Sewardi poolsaar (Alaska): Beringi maismaasild, geograafia ja ajalugu

Sewardi poolsaar (Alaska) – avasta Beringi maismaasilla pärand, unikaalne geograafia, pleistotseeni ajalugu ja tuhandeid aastaid pärinev Inupiat’i kultuur.

Sewardi poolsaar on suur poolsaar USA Alaska osariigi läänerannikul. See ulatub umbes 320 kilomeetri kaugusele Beringi merre. See asub veidi allpool polaarjoont. Poolsaar on umbes 330 km pikk ja 145-225 km lai.

Sewardi poolsaar on maastiku ja kliima poolest mitmekesine: lõuna- ja keskosas on madalamaid jõeorgusid ja rannikualasid, kesk- ning põhjapoolsetes osades ulatuvad mäeahelikud. Piirkonda läbib Kigluaik mäestik, mille kõrgemaid tippe katab sageli lumikate. Poolsaar hõlmab lääneotsa, kus asub ka tuntud Cape Prince of Wales — üheks põhjapoolsemaks ja läänepoolseimaks mandriosa tipuks Ameerikas, mis jääb lähemale Siberile kui enamikele teistele USA mandriosadele. Maastikule on iseloomulik permafrost, rannikualadel märkimisväärne tuule- ja tormitegevus ning sisemaa jõgede orgudes paiknevad lagedad tundra- ja hõredad põõsastikud.

Geoloogia ja moodustumine

Sewardi poolsaar on geoloogiliselt osa suuremast Beringia regioonist. Pleistotseeni jääaja ajal langes meretase palju madalamale ja tekkis Beringi maismaasild, mis ühendaski mandreid. See geoloogiline-ökoloogiline ala säilitas ainulaadseid taim- ja loomakogukondi ning oli rändeteeks inimeste ja loomade liikumisel Aasiast Põhja-Ameerikasse. Tänapäeval on poolsaarel nähtavad setted ja kivimistruktuurid, mis räägivad nii vulkaanilisest kui ka erosioonilisest minevikust ning mitmes kohas on ka olulisi mineraalivarusid, eriti kuld (mõned piirkonnad on ajalooliselt kullakaevandusega seotud).

Kliima ja loodus

• Kliima: subarktikaline kuni arktikaline, mereline mõju pehmendab temperatuure, kuid talved on pikad ja külmad, suved lühikesed ning jahedad.
• Taimestik: domineerib tundra — samblad, samblikud, väikesed põõsad ja heinataimede segud; orudes võivad kasvada madalad lehtpuuruhtlused ja paju-põõsad.
• Loomastik: piirkonnas elavad caribou ( põhjapõdrad ), pruunkarud, hundid, rebased ning arvukalt rändlinde. Rannikualadel on rikkalik mereelustik — hülged, merikilpkonnad, vaalad ja isegi mõnes kohas merikarud ning murdlestad. Jõgedes ja jõekäikudes esinevad mitmed lõheliigid.

Inimajalugu ja kultuur

Sewardi poolsaar mängis tähtsat rolli inimeste rännetel üle Beringi maismaasilla ajal — neis paikades on leitud arheoloogilisi jälgi, mis viitavad tuhandeid aastaid kestnud asustusele. Kohalike originaalkogukondadena on piirkonnas tuntud inupiatid, kelle elulaad tugineb traditsiooniliselt küttimisele, kalapüügile ja merekütile: tänapäeval kombineeritakse traditsioonilisi tegevusi moodsa majapidamise ja teenustega.

Hiljem muutis piirkonda kulla-avastamine (näiteks Nome ümbruses 19. sajandi lõpus) — kuldriikide ajajärg tõi kaasa kiire sissevoolu, linnade ja teede tekke ning pikaajalise mõju majandusele ja keskkonnale. Täna on suured asulad marginaalsed; tähtsaim ja kõige tuntum linn Sewardi poolsaarel on Nome, mis oli ajalooline kullalinn ja tänaseni regionaalne keskus.

Majandus ja ligipääs

• Peamine majandustegevus on hõlmastunud: väikskalapüük, traditsiooniline toidutagavara (püük ja jahindus), samuti mõningane kaevandustegevus ja turism.
• Ligipääs on piiratud — pole kõrgetasemelisi maanteid, mis ühendaksid poolsaart laiemalt Anchorage’i või teiste suuremate keskustega; ühendus toimub peamiselt väikelennukite, laevade ja hooajaliste teede (sõiduteed, lumemootorsaanid) kaudu.

Kaitse ja vaatamisväärsused

Osaliselt on ala kaitstud rahvusparkide ja maastikukaitsealade kaudu. Üks oluline kaitseala on Beringi maismaasilda mälestav Bering Land Bridge National Preserve, mille eesmärk on säilitada piirkonna ainulaadset geoloogiat, arheoloogiat ja ökosüsteeme. Turistidele pakub huvi ka rannikualade looduse vaatlus (lindude ränne, mereimetajate jälgimine), ajaloolised kullankaevanduspaigad ning kohalikud inupiati kultuurikogukonnad.

Praktiline teave külastajale

• Parim aeg külastamiseks: lühike suvi (juuni–august) on kõige ligipääsetavam ja soojem periood; kevad- ja sügisperioodid on muutlikud, talvel on piirkond tugevalt külmunud ja sageli ligipääsetav vaid õhu- või rajaliiklusega.
• Varustus: ilma- ja matkataju on vajalik — ilm võib kiiresti muutuda; arvestada tuleb permafrostiga ja piiratud teenustega maalähedastes kogukondades.

Kokkuvõttes on Sewardi poolsaar tähtis nii geoloogiliselt, bioloogiliselt kui ka kultuuriliselt: see on elav näide Beringia loodus- ja inimajaloost, kus tänapäeval kohtuvad traditsiooniline elulaad ja kaasaegsed majanduslikud huvid.

Alaska linn Seward ei asu tegelikult Sewardi poolsaarel. See asub palju lõunapoole, Kenai poolsaarel.

Sewardi poolsaar oli kunagi osa Beringi maismaasillast. See oli kunagi eksisteerinud maariba, mis ühendas Alaskat Siberiga ja Alaska mandriosa. See eksisteeris miljoneid aastaid tagasi ajal, mida nimetatakse pleistotseeni jääajaks. Inimesed, loomad ja taimed tulid kõik üle maasilla Põhja-Ameerikasse. Arheoloogid on leidnud tõendeid, et inupiat eskimod on seal elanud tuhandeid aastaid.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Sewardi poolsaar?

K: Kui pikk ja lai on Sewardi poolsaar?

K: Kas Sewardi poolsaarel asub Alaska linn Seward?

K: Mis oli kunagi osa Beringi maismaasillast?

K: Mis jõudis sel perioodil üle selle maismaasilla Põhja-Ameerikasse?

K: Kui kaua on inupiaadid eskimod selles piirkonnas elanud?

K: Millal oli Beringi maismaasild?

Otsing