Danzigi vabalinn (Gdańsk) — ajalooline ülevaade 1920–1939
Danzigi vabalinn (Gdańsk) — põhjalik ajalooline ülevaade 1920–1939: Versailles’, Rahvasteliidu staatus, Poola huvid ja natsi-annekteerimine – sügav taust ja sündmuste kronoloogia.
Danzigi vabalinn (saksa keeles Freie Stadt Danzig; poola keeles Wolne Miasto Gdańsk) oli isevalitsetud sadam Läänemere rannikul ja eristaatuse saanud linnriik. See loodi 10. jaanuaril 1920. aastal 1919. aasta Versailles' lepingu III osa XI jaotise alusel ja asetati Rahvasteliidu kaitse alla. Vaba linna eristaatus tulenes peamiselt geograafilisest asendist: Danzig asus Poola niinimetatud "koridori" lähistel ning Poolale tagati teatud erilised õigused sadama ja transpordi kasutamisel, sest see oli piirkonna tähtis sadama- ja kaubanduskeskus.
Loomine ja rahvusvaheline staatus
Versailles' leping eraldas Danzigi Saksamaast ja andis talle piiratud iseseisvuse: vabariigil oli oma põhiseadus, parlament (Volkstag), valitsev senaat ning oma lipu ja postitempli õigus. Rahvusvaheliselt oli vaba linn Rahvasteliidu protektoraadi all ning seal toimetas Rahvasteliidu kõrgkomissar, kes pidanuks jälgima lepinguliste kohustuste täitmist. Samal ajal olid linnaruumis ja sadama taristu suhtes lõplikud õigused osaliselt Poolal — see hõlmas ligipääsu sadamale, raudteevõrgu ühendusi ja tähtsamaid majanduslikke garantiisid Poola välistarbeks.
Sisetöö ja demograafia
Suur osa elanikkonnast oli saksa keelne, kuid linnas elas ka märkimisväärne poola vähemus ning juudi kogukond. Valitsemine oli korduvalt pingeline, sest kohalikke poliitilisi jõude ja rahvuslikke huve mõjutasid nii Saksa demokraatlikud ja konservatiivsed parteid kui ka Poola huvid ja kohalikud poolameelsed rühmitused. Vaba linna poliitiline elu kulges läbi Volkstagi (parlament) ja senaadi (täidesaatev organ), kuid lõplikud välis- ja julgeolekuküsimused jäid Rahvasteliidule ja Poolale teatud määral mõjutatavaks.
Majandus ja infrastruktuur
Danzigi majandus põhines peamiselt sadamategevusel, kaubandusel, laevaehitusel ja tööstusel. Sadama tähtsus Poola ja ülemeresuvekonna suhtluses tegi linnast strateegilise majandusliku sõlmpunkti: Poola sai ligipääsu meretranspordile läbi Danzigi ning see andis linnale rahvusvahelise tähtsuse ja pinged rahvusvahelises poliitikas. Vaba linnal oli oma tollikorraldus ja rahandus, kuid majanduslikult olid suured sidemed nii Saksamaa kui Poolaga.
Tõusvad pinged ja natsionaalse retoorika kasv
1920. ja 1930. aastatel kasvasid pinged, kui Rahvasteliidu kontroll ja Poola õigused tekitasid kohati rahulolematust saksa elanikkonna seas. 1930ndate algusest hakkas Danzigis järjest rohkem mõju üles võtma natsionaalse saksapoolse liikumise retoorika; Saksamaa natsionaalsotsialistide poliitika ja propaganda levis ka vaba linna valimiskampaaniates. Aja jooksul sai natsionaalsotsialistlikud rühmitused kohalikeks jõududeks ning see lõi aluse Saksa nõudmistele vaba linna staatuse kaotamiseks.
Annekteerimine 1939. aastal ja sõja põhjapunkt
Vaba linn lakkas olemast pärast 1939. aastat, kui natsi-Saksamaa okupeeris ja annekteeris selle. Annekteerimine oli osa laiemast poliitilisest tegevusest, mis viis Poola sissetungini ja Teise maailmasõja puhkemiseni — nimelt algas sõda 1. septembril 1939 Saksa rünnakuga Poola vastu ning üks esimesi konflikthete oli rünnak Danzigi lähistel asuvale Westerplatte'i poolsaarele, kus Poola garnison andis karmi vastupanu. Annekteerimise järel likvideeriti vaba linna institutsioonid ning linn integreeriti osaks kolmanda riigi haldusstruktuurist.
Sõja lõpp ja järelmõjud
Pärast Saksamaa lüüasaamist ja Teise maailmasõja lõppu 1945. aastal okupeeris ja annekteeris Danzigi Poola ning linnas hakati ametlikult kasutama nime Gdański. Rahvusvahelised otsused (sh Potsdami konverents) kinnitasid eelseisvaid territoriaalseid ja demograafilisi muutusi: suure osa saksa elanikkonnast sunniti lahkuma või nad repatriaati viidi, ning linna asustasid peamiselt poolakad — nii kohalikud kui ka repatrieeritud aladelt idast. Linn rekonstrueeriti ja integreeriti Poola riigi haldus- ning majandussüsteemi.
Pärand ja tähtsus
Danzigi/Gdańsk on ajalooliselt olnud kultuuriliselt ja majanduslikult oluline linn, mille arhitektuur ja vanalinn kannavad saksa, poola ja juudi pärandit. Pärast sõda taastatud Gdańskist sai hiljem oluline tööstus- ja laevanduskeskus ning 20. sajandi lõpus oli ta keskne paik modernses Poola ajaloos — seal asus 1980. aastal Lech Wałęsa juhitud Solidarnośći liikumise sünnikoht, mis mängis võtmerolli kommunistliku režiimi allasurumise järgses ümberkujundamises. Vaba linna periood 1920–1939 jääb aga oluliseks näidiseks sellest, kuidas rahvusvahelised otsused, geopoliitika ja kohalike rahvuslike huvide kokkupõrge võivad kujundada linnriigi saatust.
Asutus
Territoorium
Danzigi vabalinna hulka kuulusid Danzigi (Gdański) suurlinn, samuti Zoppot (Sopot), Tiegenhof (Nowy Dwór Gdański), Neuteich (Nowy Staw) ja umbes 252 küla ja 63 alevikku. Selle pindala oli 1 966 km 2(759,1 ruut mi).
Poola õigused
Vaba linna esindasid välismaal Poola suursaadikud. Raudteeliini, mis ühendas vabalinna Poolaga, haldas Poola. Samamoodi anti ka linna sadamas asuv eraldatud sõjaväepunkt Westerplatte (endine linnarand) Poolale. Seal oli ka kaks postkontorit, üks Danzigi postiteenistuse jaoks, teine oli Poola hallatav.
Rahvasteliidu kõrged volinikud
Rahvasteliidu mandaadiga territooriumid, mida liikmesriigid haldasid Rahvasteliidu nimel. Danzigi ja Saaremaad juhtis aga Rahvasteliit ise, kusjuures erinevate riikide esindajad võtsid endale ülemkomissari rolli:
Nimi | Ajavahemik | Riik | |
1 | Reginald Thomas Tower | 1919-1920 |
|
2 | Edward Lisle Strutt | 1920 |
|
3 | Bernardo Attolico | 1920 | |
4 | Richard Cyril Byrne Haking | 1921-1923 |
|
5 | Mervyn Sorley McDonnell | 1923-1925 |
|
6 | Joost Adriaan van Hamel | 1925-1929 | |
7 | Manfredi di Gravina | 1929-1932 | |
8 | Helmer Rosting | 1932-1934 |
|
9 | Seán Lester | 1934-1936 |
|
10 | Carl Jakob Burckhardt | 1937-1939 |


Rahvastik
Vabalinna rahvaarv oli 1919. aastal 357 000. 98% neist olid saksakeelsed, ülejäänud rääkisid peamiselt kasuudi või poola keelt.Versailles' lepinguga eraldati Danzig Saksamaast. Leping tegi linnas elavatest inimestest vabalinna kodanikud. Saksa elanikud kaotasid oma Saksa kodakondsuse, kui nad tahtsid jääda sakslasteks, pidid nad minema ja elama väljaspool vabalinna territooriumi.
Poliitika
Danzigi vabalinna riigipead
| Võeti büroo | Vasakpoolne büroo | Partei | |
1 | Heinrich Sahm | 6. detsember 1920 | 10. jaanuar 1931 | ei ole |
2 | Ernst Ziehm | 10. jaanuar 1931 | 20. juuni 1933 | DNVP |
3 | Hermann Rauschning | 20. juuni 1933 | 23. november 1934 | NSDAP |
4 | Arthur Karl Greiser | 23. november 1934 | 23. august 1939 | NSDAP |
| Riigipea | |||
5 | Albert Förster | 23. august 1939 | 1. september 1939 | NSDAP |
1933. aasta mais võitis natside partei linna kohalikud valimised. Kuid neil oli vähem kui kahekolmandikuline häälteenamus, mis võimaldas neil muuta Danzigi vabalinna põhikirja. Valitsus kehtestas poolakate ja kašublaste vastu antisemiitlikud ja ka katoliikavastased seadused.
Poola keeldus alati lubamast Danzigi staatuse muutmist. Aprillis 1939 ütles Poola kindralkomissar, et Poola on valmis võitlema, kui toimub muutus...
Teine maailmasõda ja selle tagajärjed
Natside valitsus hääletas taasühinemise poolt Saksamaaga 2. septembril 1939, päev pärast Saksamaa sissetungi algust Poola.Teise maailmasõja lõpu poole lagunes umbes 90% linnast varemeteks. 30. märtsil 1945 võttis NSVL linna. Arvatakse, et üle 90% sõjaeelsest elanikkonnast oli 1945. aastaks kas surnud või põgenenud.
Potsdami konverentsil öeldi liitlasvägede poolt, et endine Vaba Riik on nüüd Poola osa. (Jalta konverentsil jäi ebaselgeks, kas Vabalinn taasluuakse või mitte).
Seotud leheküljed
- Gdańsk
- Danzigi koridor
Küsimused ja vastused
K: Mis on Danzigi vabalinn?
V: Iseseisev sadam ja linnriik Läänemere ääres, mis loodi 1920. aastal Versailles' lepinguga ja võeti Rahvasteliidu kaitse alla.
K: Millal asutati Danzigi vabalinn?
V: See asutati 10. jaanuaril 1920. aastal.
K: Millised eriõigused reserveeriti Poolale seoses vabalinnaga?
V: Vabalinnal olid Poolale reserveeritud eriõigused, kuna see oli ainus sadam Poola koridoris.
K: Millal lõpetas Vabalinn oma eksistentsi?
V: Vabalinn lakkas eksisteerimast pärast 1939. aastat, kui natsi-Saksamaa okupeeris ja annekteeris selle.
K: Kes okupeeris ja annekteeris 1939. aastal Danzigi vabalinna?
V: Natsi-Saksamaa okupeeris ja annekteeris Danzigi vabalinna 1939. aastal.
K: Mis juhtus Danzigiga pärast Saksamaa lüüasaamist 1945. aastal?
V: Danzigi okupeeris ja annekteeris Poola Gdański nime all.
K: Mis oli 1919. aasta Versailles' leping?
V: Versailles' leping oli I maailmasõja lõpus 1919. aastal liitlasvägede ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping.
Otsige