Tšuktši meri
Tšuktši meri on Põhja-Jäämere äärepoolne meri. Läänes piirneb see Wrangeli saare lähedal asuva De Longi väinaga ja idas Alaskas asuva Point Barrow'ga, mille taga asub Beauforti meri. Beringi väin moodustab selle lõunapiiri ja ühendab seda Beringi mere ja Vaikse ookeaniga. Tšuktši mere peamine sadam on Uelen Venemaal. Tšuktši merd läbib rahvusvaheline kuupäevaliin. See on viidud ida poole, et vältida Wrangeli saart ja Tšukotka autonoomset oblastit Venemaa mandril.
Mere pindala on umbes 595 000 km² (230 000 mi²). Sellel saab sõita ainult umbes neli kuud aastas. Tšuktši meres on võrreldes teiste Arktika meredega väga vähe saari. Wrangeli saar asub mere loodepiiril, Heraldi saar selle põhjapiiri lähedal ning mõned väikesed saared asuvad Siberi ja Alaska rannikul.
Meri on nime saanud tšuktši rahva järgi. Nad elavad selle kallastel ja Tšukotka poolsaarel. Tšuktšid tegelesid selles külmas meres kalapüügi, vaalapüügi ja morsujahiga.
Siberis on rannikuäärsed kohad: Vankarem, suur Koljutšinskaja laht, Neskynpil'gyni laguun, Serdtse-Kameni neem, Enurmino, Tšegituuni jõgi, Inchoun, Uelen ja Džehnevi neem.
Alaska jõed, mis suubuvad Tšuktši merre, on muu hulgas Kivalina, Kobuk, Kokolik, Kukpowruk, Kukpuk, Noatak, Utukok, Pitmegea ja Wulik. Tähtsamad Siberi poolelt sisse voolavad jõed on Amguyema, Ioniveyem ja Chegitun.
Tšuktši mere kaart.
Merijää kevadine murdumine Tšuktši merel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Tšuktši meri?
V: Tšuktši meri on Põhja-Jäämere äärepoolne meri, mis asub Wrangeli saare ja Point Barrowi vahel Alaskal. See on Beringi mere ja Vaikse ookeaniga ühendatud Beringi väina kaudu.
K: Kui suur on Tšuktši meri?
V: Tšuktši mere pindala on umbes 595 000 km² (230 000 mi²).
K: Millal võib Tšuktši merel reisida?
V: Tšuktši merel saab reisida ainult umbes neli kuud aastas.
K: Kas Tšuktši meres on saari?
V: Tšuktši meres on võrreldes teiste Arktika meredega väga vähe saari. Wrangeli saar asub selle loodepiiril ja Heraldi saar selle põhjapiiri lähedal. Samuti on mõned väikesed saared nii Siberi kui ka Alaska rannikul.
Küsimus: Kes elavad selle rannikul või selle lähedal?
V: Inimesi, kes elavad selle kaldal või selle lähedal, nimetatakse "tšuktšideks". Nad tegelevad selles külmas meres kalapüügi, vaalapüügi ja morsujahiga.
K: Millised kohad asuvad selle mere Siberi rannikul?
V: Siberi rannikul asuvad järgmised paigad: Cape Billings, Cape Schmidt, Amguyema jõgi, Cape Vankarem, Koljutšinskaja laht, Neskynpil'gyn laguun, Cape Serdtse-Kamen, Enurmino, Chegitun River Inchoun Uelen ja Cape Dezhnev.
Küsimus: Millised jõed voolavad sinna vastavalt Alaskalt ja Siberist?
V: Alaskast sinna suubuvad Kivalina jõgi , Kobuk jõgi , Kokolik jõgi , Kukpowruk jõgi , Kukpuk jõgi , Noatak jõgi , Utokok jõgi Pitmegea jõgi ja Wulik jõgi . Siberist sinna suubuvad Amguyema jõgi, Ioniveyem jõgi ja Chegitun jõgi .
