Sewardi poolsaar
Sewardi poolsaar on suur poolsaar USA Alaska osariigi läänerannikul. See ulatub umbes 320 kilomeetri kaugusele Beringi merre. See asub veidi allpool polaarjoont. Poolsaar on umbes 330 km pikk ja 145-225 km lai.
Alaska linn Seward ei asu tegelikult Sewardi poolsaarel. See asub palju lõunapoole, Kenai poolsaarel.
Sewardi poolsaar oli kunagi osa Beringi maismaasillast. See oli kunagi eksisteerinud maariba, mis ühendas Alaskat Siberiga ja Alaska mandriosa. See eksisteeris miljoneid aastaid tagasi ajal, mida nimetatakse pleistotseeni jääajaks. Inimesed, loomad ja taimed tulid kõik üle maasilla Põhja-Ameerikasse. Arheoloogid on leidnud tõendeid, et inupiat eskimod on seal elanud tuhandeid aastaid.
Demograafia
Poolsaarel ei ole täna palju inimesi. Sinna ei lähe teed. Suurim linn on Nome. Seal on umbes 3000 inimest. Järgmises suurimas linnas, Shishmarefis, elab vaid 607 inimest. Enamikus teistes linnades on vaid paarsada inimest. Mõnes vanas kaevanduslinnas ei ole üldse inimesi ja need on muutunud kummituslinnadeks.
Geograafia ja ökoloogia
Devil Mountain Lakes asuvad Sewardi poolsaarel. Need on vulkaanide tekitatud maariks kutsutud järved. Devil Mountain Lakes on suurimad taolised järved kogu maailmas. Poolsaarel on neli mäeahelikku, millest suurimad on Kigluaik (või Sawtooth) mäed. Poolsaare kõrgeim punkt on 4 714-jalgne (1 437 m) Mount Osborni tipp. Muud Sewardi poolsaare mäestikud on Bendelebeni mäed, Darby mäed ja Yorki mäed. Seal on ka suur laavavool nimega The Lost Jim Lava Flow. Samuti asuvad poolsaarel mitmed kuumad allikad.
Sewardi poolsaarel on mitu jõge. Jõed on seal elavate inimeste jaoks olulised mitmel põhjusel. Üks põhjus on see, et nad saavad neist kala püüda ja süüa. Teine põhjus on see, et nad saavad sõita paadiga, kuna seal puuduvad teed. Nii saavad nad jõuda teistesse jõeäärsetesse linnadesse või kohtadesse, kus on loomi, keda küttida. Toidu leidmine on seal oluline, sest seal ei ole palju poode ja toidu viimine nii kaugele lennukiga või paadiga maksab palju raha. Talvel jäätuvad jõed.
Kõige tavalisemat puuliiki nimetatakse seal mustaks kuuseks. See on männi liik.
Cape Prince of Wales asub poolsaarel. Ükski teine osa Põhja-Ameerika mandrist ei ole kaugemal läänes. Venemaast on see vaid 84 km (52 miili) kaugusel.
Poolsaar sai nime William H. Sewardi järgi. Ta oli Ameerika Ühendriikide välisminister, kes sõlmis 1867. aastal Venemaaga kokkuleppe, et Ameerika Ühendriigid ostaksid neilt Alaska.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Sewardi poolsaar?
V: Sewardi poolsaar asub Alaska läänerannikul Beringi meres, veidi allpool põhjapiiri.
K: Kui pikk ja lai on Sewardi poolsaar?
V: Sewardi poolsaar on umbes 330 km (210 miili) pikk ja 145-225 km (90-140 miili) lai.
K: Kas Sewardi poolsaarel asub Alaska linn Seward?
V: Ei, ei ole. Seward, Alaska linn asub palju lõunapoole, Kenai poolsaarel.
K: Mis oli kunagi osa Beringi maismaasillast?
V: Sewardi poolsaar oli kunagi osa Beringi maismaasillaks nimetatud maaribast, mis ühendas Alaskat Siberiga Alaska mandriosaga ajal, mida nimetatakse pleistotseeni jääajaks.
K: Mis jõudis sel perioodil üle selle maismaasilla Põhja-Ameerikasse?
V: Inimesed, loomad ja taimed tulid kõik selle aja jooksul üle selle maismaasilla Põhja-Ameerikasse.
K: Kui kaua on inupiaadid eskimod selles piirkonnas elanud?
V: Arheoloogid on leidnud tõendeid selle kohta, et inupiat eskimod on elanud selles piirkonnas juba tuhandeid aastaid.
K: Millal oli Beringi maismaasild?
V: Beringi maismaasild eksisteeris miljoneid aastaid tagasi ajal, mida nimetatakse pleistotseeni jääajaks.
