Beringi meri: Vaikse ookeani põhjapoolne meri ja ökosüsteem

Beringi meri: põhjapoolne Vaikse ookeani meri — unikaalne ökosüsteem, rikkalik kalavarud, kliimamuutuste mõju ja geograafilised eripärad Ameerika ja Venemaa vahel.

Koordinaadid: 58°0′N 178°0′W / 58.000°N 178.000°W / 58.000; -178.000

Beringi meri on Vaikse ookeani äärepoolne meri. Sellel on sügav veekogu, mis seejärel tõuseb läbi kitsa nõlva madalamasse vette mandrilava kohal. Beringi mere pindala on üle kahe miljoni ruutkilomeetri ja see hõlmab laia valikut mereökosüsteeme alates madalatest kontinentaalkraavidest kuni sügavate basseiniteni.

Beringi merd eraldab Alaska lahest Alaska poolsaar. See hõlmab üle kahe miljoni ruutkilomeetri, piirneb idas ja kirdes Alaskaga, läänes Venemaa Siberi ja Kamtšatka poolsaarega, lõunas Alaska poolsaarega ja Aleutide saartega ning kaugel põhjas Beringi väinaga. Väinam ühendab Beringi merd Põhja-Jäämeres asuva Tšuktši merega. Bristoli laht on Beringi mere osa, mis eraldab Alaska poolsaare Alaska mandriosast. Beringi meri on nime saanud Vene teenistuses olnud Taani meresõitja Vitus Beringi järgi, kes 1728. aastal oli esimene eurooplane, kes seda süstemaatiliselt uuris.

Geograafia ja hüdroloogia

Beringi meres eristatakse peamisi alapiirkondi: laiu kontinentaalsokka, sügavamat Aleutia kraavi ja mitmeid saarestikke (nt Aleutide ja Pribilofi saared). Mere sügavus võib ulatuda kuni umbes 4 000 meetrini, kuid suur osa Beringi merest on suhteliselt madal kontinentaalsokk, mis soodustab rikast bioloogilist tootlikkust. Mere veevoolud, tuuled ja talvine jääliikumine mõjutavad tugevalt vee segunemist ja toitainete ringlust.

Kliima ja jääolud

Beringi mere kliima on karm ja muutlik: talved on külmad ning osa merest katab merejää, mis sõltuvalt aastast ja kliimatingimustest varieerub ulatuselt. Kevad-suvisel perioodil soojeneb pindvesi, tekivad polüniad (avaveealad) ja tugevdub fütoplanktoni õitseng tänu ülespuhangule toitaineid sügavatest vetevoogudest. Viimastel kümnenditel on täheldatud merejää vähenemist ja soojenemist, mis mõjutab ökosüsteemi struktuuri ja liikuvaid liike.

Ökosüsteem ja elustik

Beringi meri on üks maailma tootlikumaid merepiirkondi, kus väikesed organismid toetavad suurt kalavarude ja imetajate mitmekesisust. Ökosüsteemi tunnusmärgiks on tugev toiduahela sidusus: fütoplankton → zooplankton → väiksemad kalad → suuremad saakloomad ja imetajad.

• Olulisemad kalaliigid: Alaska pollock (walleye pollock), tursk, lõhe, räim jt.
• Krabid ja koorikloomad: kuningkrabi ja muud krabi-liigid on majanduslikult olulised.
• Linnustik: Beringi meri on paljude merelindude pesitsus- ja toitumispaik, sealhulgas kajakad, merecormoranid ja teised koloonilised liigid.
• Mandelikumad imetajad: hallvaalad, küürvaalad, beluugad, hüljesed, merikotkad ning põhjapoolsetel aladel ka murtud loomastik nagu põhjapõdrale lähedased karastunud liigid; lisaks merikolju ja walrus.

Lisaks on piirkond oluline paljude kohalike ja põlisrahvaste toidulaua jaoks, kes sõltuvad suhkru- ja mereannetest kultuuriliselt ning majanduslikult.

Inimtegevus ja majanduslik tähtsus

Beringi meri on olnud juba pikka aega inimtegevuse keskpunktiks: kommertskalandus (eriti pollock ja krabid), kohalike kogukondade eluhoidmine, laevaliiklus ja piiratud geoloogilised uuringud (nt nafta ja gaasiotsingud). Suured kalapüügivõrgustikud ja tööstuslik püük annavad majandusele olulise panuse, kuid toovad kaasa ka probleeme nagu liigse ressursi kasutamine ja kõrvalsaaduste (bycatch) mõjud.

Keskkonnaprobleemid ja kaitse

Peamised ohud Beringi merele:

• klimaatimuutused ja meretemperatuuri tõus, mis muudab jääkatet ning liigirännet;
• ülepüük ja halva majandamise tagajärjed kalavarudele;
• reostus, sealhulgas naftareostus ja kaugsaatest pärinevad saasteained;
• suurenemas laevaliiklus ja kutseliste tegevuste mõju tundlikele elupaikadele.

Kaitsemeetmeid viivad läbi nii riiklikud (USA ja Venemaa) institutsioonid kui ka rahvusvahelised koostööalgatused. Piirkonnas on loodud mitmeid piiranguid kalapüügile, kaitsealasid ja teadusuuringute projekte eesmärgiga säilitada bioloogilist mitmekesisust ja jätkusuutlikke ressursikasutuse praktikaid. Samas on mereruumil ka suured rahvusvahelised vetelahkhelid, mis muudavad ühtse haldus- ja kaitsekorra rakendamise keerulisemaks.

Ajalugu ja teadusuuringud

Beringi meri on olnud uurijate huviorbiidis alates Vitus Beringi avastusretkedest 18. sajandil. Tänapäeval uuritakse piirkonda intensiivselt nii NOAA, ülikoolide kui ka rahvusvaheliste teadusasutuste poolt: jälgitakse kliimamuutuse mõjusid, kalavarude dünaamikat, mereliste toitainete ringlust ning inimtegevuse mõju. Uuringud aitavad paremini mõista, kuidas tasakaalustada majanduslikku tegevust ja looduskaitset selles tundlikus ja elujõulises mereökosüsteemis.

Beringi meri jääb globaalsete kliima- ja majandusprotsesside ristteeks — selle tervis mõjutab nii kohalikke kogukondi kui ka laiemalt maailmamajandust ja merede ökoloogilist stabiilsust.

Küsimused ja vastused

K: Millised on Beringi mere koordinaadid?

K: Milline on Beringi mere vesikond?

K: Mis eraldab Beringi merd Alaska lahest?

K: Kui suur see on?

K: Kes oli Vitus Bering ja miks on see tema järgi nimetatud?

K: Milliste riikidega see meri piirneb?

K: Kuidas sobib Bristol Bay sellesse pildi?

Otsing