Beringi meri
Koordinaadid: 58°0′N 178°0′W / 58.000°N 178.000°W / 58.000; -178.000
Beringi meri on Vaikse ookeani äärepoolne meri. Sellel on sügav veekogu, mis seejärel tõuseb läbi kitsa nõlva madalamasse vette mandrilava kohal.
Beringi merd eraldab Alaska lahest Alaska poolsaar. See hõlmab üle kahe miljoni ruutkilomeetri, piirneb idas ja kirdes Alaskaga, läänes Venemaa Siberi ja Kamtšatka poolsaarega, lõunas Alaska poolsaarega ja Aleutide saartega ning kaugel põhjas Beringi väinaga. Väinam ühendab Beringi merd Põhja-Jäämeres asuva Tšuktši merega. Bristoli laht on Beringi mere osa, mis eraldab Alaska poolsaare Alaska mandriosast. Beringi meri on nime saanud Vene teenistuses olnud Taani meresõitja Vitus Beringi järgi, kes 1728. aastal oli esimene eurooplane, kes seda süstemaatiliselt uuris.
Beringi mere ökosüsteem hõlmab nii Ameerika Ühendriikidele ja Venemaale kuuluvaid ressursse kui ka mere keskosas asuvaid rahvusvahelisi vete.
Beringi meri ja Vaikse ookeani põhjaosa
Ajalugu
Enamik teadlasi usub, et viimase jääaja ajal oli merepind piisavalt madal, et inimesed ja teised loomad saaksid liikuda jalgsi Aasiast Põhja-Ameerikasse üle praeguse Beringi väina. Seda nimetatakse tavaliselt "Beringi maismaasillaks" ja mõned - ehkki mitte kõik - usuvad, et see oli esimene punkt, kust inimesed Ameerikasse sisenesid.
Saared
Beringi mere saarte hulka kuuluvad:
- Pribilofi saared
- Komandorski saared, sealhulgas Beringi saar
- Saint Lawrence'i saar
- Diomede saared
- King Island
- Püha Matteuse saar
- Karaginski saar
- Nunivaki saar
- Sledge Island
- Hagemeister Island
Piirkonnad
Beringi mere piirkonnad on järgmised:
- Beringi väin
- Bristol Bay
- Anadüüri laht
- Norton Sound
Beringi meres on 16 veealust kanjonit, sealhulgas maailma suurim veealune kanjon, Zhemchug Canyon.
Bioloogiline mitmekesisus
Beringi meri on koduks mõnele maailma kõige huvitavamale elusloodusele. Selles meres elavad paljud ohustatud vaalaliigid, sealhulgas vibuvala, sinivala, soomusvaal, sei-valas, küürvaal, vaal ja maailma haruldaseim, Vaikse ookeani põhjaosa vaal. Muude mereimetajate hulka kuuluvad morsus, Stelleri merilõvi, põhjamere hüljes, beluuga, orka ja jääkaru.
Beringi meri on maailma merelindude jaoks väga oluline. Beringi mere piirkonnas pesitseb üle 30 merelinnuliigi ja umbes 20 miljonit isendit. Merelinnuliikide hulka kuuluvad kühmnokk-tömppeet, ohustatud lühisaba-albatross, pritsimees ja punajalg-kärbsenäpp.
Kaks Beringi mere liiki, stelleri merikaru ja pritsimees, on välja surnud, sest inimene on neid liigselt kasutanud. Lisaks on väike kanahane alamliik, Beringi kanahani, välja surnud liigse küttimise ja rottide sissetoomise tõttu nende pesitsussaartele.
Beringi meres elab palju kalaliike. Beringi merest on teatatud vähemalt 419 kalaliigist. Mõned kalaliigid toetavad suurt ja väärtuslikku kaubanduslikku kalapüüki. Kaubanduslikud kalaliigid on 6 liiki Vaikse ookeani lõhe, Alaska süsikas, punane kuningkrabi, Vaikse ookeani tursk, Vaikse ookeani hiidlesta, hariliku merilesta, Vaikse ookeani ahven ja seebikala.
Küsimused ja vastused
K: Millised on Beringi mere koordinaadid?
V: Beringi mere koordinaadid on 58°0′N 178°0′W / 58.000°N 178.000°W / 58.000; -178.000.
K: Milline on Beringi mere vesikond?
V: Beringi mere basseinis on sügav vesi, mis seejärel tõuseb läbi kitsa nõlva madalamasse vette mandrilava kohal.
K: Mis eraldab Beringi merd Alaska lahest?
V: Alaska poolsaar eraldab Beringi merd Alaska lahest.
K: Kui suur see on?
V: Beringi mere pindala on üle kahe miljoni ruutkilomeetri.
K: Kes oli Vitus Bering ja miks on see tema järgi nimetatud?
V: Vitus Bering oli Vene teenistuses olnud taani meresõitja, kes 1728. aastal oli esimene eurooplane, kes seda süstemaatiliselt uuris, ja seetõttu sai see tema järgi nime, et avaldada austust tema uurimisalastele pingutustele.
K: Milliste riikidega see meri piirneb?
V: Meri piirneb Alaska, Venemaa Siberi ja Kamtšatka poolsaarega ning lõunas ka Alaska poolsaarega ja Aleutide saartega, samas kui kaugemas põhjas piirneb Beringi väin, mis ühendab seda Põhja-Jäämeres asuva Tšuktši merega.
K: Kuidas sobib Bristol Bay sellesse pildi?
V: Bristol Bay on osa Beringi merest, mis eraldab Alaska mandriosa Alaska poolsaarest.
