Ameerika Ühendriikide lipp on riigilipp. Sellel on 7 punast ja 6 valget triipu. Need 13 triipu tähistavad kolmteist algset kolooniat. Lipul on ka sinine kanton, mis on ristkülik vasakus ülanurgas. Kantonis on 50 tähte, üks valge täht iga osariigi kohta. Tähtede paigutus moodustab ridade süsteemi: täna on 9 rida, mis vahelduvad 6 ja 5 tähega, andes kokku 50 tähte.
Ajalugu
Esimese versiooni Ameerika lipust kiitis Kontinentaalkongress heaks 14. juunil 1777. sellest on kujunenud igal uuel osariigi liitumisel uus tähekogus. Kui uus riik ühineb Ameerika Ühendriikidega, tehakse uus lipp, millel on täiendav täht. Uus lipp heisatakse esimest korda 4. juulil, iseseisvuspäeval. Lipu kujundus on ajas mitmel korral muutunud vastavalt uute osariikide arvule.
Viimased Ameerika Ühendriikidega liitunud osariigid olid Alaska ja Hawaii 1959. aastal. Alaska liitus 3. jaanuaril 1959, seega kasutati uut 49 tähega lippu alates 4. juulist 1959. Hawaii liitus 21. augustil 1959, seega kasutati tänapäeval kasutusel olevat 50 tähega lippu alles 4. juulil 1960. Selle 50 tärni kujunduse lõi Robert G. Heft kooliprojekti jaoks. Hefti disain valiti riiklikult välja ja sellest sai ametlik lipp alates 1960. aasta 4. juulist.
Kujundus ja mõõtmed
Lipu põhiomadused on stabiilsed: 13 horisontaalset triipu ja kanton vasakus ülanurgas. Triibud on võrdsed kõrgusega ning kanton katab lipu ülemise vasakpoolse nurga, ulatudes seitse triipu kõrguseni (st sinine ala on seitsme triibu kõrgune). Lipu ametlik proportsioon on 10:19 (laius: pikkus). Täppisjoonised ja mõõdud sätestab Ameerika Ühendriikide seadus ja valitsuse standardid, mida kasutatakse liputootmises ja ametlikel esitlustel.
Värvid ja tähendus
Lipu värvid on punane, valge ja sinine. Värvidel ei ole lipus erilist tähendust, kuid vappides tähistab valge puhtust ja süütust, punane vaprust ja jõudu ning sinine valvsust, püsivust ja õiglust. Traditsiooniliselt nimetatakse neid ka Old Glory Red ja Old Glory Blue, ehkki ametlikud värvitoonid ja täpsed määratlused on sätestatud riiklikus standarddokumendis.
Nimed, sümbolid ja kultuuriline tähendus
Lipu nimetatakse sageli ka tähtedeks ja triipudeks, tähtede-riba lipuks või Vana Glory'ks (Old Glory). Ameerika Ühendriikide riigihümn viitab lipule — laul "The Star-Spangled Banner" sai algse nime oma viitega "star-spangled banner", mis kirjeldab lipu staatust Fort McHenry kaitselahingust 1814. aastal.
Kasutamine, etikett ja au
USA lipul on kindlad reeglid kasutamiseks ja käitlemiseks. U.S. Flag Code annab soovitused selle kohta, kuidas lippu heisata, millal tõsta poolitangusse (mourning ehk leinalipuna), kuidas seda puhastada või väärikalt kõrvaldada. Lipu väärkohtlemine on paljude jaoks tundlik teema: tavapärane korrektne viis kasutusest kõrvaldamiseks on austusväärne põletamine. Kuigi osa lipu näitajatest on seadusest sätestatud, ei kohaldata nende kõigi rikkumise eest tavaliselt kriminaalvastutust eraelanikke puudutaval tasandil — suurem osa on etiketi- ja ajaloolised juhised.
Lipu kasutatakse laialdaselt ametlikel tseremooniatel, sõjalistes paraadides, riigiasutuste hoonete ees ja kodustes oludes. Lipu all seismine on paljude inimeste jaoks tähenduslik mälestus ja austusavaldus riigi sümbolile.
Kuigi lipu põhilised tunnused on püsivad, on selle täpsed graafilised detailid ja ametlikud juhised evolutsioonis vastavalt seadustele ja standarditele. Lipp jääb üheks olulisemaks Ameerika Ühendriikide riiklikuks sümboliks, kombineerides ajaloolist tähendust, sümboolikat ja selgeid kujundusreegleid.
