Tšuktši meri asub Põhja-Jäämere lõunarannal, ulatudes Läänemerest idas kuni Alaska rannikuni. Läänes piirneb ta Wrangeli saare lähedal asuva De Longi väinaga ja idas ulatub kuni Point Barrowʼni Alaskas, mille taga asub Beauforti meri. Lõunapiiri moodustab Beringi väin, mis ühendab Tšuktši merd Beringi mere ja Vaikse ookeaniga. Mere peamine sadam Venemaal on Uelen. Tšuktši merd läbib ka rahvusvaheline kuupäevaliin — see on nihutatud ida poole, et Wrangeli saar ja Tšukotka autonoomne oblast jääksid Venemaa mandriga samale kuupäevale.

Füüsiline kirjeldus ja kliima

Mere pindala on ligikaudu 595 000 km² (230 000 mi²). Suurem osa Tšuktši merest paikneb madalal kontinentaalshelfil, mistõttu on piirkond toitev ja õrna, kuid produktiivse mereelustikuga. Mere jääolud on karmid: püsiv jääkate katab suuri alasid talvel ja kevadel, lahtine jää- või jäävaba periood on sageli vaid umbes neli kuud aastas, mistõttu laevategevus on väga hooajaline. Kliima on arktikalik — külmad talved, jahedad suved, tugevad tuuled ja sageli esinevad polüniad (avanevad jääaugud), mis mõjutavad jää liikumist ja loomade rändeteid.

Saared ja rannajoon

Tšuktši meres on teiste Arktika meredega võrreldes vähe saari. Olulisemad saared on Wrangeli saar mere loodepiiril ja Heraldi saar mere põhjapiiril. Lisaks leidub mitmeid väiksemaid saari ja neeme nii Siberi kui ka Alaska rannikul. Rannikujoont iseloomustavad laiuvad lahed, laguunid ja neemealused, mille näidetena nimetatakse artiklis Vankaremit, Koljutšinskaja lahte, Neskynpil'gyni laguuni ning Serdtse-Kameni ja Džehnevi neeme.

Vesikonnad ja suubuvad jõed

Merele suubub mitu väiksemat jõge nii Alaskast kui Siberist. Alaskast voolavad Tšuktši merre muu hulgas Kivalina, Kobuk, Kokolik, Kukpowruk, Kukpuk, Noatak, Utukok, Pitmegea ja Wulik. Siberi poolelt on tähtsamad sissevoolud Amguyema, Ioniveyem ja Chegitun. Need mageveeheited mõjutavad kohalikke soolsusolusid ning annavad aluse rannikualade ökosüsteemidele ja kalastikule.

Elustik ja loodus

Tšuktši mere piirkond on rikas Arktika-lähedase mereelustiku poolest. Tüüpilisi liike on:

  • mitmesugused hülged ja morskad (morsujahi tõttu olulised kohalikele rahvastele),
  • jääkaru, kes kasutab jäävälju saagiks hülgede püüdmisel,
  • vaalad — sealhulgas valgevaalud (beluga) ja teised liigid — ning rändavad suuremad vaalaliigid,
  • rohke kalastik, mis toetab nii loomi kui ka inimeste kalapüüki,
  • suur hulk rändlinde kevad- ja sügisrändel.
Paljudes kohtades on ranniku- ja saarelinnastustes ka olulised pesitsusalad, näiteks Wrangeli saar, mis on tuntud oma loodusväärtuste ja rahvusvahelise kaitse all oleva staatuse poolest.

Inimesed, ajalugu ja kultuur

Mere on saanud nime tšuktši rahva järgi; tšuktšid elavad laialdaselt Tšukotka poolsaarel ja mere kallastel. Kohalikud elatusalad põhinevad traditsiooniliselt kalapüügile, vaalapüügile ja morsujahile. Alaskas elavad lihvimata iñupiat (Inupiakid) on samuti tihedalt seotud merega. Rannikualadel on väikseid külasid ja asulaid, kus hoitakse traditsioonilisi elatusviise, kuid ka moodne kaubandus ja teenused on levinud. Ajalooliselt on piirkond olnud piirialaks ja uurimisobjektiks paljudele arktikauurijatele ning külma sõja ajal oli see ka geopoliitilise tähelepanu all.

Majandus, liiklus ja uurimistöö

Laevandus Tšuktši merel on piiratud lühikese jäävaba perioodiga; mõnel aastal on võimalik mööda idarannikut või läbi Beringi väina suunata kaubalaevu, kuid laevateed on keerulised ja sõltuvad jääoludest. Regioonis toimub nii elatuslikku kalapüüki kui ka kohati suuremat huvi nafta- ja gaasivarude vastu, mis toob kaasa uurimis- ja kaevandushuve. Samas jääb suur osa tegevusest väikesemahuliseks ja kohalikku elanikkonda teenivaks. Arktika teadusuuringud keskenduvad mereökoloogiale, jääolude jälgimisele ja kliimamuutuste mõjudele.

Keskkonnaprobleemid ja kaitse

Kiiresti soojenev kliima mõjutab Tšuktši merd: jääkate väheneb, jäämurdel on rohkem avatud vett ja jäätingimused muutuvad ebakindlamaks. See mõjutab nii elusloodust (nt jääkarude ja hülgete elupaiku) kui ka kohalike rahvaste toitumist ja elatusviise. Suureneb ka suuremate laevateede tekkimise ja nafta- ning gaasitegevuse risk — õnnetuste ja saaste puhul on tagajärjed Arktikas pikaajalised ja raskesti kõrvaldatavad. Kaitsealade ja rahvusparkide olemasolu, teadusuuringud ning rahvusvaheline koostöö on võtmetähtsusega, et tasakaalustada majanduslikke huvisid ning kaitsta tundlikku loodust.

Tšuktši meri on seega nii keskkonna- kui kultuurilooliselt oluline piirkond — külm, aga bioloogiliselt rikkalik, ja inimeste jaoks elatise allikaks juba sajandeid.