Tšuktši meri: Arktika asukoht, loodus ja inimesed
Avasta Tšuktši meri — Arktika kaugeima veekogu geograafia, loodus, kliima ja tšuktši inimeste elu: kalapüük, vaalapüük, sadamad ja unikaalne mereökosüsteem.
Tšuktši meri asub Põhja-Jäämere lõunarannal, ulatudes Läänemerest idas kuni Alaska rannikuni. Läänes piirneb ta Wrangeli saare lähedal asuva De Longi väinaga ja idas ulatub kuni Point Barrowʼni Alaskas, mille taga asub Beauforti meri. Lõunapiiri moodustab Beringi väin, mis ühendab Tšuktši merd Beringi mere ja Vaikse ookeaniga. Mere peamine sadam Venemaal on Uelen. Tšuktši merd läbib ka rahvusvaheline kuupäevaliin — see on nihutatud ida poole, et Wrangeli saar ja Tšukotka autonoomne oblast jääksid Venemaa mandriga samale kuupäevale.
Füüsiline kirjeldus ja kliima
Mere pindala on ligikaudu 595 000 km² (230 000 mi²). Suurem osa Tšuktši merest paikneb madalal kontinentaalshelfil, mistõttu on piirkond toitev ja õrna, kuid produktiivse mereelustikuga. Mere jääolud on karmid: püsiv jääkate katab suuri alasid talvel ja kevadel, lahtine jää- või jäävaba periood on sageli vaid umbes neli kuud aastas, mistõttu laevategevus on väga hooajaline. Kliima on arktikalik — külmad talved, jahedad suved, tugevad tuuled ja sageli esinevad polüniad (avanevad jääaugud), mis mõjutavad jää liikumist ja loomade rändeteid.
Saared ja rannajoon
Tšuktši meres on teiste Arktika meredega võrreldes vähe saari. Olulisemad saared on Wrangeli saar mere loodepiiril ja Heraldi saar mere põhjapiiril. Lisaks leidub mitmeid väiksemaid saari ja neeme nii Siberi kui ka Alaska rannikul. Rannikujoont iseloomustavad laiuvad lahed, laguunid ja neemealused, mille näidetena nimetatakse artiklis Vankaremit, Koljutšinskaja lahte, Neskynpil'gyni laguuni ning Serdtse-Kameni ja Džehnevi neeme.
Vesikonnad ja suubuvad jõed
Merele suubub mitu väiksemat jõge nii Alaskast kui Siberist. Alaskast voolavad Tšuktši merre muu hulgas Kivalina, Kobuk, Kokolik, Kukpowruk, Kukpuk, Noatak, Utukok, Pitmegea ja Wulik. Siberi poolelt on tähtsamad sissevoolud Amguyema, Ioniveyem ja Chegitun. Need mageveeheited mõjutavad kohalikke soolsusolusid ning annavad aluse rannikualade ökosüsteemidele ja kalastikule.
Elustik ja loodus
Tšuktši mere piirkond on rikas Arktika-lähedase mereelustiku poolest. Tüüpilisi liike on:
- mitmesugused hülged ja morskad (morsujahi tõttu olulised kohalikele rahvastele),
- jääkaru, kes kasutab jäävälju saagiks hülgede püüdmisel,
- vaalad — sealhulgas valgevaalud (beluga) ja teised liigid — ning rändavad suuremad vaalaliigid,
- rohke kalastik, mis toetab nii loomi kui ka inimeste kalapüüki,
- suur hulk rändlinde kevad- ja sügisrändel.
Inimesed, ajalugu ja kultuur
Mere on saanud nime tšuktši rahva järgi; tšuktšid elavad laialdaselt Tšukotka poolsaarel ja mere kallastel. Kohalikud elatusalad põhinevad traditsiooniliselt kalapüügile, vaalapüügile ja morsujahile. Alaskas elavad lihvimata iñupiat (Inupiakid) on samuti tihedalt seotud merega. Rannikualadel on väikseid külasid ja asulaid, kus hoitakse traditsioonilisi elatusviise, kuid ka moodne kaubandus ja teenused on levinud. Ajalooliselt on piirkond olnud piirialaks ja uurimisobjektiks paljudele arktikauurijatele ning külma sõja ajal oli see ka geopoliitilise tähelepanu all.
Majandus, liiklus ja uurimistöö
Laevandus Tšuktši merel on piiratud lühikese jäävaba perioodiga; mõnel aastal on võimalik mööda idarannikut või läbi Beringi väina suunata kaubalaevu, kuid laevateed on keerulised ja sõltuvad jääoludest. Regioonis toimub nii elatuslikku kalapüüki kui ka kohati suuremat huvi nafta- ja gaasivarude vastu, mis toob kaasa uurimis- ja kaevandushuve. Samas jääb suur osa tegevusest väikesemahuliseks ja kohalikku elanikkonda teenivaks. Arktika teadusuuringud keskenduvad mereökoloogiale, jääolude jälgimisele ja kliimamuutuste mõjudele.
Keskkonnaprobleemid ja kaitse
Kiiresti soojenev kliima mõjutab Tšuktši merd: jääkate väheneb, jäämurdel on rohkem avatud vett ja jäätingimused muutuvad ebakindlamaks. See mõjutab nii elusloodust (nt jääkarude ja hülgete elupaiku) kui ka kohalike rahvaste toitumist ja elatusviise. Suureneb ka suuremate laevateede tekkimise ja nafta- ning gaasitegevuse risk — õnnetuste ja saaste puhul on tagajärjed Arktikas pikaajalised ja raskesti kõrvaldatavad. Kaitsealade ja rahvusparkide olemasolu, teadusuuringud ning rahvusvaheline koostöö on võtmetähtsusega, et tasakaalustada majanduslikke huvisid ning kaitsta tundlikku loodust.
Tšuktši meri on seega nii keskkonna- kui kultuurilooliselt oluline piirkond — külm, aga bioloogiliselt rikkalik, ja inimeste jaoks elatise allikaks juba sajandeid.
Tšuktši mere kaart.
Merijää kevadine murdumine Tšuktši merel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Tšuktši meri?
V: Tšuktši meri on Põhja-Jäämere äärepoolne meri, mis asub Wrangeli saare ja Point Barrowi vahel Alaskal. See on Beringi mere ja Vaikse ookeaniga ühendatud Beringi väina kaudu.
K: Kui suur on Tšuktši meri?
V: Tšuktši mere pindala on umbes 595 000 km² (230 000 mi²).
K: Millal võib Tšuktši merel reisida?
V: Tšuktši merel saab reisida ainult umbes neli kuud aastas.
K: Kas Tšuktši meres on saari?
V: Tšuktši meres on võrreldes teiste Arktika meredega väga vähe saari. Wrangeli saar asub selle loodepiiril ja Heraldi saar selle põhjapiiri lähedal. Samuti on mõned väikesed saared nii Siberi kui ka Alaska rannikul.
Küsimus: Kes elavad selle rannikul või selle lähedal?
V: Inimesi, kes elavad selle kaldal või selle lähedal, nimetatakse "tšuktšideks". Nad tegelevad selles külmas meres kalapüügi, vaalapüügi ja morsujahiga.
K: Millised kohad asuvad selle mere Siberi rannikul?
V: Siberi rannikul asuvad järgmised paigad: Cape Billings, Cape Schmidt, Amguyema jõgi, Cape Vankarem, Koljutšinskaja laht, Neskynpil'gyn laguun, Cape Serdtse-Kamen, Enurmino, Chegitun River Inchoun Uelen ja Cape Dezhnev.
Küsimus: Millised jõed voolavad sinna vastavalt Alaskalt ja Siberist?
V: Alaskast sinna suubuvad Kivalina jõgi , Kobuk jõgi , Kokolik jõgi , Kukpowruk jõgi , Kukpuk jõgi , Noatak jõgi , Utokok jõgi Pitmegea jõgi ja Wulik jõgi . Siberist sinna suubuvad Amguyema jõgi, Ioniveyem jõgi ja Chegitun jõgi .
Otsige