Danzigi vabalinn (saksa keeles Freie Stadt Danzig; poola keeles Wolne Miasto Gdańsk) oli isevalitsetud sadam Läänemere rannikul ja eristaatuse saanud linnriik. See loodi 10. jaanuaril 1920. aastal 1919. aasta Versailles' lepingu III osa XI jaotise alusel ja asetati Rahvasteliidu kaitse alla. Vaba linna eristaatus tulenes peamiselt geograafilisest asendist: Danzig asus Poola niinimetatud "koridori" lähistel ning Poolale tagati teatud erilised õigused sadama ja transpordi kasutamisel, sest see oli piirkonna tähtis sadama- ja kaubanduskeskus.
Loomine ja rahvusvaheline staatus
Versailles' leping eraldas Danzigi Saksamaast ja andis talle piiratud iseseisvuse: vabariigil oli oma põhiseadus, parlament (Volkstag), valitsev senaat ning oma lipu ja postitempli õigus. Rahvusvaheliselt oli vaba linn Rahvasteliidu protektoraadi all ning seal toimetas Rahvasteliidu kõrgkomissar, kes pidanuks jälgima lepinguliste kohustuste täitmist. Samal ajal olid linnaruumis ja sadama taristu suhtes lõplikud õigused osaliselt Poolal — see hõlmas ligipääsu sadamale, raudteevõrgu ühendusi ja tähtsamaid majanduslikke garantiisid Poola välistarbeks.
Sisetöö ja demograafia
Suur osa elanikkonnast oli saksa keelne, kuid linnas elas ka märkimisväärne poola vähemus ning juudi kogukond. Valitsemine oli korduvalt pingeline, sest kohalikke poliitilisi jõude ja rahvuslikke huve mõjutasid nii Saksa demokraatlikud ja konservatiivsed parteid kui ka Poola huvid ja kohalikud poolameelsed rühmitused. Vaba linna poliitiline elu kulges läbi Volkstagi (parlament) ja senaadi (täidesaatev organ), kuid lõplikud välis- ja julgeolekuküsimused jäid Rahvasteliidule ja Poolale teatud määral mõjutatavaks.
Majandus ja infrastruktuur
Danzigi majandus põhines peamiselt sadamategevusel, kaubandusel, laevaehitusel ja tööstusel. Sadama tähtsus Poola ja ülemeresuvekonna suhtluses tegi linnast strateegilise majandusliku sõlmpunkti: Poola sai ligipääsu meretranspordile läbi Danzigi ning see andis linnale rahvusvahelise tähtsuse ja pinged rahvusvahelises poliitikas. Vaba linnal oli oma tollikorraldus ja rahandus, kuid majanduslikult olid suured sidemed nii Saksamaa kui Poolaga.
Tõusvad pinged ja natsionaalse retoorika kasv
1920. ja 1930. aastatel kasvasid pinged, kui Rahvasteliidu kontroll ja Poola õigused tekitasid kohati rahulolematust saksa elanikkonna seas. 1930ndate algusest hakkas Danzigis järjest rohkem mõju üles võtma natsionaalse saksapoolse liikumise retoorika; Saksamaa natsionaalsotsialistide poliitika ja propaganda levis ka vaba linna valimiskampaaniates. Aja jooksul sai natsionaalsotsialistlikud rühmitused kohalikeks jõududeks ning see lõi aluse Saksa nõudmistele vaba linna staatuse kaotamiseks.
Annekteerimine 1939. aastal ja sõja põhjapunkt
Vaba linn lakkas olemast pärast 1939. aastat, kui natsi-Saksamaa okupeeris ja annekteeris selle. Annekteerimine oli osa laiemast poliitilisest tegevusest, mis viis Poola sissetungini ja Teise maailmasõja puhkemiseni — nimelt algas sõda 1. septembril 1939 Saksa rünnakuga Poola vastu ning üks esimesi konflikthete oli rünnak Danzigi lähistel asuvale Westerplatte'i poolsaarele, kus Poola garnison andis karmi vastupanu. Annekteerimise järel likvideeriti vaba linna institutsioonid ning linn integreeriti osaks kolmanda riigi haldusstruktuurist.
Sõja lõpp ja järelmõjud
Pärast Saksamaa lüüasaamist ja Teise maailmasõja lõppu 1945. aastal okupeeris ja annekteeris Danzigi Poola ning linnas hakati ametlikult kasutama nime Gdański. Rahvusvahelised otsused (sh Potsdami konverents) kinnitasid eelseisvaid territoriaalseid ja demograafilisi muutusi: suure osa saksa elanikkonnast sunniti lahkuma või nad repatriaati viidi, ning linna asustasid peamiselt poolakad — nii kohalikud kui ka repatrieeritud aladelt idast. Linn rekonstrueeriti ja integreeriti Poola riigi haldus- ning majandussüsteemi.
Pärand ja tähtsus
Danzigi/Gdańsk on ajalooliselt olnud kultuuriliselt ja majanduslikult oluline linn, mille arhitektuur ja vanalinn kannavad saksa, poola ja juudi pärandit. Pärast sõda taastatud Gdańskist sai hiljem oluline tööstus- ja laevanduskeskus ning 20. sajandi lõpus oli ta keskne paik modernses Poola ajaloos — seal asus 1980. aastal Lech Wałęsa juhitud Solidarnośći liikumise sünnikoht, mis mängis võtmerolli kommunistliku režiimi allasurumise järgses ümberkujundamises. Vaba linna periood 1920–1939 jääb aga oluliseks näidiseks sellest, kuidas rahvusvahelised otsused, geopoliitika ja kohalike rahvuslike huvide kokkupõrge võivad kujundada linnriigi saatust.
