Wrangeli saar

Ajalugu

Parun Ferdinand von Wrangel (1796-1870) oli saksa maadeuurija ja meremees Vene impeeriumi teenistuses. Ta märkas Kolõma jõe lähedal põhja poole lendavaid linde. Sellest järeldas ta õigesti, et Põhja-Jäämeres oli saar. Ta otsis seda saart 1820. aastatel, kuid ei leidnud seda kunagi.

1881. aastal sattus Ameerika aurulaev Thomas L. Corwin, kes otsis kadunud ekspeditsiooni, Wrangeli saare lähistele. Nad otsisid saarel ellujäänuid, kuid ei leidnud ühtegi. Nad heiskasid Ameerika lipu ja nõudsid seda Ameerika Ühendriikidele. Nad andsid sellele nime "New Columbia", kuid see nimi ei jäänud kunagi püsima. Järgmise 30 aasta jooksul ei tehtud selle avastuse kohta midagi.

1913. aastal juhtis Vilhjalmur Stefansson suurt ekspeditsiooni, et avastada kadunud mandrit, mis tema arvates asus Arktika jääpinna all. Nad purjetasid 17. juunil 1913 Victoria'st, Briti Kolumbiast. Kuus nädalat hiljem jäi nende laev jäässe kinni. Stefansson ja mitmed kaaslased lahkusid ekspeditsioonist ja pöördusid tagasi ohutusse kohta. Kui laev oli purunenud, lõi meeskond laagri jääle. Märtsis 1914 viis kapten Bartlett ülejäänud meeskonna 80 miili üle jää Wrangeli saarele. Kaksteist ellujäänut võttis 1914. aasta septembris üles väike vaalapüügikuunar.

1921. aastal nõudis Stefansson Wrangeli saart Kanadale. Kanada ekspeditsioon saare koloniseerimiseks ebaõnnestus. 1926. aastaks taastas Venemaa oma nõude saarele, rajades sinna koloonia. Lõpuks pöördusid kolonistid tagasi mandrile ja jätsid saare tühjaks.

1976. aastal kuulutas Nõukogude Liit saare zapovednika, föderaalselt kaitstud looduskaitsealaks. Inglise keeles nimetatakse seda Wrangeli saare looduskaitsealaks. See kaitseb siin elavaid suuri lumehane, jääkarude ja morsode kolooniaid. Kaitseala saavad külastada ainult Venemaa valitsuse ametlikud töötajad ja kutsutud külalised.

Galápagos kaugel põhjas

Wrangeli saart ei katnud viimaste jääaegade ajal kunagi liustik ja see ei olnud kunagi kaetud veega, kui jää taandus. Wrangeli pinnas ja taimed on olnud ajas puutumata. Sisemaal asuvad orud on peamiselt iidne pleistotseeni tundra. Neis kasvab üle 400 unikaalse taimeliigi.

Metsloomad

Kuigi kliima on väga karm, on Wrangeli saarel suur ja mitmekesine eluslooduse populatsioon. See on maailma suurim jääkarude pesitsuspaik. Siin on umbes 400 emakaru, kes kasvatavad oma poegi. Siin on maailma suurim Vaikse ookeani morsupopulatsioon. Saarel on suur lumehane, lumekuul, hüljeste, arktiliste huntide, arktiliste rebaste ja lammaste populatsioon. Üks asi, millest saarel näib puuduvat, on sääsed.

Villased mammutid

Wrangeli saar võis olla viimane koht, kus villilised mammutid (Mammuthus primigenius) enne väljasuremist eksisteerisid. Saar on täis mammuti kihvu. Mammutite populatsioon eksisteeris siin umbes 6000 aastat pärast nende väljasuremist mandril. Nad elasid umbes 1650. aastani eKr, kui Giza suured püramiidid olid juba 1000 aastat vanad. Arheoloogilised leiud saarel näitavad, et tegemist on väiksema liigiga, Mammuth primigenius wrangelensis.