Wrangeli saar (vene keeles о́стров Вра́нгеля) on Venemaale kuuluv väike saar Põhja-Jäämeres. See asub Tšuktši mere ja Ida-Siberi mere vahel. Wrangeli saar asub üle 180° meridiaani. Rahvusvaheline kuupäevaliin on sellel laiuskraadil nihutatud ida poole, et vältida saart ja Tšuktši poolsaart Venemaa mandril. See on umbes 7500 ruutkilomeetrit (umbes sama suur kui USA Delaware'i osariik). Wrangeli saarele lähim maa on 60 km (37 mi) kaugusel idas asuv tilluke ja kivine Heraldi saar. Kaugus lähimast punktist Siberi mandril on 140 km (87 mi). Wrangeli saar võis olla viimane koht maa peal, kus Woolly Mammoth säilinud. See on koduks paljudele arktilistele loomadele, sealhulgas jääkarudele. Alates 1976. aastast on see looduskaitseala.

Asukoht ja geograafia

Wrangeli saar paikneb kõrg-põhjamaisel laiuskraadil, madala reljeefiga tundra- ja rannikualal. Saare pinnakate on valdavalt permafrost ning seal on laialdasi märgalasid, järvesid ja rannikul põhjaaladele omaseid klintse ja liivarandu. Saare pindala on ligikaudu 7 500–7 600 km². Kliima on karm ja arktiline: suved on lühikesed ja jahedad, talved pikad ja külmad, tänu millele esinevad saarel ka polaarpäev ja polaaröö.

Loodus ja elustik

Wrangeli saar on bioloogiliselt väga väärtuslik ja mitmekesine, olles tähtis pesitsus- ja suvituspaik paljudele liikidele. Peamised tunnused:

  • Mägedes ja ranniku lähedal: rändlindude suured pesitsevad kolooniad – saart külastavad iga-aastaselt tuhandeid rändlinde.
  • Mammuteid puudutav ajalugu: saar on kuulus eriti selle poolest, et pleistotseeni lõpu mammutipopulatsioon võis seal püsida kauem kui mandril – viimased isendid võisid kaduda alles ligi 4 000 aastat tagasi.
  • Mägedetaimkate asemel: valdavalt tundra taimestik – samblad, samblaid, rohud ja madalad põõsad, mis on kohastunud lühikese kasvuperioodiga.
  • Imetajad: oluline elupaik jääkarudele, samuti on esindatud erinevad hülge- ja rebaste liigid ning väikesed närilised.
  • Mereloomastik: rannikualad on väärtuslikud walruse- ja hülgekogunemiste paikadena ning neid merealasid kasutavad söötmiskohana ka jääkarud.

Kaitse ja rahvusvaheline tähtsus

Wrangeli saar kuulub alates 1976. aastast Venemaa looduskaitsealade hulka ning selle kaitse-eeskiri on suunatud nii maapealse kui merelise looduse säilitamisele. Samuti on Wrangeli saar kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse tänu oma unikaalsele arktilisele ökosüsteemile ja bioloogilisele mitmekesisusele. Saarel toimuvad regulaarsed teadusuuringud, seal tegutsevad looduskaitse- ja teadustöötajad, ning külastused on rangelt piiratud — turistide ja teadlaste viibimine nõuab sageli eriluba.

Suurimad ohud on seotud kliimamuutustega (näiteks merejää vähenemine ja permafrostitingimuste muutused), kasvava meresõidu ja potentsiaalse inimtegevuse mõjuga ning invasiivsete liikide võimalikku levikuga. Kaitseasutused tegelevad seire ja kaitsemeetmete läbi nende ohtude vähendamisega.

Ajalugu ja inimtegevus

Saar on saanud nime saksa päritolu Vene uurija Ferdinand von Wrangeli järgi. Kuigi Wrangeli saart ei asusta püsiv elanikkond, on see alates 19. sajandist olnud uurimis- ja jahipunktiks erinevatele ekspeditsioonidele. Tänapäeval on inimtegevus saarel peamiselt keskendunud loodusuuringutele ja looduskaitsele; majanduslik tegevus on väga piiratud või keelatud vastavalt kaitseala reeglitele.

Teadus- ja vaatlusvõimalused

Wrangeli saar on väärtuslik välitööde paik paleoekoloogia, bioloogia, kliimauuringute ja lindude käitumise uurimiseks. Seal tehtud leiud aitavad paremini mõista põhjapoolsete ökosüsteemide vastupanuvõimet ja reaktsiooni kliimamuutustele ning annavad teavet muinasaegse fauna, näiteks mammutite viimasest säilumisest.

Kokkuvõtlikult on Wrangeli saar üks põhjapoolsemaid ja looduskaitseliselt olulisemaid alasid maailmas, mis eeldab jätkuvat hoolt, teaduslikku tähelepanu ja rahvusvahelist koostööd selle unikaalse arktilise elupaiga säilitamiseks.