambo poolest. Kuna kuubalaste esivanemad on pärit Hispaaniast, Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja Põhja-Ameerikast, on Kuuba muusika eriline ja erinev.

Lugemine on Kuubal väga populaarne. Paljud inimesed naudivad eriti raamatute või väljastpoolt riiki pärit asjade lugemist, kuigi valitsus ei kiida seda heaks. Samuti armastavad nad muusikat ja sporti. Kuuba muusika on väga elav. Seda seetõttu, et suur osa sellest pärineb Aafrika ja Hispaania rütmidest. Paljud Kuuba inimesed armastavad pesapalli, korvpalli ja kergejõustikuüritusi. Kuuba jalgpallimeeskond võttis ühel jalgpalli MM-il osa. Aastal 1938 jõudsid nad veerandfinaali ja kaotasid Rootsile 0:8.

Ajalugu

Varajane ajalugu

Enne Kuuba vallutamist hispaanlaste poolt elas saarel kolm hõimu. Need olid taínod, ciboneed ja guanajatabeedid. Taínod olid kolmest hõimust suurimad ja levinuimad. Nad kasvatasid selliseid põllukultuure nagu oad, mais, kõrvits ja jamss. Taínod magasid ka võrkkiiges, mida hispaanlased tutvustasid ülejäänud maailmale. Siis, 1492. aastal, saabus Christoph Kolumbus oma esimesel reisil Ameerikasse Kuubale. Kolm aastat hiljem nõudis ta saared hispaanlastele. Seejärel hakkasid hispaanlased Kuubat valitsema. Hispaanlased tõid Aafrikast Kuubale tuhandeid orje, kes töötasid nende heaks. Enamik põlisrahvastest kuubalastest suri hispaanlaste ja aafriklaste toodud uute haiguste tõttu. Samuti kohtlesid hispaanlased kuubalasi väga julmalt ja tapsid paljud neist maha.

Hispaanlased valitsesid palju aastaid. Kuubast sai kõige olulisem suhkrutootja. 1800. aastate alguses mässasid kuubalased Hispaania valitsejate vastu, kuid ebaõnnestusid kuni 1898. aastani, mil Ameerika Ühendriigid läksid hispaanlastega sõda ja võitsid nad. Pärast seda sai Kuuba neljaks aastaks Ameerika, enne kui sellest sai 1902. aastal iseseisev vabariik. Kuigi Kuuba oli iseseisev, kontrollisid ameeriklased saart endiselt Platt Amendmenti seaduse alusel. 1933. aastal lõpetasid kuubalased Platt Amendmenti, kuid ameeriklastel oli endiselt suur sõnaõigus Kuuba poliitikas. Enamik Kuuba ettevõtetest kuulus ameeriklastele. Ameeriklased toetasid juhti Fulgencio Batistat, keda paljud kuubalased pidasid korrumpeerunuks.

Lisaks poliitilisele kontrollile teostasid Ameerika Ühendriigid ka märkimisväärset kontrolli Kuuba majanduse üle. Sel ajal oli Kuuba monokultuuriline majandus. Kuigi nad tootsid kohvi, tubakat ja riisi, sõltusid nad peamiselt suhkrust. Seetõttu nimetasid teised riigid neid "maailma suhkrukaussiks". Ameerika Ühendriigid ostsid Kuuba Vabariigilt suhkrut maailmastandardist kõrgema hinnaga. Vastutasuks pidi Kuuba eelistama Ameerika Ühendriike ja selle tööstusi. Kuuba sõltus Ameerika Ühendriikidest ja nende investeeringutest. Kuuba ei olnud industrialiseeritud ja vajas tulu kaupade ja nafta jaoks. Samuti vajasid nad USA investeeringuid gaasi, elektri, side, raudteede ja pankade jaoks. Kuigi Kuuba töölistel olid paremad tingimused kui teistes maailmajao riikides, seisid nad siiski silmitsi ebavõrdsuse, infrastruktuuri puudumise, kõrge kirjaoskamatuse määra ja täiskohaga töö puudumisega (suhkrutööstus oli hooajaline).

Kuuba revolutsioon

1959. aastal juhtis Fidel Castro revolutsiooni Fulgencio Batista vastu. Castro võttis Kuubal võimu koos Argentinast pärit Che Guevara, tema venna Rauli ja teiste Batista vastu võitlejatega. Castro tegi Kuubas palju muudatusi. Ta lõpetas Ameerika Ühendriikide omandiõiguse Kuuba ettevõtetes. See tegi Castro Ameerikas ebapopulaarseks ja Ameerika Ühendriigid keelasid igasuguse kontakti Kuubaga. Paljud kuubalased läksid seetõttu Ameerikasse. 1961. aastal aitasid ameeriklased mõnel neist kuubalastel Kuubat rünnata ja proovida Castro eemaldamist, kuid see ei õnnestunud. Seejärel palus Castro Nõukogude Liidul aidata neid ameeriklaste eest kaitsta, mida nad ka tegid. Nõukogude Liit paigutas Kuubale tuumarelvad ja suunas need Ameerika Ühendriikide vastu. Ameerika president Kennedy nõudis, et need kõrvaldataks või algaks uus sõda. See oli tuntud kui Kuuba raketikriis. Nõukogude Liit eemaldas raketid, kui Ameerika Ühendriigid nõustusid, et nad ei jätka Kuuba ründamist ja eemaldavad raketid Türgist.

Kuuba muutus pärast seda kommunistlikult juhitud riigiks nagu Nõukogude Liit. Nõukogude Liit ostis suurema osa Kuuba suhkrust kallite hindadega. Kuuba kulutas selle raha tervishoiule, haridusele ja armeele. See muutis Kuuba koolid ja haiglad üheks parimaks maailmas. Armee võitles Aafrikas, et toetada mustanahalisi aafriklasi valge Lõuna-Aafrika armee vastu. Kuuba toetas ka Lõuna-Ameerikas rühmitusi, kes võitlesid nende riikide diktaatorite vastu.

Kuid Kuuba valitsus hakkas kommunistliku süsteemi raames kontrollima enamikku Kuuba elust. Kuuba valitsuse ja Fidel Castroga avalikult eriarvamusel olemine ei olnud lubatud. Mõnedele kuubalastele see ei meeldinud ja nad püüdsid Kuubalt lahkuda. Enamik kuubalasi, kes lahkusid, läksid Ameerika Ühendriikidesse. Mõned kuubalased, kellele valitsus ei meeldinud ja kes jäid, pandi vangi. Paljud rühmitused kogu maailmast protestisid seetõttu Kuuba vastu ja nõudsid, et Fidel Castro loobuks võimust.

1991. aastal lagunes Nõukogude Liit. See tähendas, et Kuuba, kes oli müünud suurema osa oma toodangust Nõukogude Liitu, ei saanud riiki enam raha. Ameeriklased karmistasid Kuubaga suhtlemise piiranguid. Ameerika ütles, et kontaktpiirangud jäävad kehtima, kui Fidel Castro ei loobu võimust. Kuuba muutus 1990. aastatel väga vaeseks. See sai Kuubal tuntuks kui "eriperiood". Katastroofi tõttu muutus Kuuba nii, et valitsus kontrollis vähem, rahvas arutas rohkem ning lubas erapoode ja -ettevõtteid. Kuuba püüdis ka turiste saarele meelitada.

2000. aastatel hakkas Kuubale suunatud turism saarele taas raha tooma. Kuigi Fidel Castro oli jäänud võimule, oli ta pärast haigestumist andnud kõik kohustused üle oma vennale Raulile. Fidel Castro oli üks kauem ametis olnud riigipeadest. 2018. aastal sai Kuuba ametlikuks presidendiks Miguel Díaz-Canel.

2015. aasta aprillis toimusid ajaloolised kõnelused USA presidendi Obama ja Kuuba peasekretäri Raúl Castro vahel, et parandada kahe riigi vahelisi suhteid.

President Kennedy poolt 1960. aastatel kehtestatud kaubandusembargot on Obama administratsiooni ajal oluliselt lõdvendatud. USA kodanikud võivad nüüd teatavatel aegadel aastas otse Kuubale reisida. Varem pidid ameeriklased Kuubale minema Mehhiko kaudu. Ameeriklastel ei ole endiselt lubatud Kuuba sigarite ostmine ega suitsetamine. Sigarid smugeldatakse üle USA-Kanada piiri, sest Kanadas on need seaduslikud.

Sõjaväeteenistusse peavad 17-28-aastased mehed minema kaheks aastaks. Naistele on see vabatahtlik.

Kuuba kaart 1680. aastal

Haldusüksused

Riik on jagatud 15 provintsiks ja üheks eriliseks omavalitsusüksuseks (Isla de la Juventud). Provintsid on jagatud omavalitsusüksusteks.

Pinar del Río Artemisa Havanna Mayabeque Matanzas Cienfuegos Villa Clara Sancti Spíritus

Ciego de Ávila Camagüey Las Tunas Granma Holguín Santiago de Cuba Guantánamo Isla de la Juventud

Kuuba provintsid

Demograafia

Kuuba rahvaarv on ligi 13 miljonit. Kuuba elanikud on pärit kolmest erinevast rühmast. Suurim rühm on Kuubale saabunud hispaania asunike järeltulijad. Väikseim rühm on mustanahaliste Aafrika orjade järeltulijad, kes toodi siia, et teha tööd ja sünnitada lapsi (barrakoonis) Uue Maailma orjadena, keda sai seaduslikult müüa eluaegsesse orjusse Ameerika Ühendriikidesse. Keskmise suurusega rühm on Aafrika ja Hispaania segu. Valitsusel õnnestus näha, et kolme erinevat rühma koheldi ühtemoodi. DNA Kariibi Uuringute Instituudi andmetel on Kuuba elanikkonna rassiline koosseis:

• Euroopa kuubalased põlvnevad 15. sajandi lõpus ja hiljem saabunud asukatest. Enamik valgeid kuubalasi oli pärit paljudest erinevatest Hispaania osadest, kuid kõige arvukamalt olid Kanaari saarte elanikud, andaluuslased ja katalaanid. Samuti oli seal ka mõned prantsuse, itaalia ja inglise rahvad. 2012. aasta seisuga moodustasid valged umbes 30% Kuuba elanikkonnast ning nad asustavad peamiselt Kuuba lääneosa, eriti selliseid linnu nagu Havanna ja Pinar del Rio. Need tõid endaga kaasa oma keele, religiooni, muusika ja muud.
• Aafriklased ja mulattkuubalased põlvnevad Aafrika orjadest, kes tulid erinevatest Aafrika piirkondadest, kuid kõige arvukamalt olid Lääne-Aafrikast. Haiti revolutsiooni ajal saabus Kuubale ka üle 500 000 haitilase. Enamik Kuuba orjadest pärinesid pigem Kongo ja Yoruba hõimudest, seal olid ka Igbod, Ewes, Fons, Fulas, Mandinkas ja mõned teised. Afrokubalaste osakaal ulatub tohutult 33,9 protsendist kuni 70 protsendini elanikkonnast ja nad on peamiselt koondunud Kuuba idaosadesse. Need tõid Kuuba kultuuri kaasa oma pillid, reigioon (Santeria) ja kombed.
• Vahemere piirkonna kuubalasi on umbes 3% elanikkonnast, kuid tuleb teada, et paljudel Lõuna-Hispaania kuubalaste järeltulijatel on oma perekonnaliinides suur osa mauride verd, kuna Hispaania on Põhja-Aafrikaga väga lähedal. Paljud Vahemere piirkonna kuubalased tulid 1820-1880ndatel aastatel ja mõnikord ka hiljem. Need on kõige rohkem koondunud idaosas, eriti sellistes linnades nagu Guantanamo Bay. Nad tõid Kuubale palju oma toiduaineid ja kööki ning mõned sõnavara.

Tervishoid ja haridus

Kuuba on arenguriik ja seda kujutatakse sageli väga vaese riigina. Mõnes aspektis, nagu haridus, tervishoid ja oodatav eluiga, on ta siiski palju parem kui enamik Ladina-Ameerika riike. Imikusuremuse määr on madalam kui mõnes arenenud riigis. Keskmine oodatav eluiga on 78 aastat.

Kõik lapsed peavad käima koolis kuue kuni kaheteistkümneaastaseks saamiseni ning peaaegu kõik oskavad vähemalt lugeda ja kirjutada. Haridus on igal tasandil tasuta. Tänu sellele on Kuubal 99,8% kirjaoskuse määr.

2006. aastal tunnistas Maailma Toiduprogramm Kuuba ainukeseks riigiks selles piirkonnas, kus ei ole alatoidetud lapsi. Samal aastal teatas ÜRO, et Kuuba on ainus riik maailmas, mis vastab Maailma Looduse Fondi säästva arengu määratlusele.

Geograafia

Kuuba on Lääne-India suurim saar. Sellel on palju ressursse. Ainult umbes neljandik maast on mäed või künkad. Suur osa maast on mahedad künkad või tasandikud, mis sobivad hästi põlluharimiseks või karjakasvatuseks. Kuubal on viljakas pinnas ja soe kliima, mis teeb sellest suurepärase koha põllukultuuride kasvatamiseks.

Suhkur on Kuuba tähtsaim põllukultuur, mida nad võivad saada suhkruroost. Suhkruroog on suurim Kuubal kasvatatav sularahakasvataja ja see toob enamiku raha sisse. Pärast seda on teisel kohal tubakas. Tubakast tehakse käsitsi sigarid. Käsitsi valmistatud sigarit peavad paljud inimesed maailma parimaks. Teised olulised põllukultuurid on riis, kohv ja puuviljad. Kuubal on ka palju mineraale. Saarel leidub koobaltit, niklit, rauda, vaske ja mangaani. Samuti on seal soola, naftat ja maagaasi. Kuuba rannikul on palju lahte ja mõned head sadamad. Havanna, mis on pealinn, on ka sadam. Teistes sadamates on sadamalinnad. Nuevitas on sadamalinn põhjarannikul. Cienfuegos, Guantánamo ja Santiago de Cuba on mõned sadamalinnad lõunarannikul.

Kuubal on pooltroopiline kliima. See tähendab, et jahedad ookeanituuled hoiavad seda kuumana, hoolimata sellest, et see asub troopikavööndis. Kuubal on märg ja kuiv aastaaeg. Kuiv hooaeg kestab novembrist aprillini ja märg hooaeg maist oktoobrini. Augustist oktoobrini on Atlandi ookeanis ka orkaanihooaeg. Selle tõttu võib enamik Kuuba sadamalinnu rannikul olla üleujutatud.

Tubakapõld Pinar del Ríos.

Seotud leheküljed

• Kuuba olümpiamängudel
• Kuuba jalgpallikoondis
• Kuuba jõgede loetelu
• Kategooria:Kuuba inimesed