Santiago de Cuba: Kuuba teine suur provints — ajalugu, majandus, turism

Santiago de Cuba provints on Kuuba saare suuruselt teine asustatud provints. Seal elab umbes 1,2 miljonit inimest. Suurim linn Santiago deCuba (554 000) on selle peamine halduskeskus. Teised suuremad linnad on Palma Soriano (125 000), Contramaestre (88 000), Mayarí Arriba (80 000), San Luis (65 000) ja Songo-la Maya (50 000).

Provintsis on palju materiaalset ressurssi, näiteks rauda ja niklit. Majandus tugineb aga peamiselt põllumajandusele, kus maastikku ilmestavad suured banaani-, kakao- ja kohvipõllundusistandused. Tööstus kasvab pealinna ümbruses, nagu ka turism. Piirkonna looduslik ilu meelitab palju turiste nii mujalt Kuubast kui ka välismaalt.

Santiago de Cuba provintsis on peetud palju lahinguid nii iseseisvussõja kui ka 1959. aasta Kuuba revolutsiooni ajal, mil suur osa sissivõitlustest toimus selles mägises provintsis.

Asukoht ja maastik

Santiago de Cuba asub Kuuba kagunurgas ning piirneb teiste provintsidega nagu Granma, Holguín ja Guantánamo. Provintsi lõunapiiriks on Kariibi meri. Maastik on vaheldusrikas: rannikualad, viljakad orgud ning võimas mäestik — Sierra Maestra —, mille kõrgeim tipp on Pico Turquino (1 974 m). Sierra Maestra pakub nii looduskaitsealade kui ka matkamise võimalusi.

Ajalugu lühidalt

Santiago de Cuba piirkonnal on pikk ja mitmekesine ajalugu. See oli üks varasemaid koloniaalseid asupaiku Kariibi piirkonnas ning on ajalooliselt olnud oluline kultuuri- ja poliitiline keskus. Piirkond mängis suurt rolli Kuuba iseseisvusliikumistes 19. sajandil ning oli oluline tegevuspaik ka 1950. aastate revolutsiooniliste tegevuste ajal — Sierra Maestra oli peamine baas mässulistele. Ajaloolised mälestised ja muuseumid toovad esile nii kolonialismi, iseseisvusvõitluste kui ka revolutsiooni perioodide sündmusi.

Majandus ja tööstus

Provintsi majandus põhineb mitmel harul:

• Põllumajandus: suur osa majandusest tuleb põllumajandusest — banaanid, kohv, kakao, suhkur ja muud troopilised viljad.
• Kaevandamine ja loodusvarad: piirkonnas on rauda ja niklit ning teisi maavarasid, mis annavad panuse tööstussektorisse.
• Tööstus: tööstustegevus on koondunud peamiselt provintsi pealinna ja selle ümbrusesse ning hõlmab toiduainetetööstust, töötlemist ning mõningaid tootmisharusid.
• Turism: arengusuund, mis toob tulu nii rannikualade, ajalooliste paikade kui ka looduse väärtustamise kaudu.

Turism ja kultuur

Santiago de Cuba on tuntud elava kultuurielu ja muusikalise pärandi poolest. Linnas ning ümbruses on palju vaatamisväärsusi:

• Ajaloolised kindlused: näiteks San Pedro de la Roca (Castillo del Morro) ja muud koloniaalsed ehitised, mis huvitavad ajaloohuvilisi.
• Muusika ja tants: piirkond on son’i, trova ja teiste kuubapäraste muusikastiilide kodu; traditsioonilised muusikaklubid ja festivalid kutsuvad külastajaid.
• Kultuurisündmused: tuntud on Santiago de Cuba karneval, mis toob kokku värvikaid rongkäike ja rahvakultuuri.
• Aafrika- ja kreoolikultuuri mõjud: piirkonnas on tugevad Afro-kuubaliku traditsioonid, sh religioossed ja rahvakombed.

Loodus ja kaitsealad

Provintsi loodus on mitmekesine: rannikualad, korallrahud ja mäestikud pakuvad suurt bioloogilist mitmekesisust. Sierra Maestra ja muud kõrgemad alad sisaldavad kaitsealasid, kus on võimalik matkata, vaadelda linde ning tutvuda endeemiliste taimeliikidega. Troopiline kliima tähendab selget ja märga hooaega — orkaanioht on hooajaline tegur, mida arvestatakse nii elamupiirkondades kui ka turismi planeerimisel.

Transport ja infrastruktuur

Provintsi pealinnal on sadam ja lennujaam, mis ühendavad piirkonda teiste Kuuba linnade ning rahvusvaheliste marsruutidega. Maanteede võrgustik ühendab suuremaid linnu ja maapiirkondi; siiski on mõned mägised ja eemaldatud alad raskemini ligipääsetavad. Infrastruktuuri areng moodustab olulise osa majanduse ning turismi edendamise plaanidest.

Rahvastik ja elukorraldus

Provintsi elanikud on segu kuubapärasest hispaaniakeelsest kultuurist ning tugevatest afro-kuubapärasest traditsioonidest. Linnastumine on kõrge — enamik elanikest elab linnapiirkondades, kuid maapiirkondades on oluline osa ühiskonnast seotud põllumajandusega. Teenuste kättesaadavus, haridus ja tervishoid on provintsi suurlinnades paremini arendatud kui kaugemates külades.

Praktilised nõuanded turistile

• Arvesta troopilise kliimaga: kus on kuum ja niiske suvi ning vihmaperiood; võta kaasa sobiv riietus ja vihmavari.
• Katseta kohalikke maitseid: kohv, kohalikud puuviljad ja traditsiooniline köök on osa kultuurikogemusest.
• Turvalisus ja tervishoid: jälgi ametlikke juhiseid ilmariskide (nt orkaanide) ajal ning vali registreeritud giidid ja teenusepakkujad matka- või kultuuriekskursioonideks.

Kokkuvõttes on Santiago de Cuba provints rikas ajaloos, kultuuris ja looduslikes väärtustes ning pakub mitmekesiseid võimalusi nii uurivale turistile kui ka neile, kes otsivad kohaliku elu ja muusikaelamusi.

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Santiago de Cuba provintsi rahvaarv?

K: Millised on mõned suurimad linnad Santiago de Cuba provintsis?

K: Millised on provintsi ressursid?

K: Milline on provintsi peamine tööstusharu?

K: Kuidas on Santiago de Cuba osalenud Kuuba ajaloos?

K: Kuidas on turism mõjutanud Santiago de Cuba provintsi?

Otsing