Saare vesikonna territoorium}}}

Saare vesikonna territoorium (saksa keeles: Saarbeckengebiet, Saarterritorium; prantsuse keeles: Le Territoire du Bassin de la Sarre) nimetati tavaliselt Saar või saksa keeles Saargebiet. See oli alates 1920. aastast 15 aasta jooksul Versailles' lepingu alusel Rahvasteliidu hallatav territoorium.

Selle rahvaarv oli 1933. aastal 812 000 ja selle pealinn oli Saarbrücken.

See koosnes Preisi Reini provintsi ja Baieri Reini-Pfalzi provintsi osadest. See oli veidi väiksem kui tänapäeva Saksa liidumaa Saarimaa.

Valitsuse komisjon

Vastavalt Versailles' lepingule pidi kõrgelt tööstuslikult arenenud Saarimaa kuuluma 15 aastaks Rahvasteliidu valitsemisalasse ja selle söeväljad anti Prantsusmaale. Valitsuskomisjon, mis esindas Rahvasteliitu, oli viieliikmeline. Vähemalt üks liige pidi olema prantslane ja üks Saarimaa elanik.

15-aastase perioodi lõpus, 1935. aastal, hääletas Saare-Lääne rahvas selle üle, kuidas nad soovivad oma riiki. Nad hääletasid selle poolt, et saada natsi-Saksamaa osaks.

Sel perioodil oli tal oma valuuta, Saare frank, ja oma postmark.

Komisjoni esimehed

Rahvasteliidu kontrolli piirkonda esindasid järgmised valitsuskomisjoni esimehed:

  • Victor Rault, Prantsusmaa (26. veebruar 1920 - 18. märts 1926)
  • George Washington Stephens, Kanada (18. märts 1926 - 8. juuni 1927)
  • Sir Ernest Colville Collins Wilton, Ühendkuningriik (8. juuni 1927 - 1. aprill 1932)
  • Sir Geoffrey George Knox, Ühendkuningriik (1. aprill 1932 - 1. märts 1935)

Rahvahääletus

1933. aastal põgenesid paljud natsivastased sakslased Saaremaale, kuna see oli ainus osa Saksamaast, mis jäi väljapoole Kolmanda Reichi kontrolli. Selle tulemusena soovisid natsivastased rühmitused, et Saarimaa jääks Rahvasteliidu kontrolli alla nii kaua, kui Adolf Hitler valitses Saksamaad. Prantsusmaal oli aga Saarimaal palju võimu, sealhulgas kontroll söekaevanduste üle. Prantsusmaad ei meeldinud paljudele saarlastele ja 13. jaanuaril 1935 toimunud rahvahääletusel soovis 90% valijatest ühineda Saksamaaga ja 8,86% soovis jääda Rahvasteliitu. Ainult 0,40% (st neli valijat tuhandest) soovis ühineda Prantsusmaaga.

Natsireegel

17. jaanuaril 1935 kiitis Liiga nõukogu heaks territooriumi taasühinemise Saksamaaga. 1. märtsil võttis natsi-Saksamaa piirkonna üle ja nimetas Josef Bürckeli "Reichskommissar für die Rückgliederung des Saarlandes", "Saarimaa taasühendamise Reichskomissariks".

Paljud endised Saaremaa poliitikud ja ametiisikud vahetati välja või arreteeriti natside poolt.

Kui taasiseseisvumine oli lõpule viidud, sai kubernerist 17. juunil 1936 "Reichskommissar für das Saarland".

Saksamaa 1941. aastal. Saar ja osa okupeeritud Prantsusmaad nimetati Westmarkiks. See on kujutatud tumekollases toonis.Zoom
Saksamaa 1941. aastal. Saar ja osa okupeeritud Prantsusmaad nimetati Westmarkiks. See on kujutatud tumekollases toonis.

Seotud leheküljed


AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3