Türkmenistani riigilipp: sümbolid, ajalooline taust ja tähendus

Türkmenistani lipp võeti 24. jaanuaril 2001 vastu Türkmenistani riigilipuna. Seda kirjeldatakse sageli kui maailma kõige üksikasjalikumat riigilippu, kuna sellel on palju väikeseid ja tähenduslikke sümboleid, mis viitavad nii riigi ajaloolisele pärandile kui tänapäevasele riiklikule identiteedile.

Ajalooline taust

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist sätestasid paljud Kesk-Aasia riigid uued riigilipud, mis sidusid islami, türgi ja kohaliku etnilise pärandiga. Türkmenistani lipul on sugulus türgi ja islami sümboolikaga, kuid selle eripära on vaibamustrite tugev esindatus — need on otsesed viited turkmeenide käsitööle ja hõimulisele korraldusele. Praegune kujundus kinnistati 24. jaanuaril 2001, kuigi sarnaseid elemente kasutati ka varasematel iseseisvumisele järgnenud aastatel.

Sümbolid ja nende tähendus

Lipu peamised elemendid on roheline taust, vertikaalne punane triip tõsteosa lähedal, viis traditsioonilist vaibakujundust triibu sees, kaks ristatud oliivipuuoksi triibu paremal kõrval, valge kasvav poolkuu ja viis valget viiekandilist tähte lipu lennupoolsel ülanurgas. Roheline ja punane värv on selles lipus, sest türkmeenid on neid ajalooliselt austanud: roheline seostub islami ja loodusega, punane esindab tugevat rahvapärast identiteeti ja traditsioone.

Valge kasvav poolkuu sümboliseerib islami usulist tausta ning ka riigi lootust ja arengusoovi — sageli tõlgendatakse seda kui lootust säravasse tulevikku. Viis valget viiekandilist tähte tähistavad Türkmenistani viit provintsi (Welayatlar) — Ahal, Balkan, Dashhowuz, Lebap ja Mary — ning rõhutavad riigi halduslikku ja territoriaalset ühtsust.

Vaibamustrid ja hõimude representatsioon

Triibu sees paiknevad viis traditsioonilist vaibamustrit ehk guli, mis kujutavad viit suuremat hõimu või sugukonda ning on olulised nii kunstiliselt kui kultuuriliselt. Need motiivid on esindatud sama järjekorras, nagu neid on tavapäraselt loetletud:

• Teke (Tekke)
• Yomut (Yomud)
• Arsary (Ersary)
• Chowdur (Choudur)
• Saryk (Saryq)

Traditsioonilise arvestuse kohaselt ei ole lipul esindatud hõim Salyr (Salor), sest see hõim taandus ajalooliste sõjaliste kaotuste tõttu enne tänapäeva. Samuti ei kajastu lipul mõnede väiksemate hõimude või alamhõimude motiivid.

Pärg, neutraalsus ja heraldilised erandid

Lipul oleva pärja — kahe ristatud oliivipuuoksaga triibu kõrval — lisamine on eriline: see ei järgigi rangelt klassikalise heraldika reegleid, sest nii rohke ornamentika ja keerukas mustrite rühmitus on heraldiliselt ebatavaline. Pärg lisati lipule seoses Türkmenistani staatuse kui alaliselt neutraalse riigi väljatoomisega: selle staatuse tunnustas ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 12. detsembril 1995. aastal, ning oliivipuuoksad sümboliseerivad rahu ja neutraalsust.

Kasutus, proportsioonid ja tähelepanekud

Türkmenistani lippu kasutatakse kõikidel riiklikel ametlikel sündmustel, valitsusasutuste hoonetes ja rahvuslikel pühadel. Lipp on tuntud oma detailirohkuse poolest ning seda on tihti nimetatud maailma ühe keerukama riigilipuna. Lipu proportsioonid on üldiselt 2:3. Presidendi ja teiste institutsioonide standardid sisaldavad mõningaid variatsioone ja lisasid, kuid põhisümboolika jääb samaks.

Kokkuvõttes väljendab Türkmenistani lipp tugevat sidet lõimelise kultuuripärandi, islami sümboolika ja riikliku positiivsuse vahel: roheline ja poolkuu sümboliseerivad usku ja lootust, punane ja vaibamustrid rahvuslikku pärandit ning oliivipuuoksad rahu ja neutraalsuse poliitikat.

Küsimused ja vastused

K: Milline on Türkmenistani lipu suhe?

K: Millised värvid on Turkmenistani lipul?

K: Millised sümbolid on lipul kujutatud?

K: Miks valiti just need värvid ja sümbolid selle lipu jaoks?

K: Mida sümboliseerib pärg?

K: Keda see konkreetne lipp ei esinda?

Otsing