Industrialiseerimine: protsess, tööjaotus ja tööstusrevolutsiooni mõju

Industrialiseerimine: selgitus, tööjaotus ja tööstusrevolutsiooni mõju. Kuidas masinad muutsid tööd, linnastumist ja tootmist – ajalugu, põhjused ja sotsiaalsed tagajärjed.

Industrialiseerimine on ühiskondlik ja majanduslik protsess, kus tööd tehakse üha enam masinate ja tehniliste seadmete abil, mida varem tegid inimesed või loomad. See on seotud tootmisviiside muutumisega: käsitöö asendub masstootmise, mehhaniseerimise ja hiljem automatiseerimisega. Industrialiseerimine muudab töö olemust, elukorraldust ja inimeste igapäevaelu ning on tihedalt seotud energiaallikate (näiteks kivisüsi ja aurumasinad alguses) ning tehnoloogiliste uuendustega.

Tavaliselt toob industrialiseerimine kaasa linnastumise: paljud inimesed lahkuvad põllumajandusest ja kolivad linnadesse, et töötada tehastes ning otsida paremat sissetulekut. Linnad kasvavad, tekib uus tööhõive infrastruktuur ning muutuvad elamistingimused — mõnel ajal ja kohas paranevad need (rohkem teenuseid ja töökohad), teisel ajal ilmnevad kitsaskohad nagu ülerahvastatus ja kehv hügieen.

Industrialiseerimine on osa laiemast protsessist, mille käigus leitakse lihtsamaid, odavamaid ja tõhusamaid viise kaupade valmistamiseks. Parema tehnoloogia ja seadmete abil on võimalik toota rohkem kaupu lühema ajaga ning saavutada skaala- ehk hulgitootmise eeliseid: sama toote valmistamiseks läheb vähem inimtööd ning ühiku hind langeb. See muudab majanduse tootlikumaks ja võimaldab laiemat tarbimist.

Tööjaotus ja tootmismeetodid

Pärast industrialiseerimist muutuvad tööd sageli spetsiifilisemaks. Näiteks enne industrialiseerimist tegi kingsepp tavaliselt terve kingapaari algusest lõpuni: lõikas, õmbles ja viimistles ise. Kingatööstuses, eriti tehases tehases, on kingade valmistamine jagatud paljudeks üksikuteks toiminguteks. Üks töötaja lõikab tallad, teine õmbleb, kolmas viimistleb — seda nimetatakse tööjaotuseks. Tööjaotus ja spetsialiseerumine tõstavad tootlikkust, kuid võivad muuta tööd rutiinseks ja väiksema oskustaseme nõudvaks.

Masinate ja tööriistade kasutuselevõtt (lõikamismasinad, õmblusmasinad, liinil töötavad seadmed) suurendab toodangut veelgi. Hiljem on tekkinud ka liinitootmine ja Fordi tüüpi tootmisliinid, mis kiirendavad protsessi ja vähendavad tootmiskulusid. Tavaliselt kuuluvad tehased kapitalile — masinad ja tootmiskohad on sageli omanike ehk kapitalistide käes, kes palgavad töötajaid.

Industrialiseerimise algus ja levik

Industrialiseerimine algas laiemalt Inglismaal 18. sajandi tööstusrevolutsiooniga. Olulised leiutised ja uuendused — nagu aurumasin, spinning jenny ja kangameistrimasinad — tegid võimalikuks tekstiili- ja teiste kaupade masstootmise. Seejärel levis industrialiseerimine Euroopa teistesse piirkondadesse ning Põhja-Ameerikasse. 19. ja 20. sajandil levis protsess veel laiemalt: paljud riigid industrialiseerusid või said industrialiseerimise edasiviijaks.

Mõjud ühiskonnale, majandusele ja keskkonnale

• Majanduslikud mõjud: tootlikkuse kasv, majanduse kiire areng, tööstusharude teke, ekspordi ja rahvusliku rikkuse suurenemine.
• Sotsiaalsed mõjud: linnastumine, töö- ja elutingimuste muutused, pikkad tööpäevad, alustatud palga- ja töötingimuste vastu suunatud liikumised ning ametiühingute teke. Algusaegadel esines ka lapstööjõu kasutamist ja kehva hügieeni tõttu terviseprobleeme.
• Poliitilised ja maailmamajanduse mõjud: industrialiseerinud riigid laienesid tihti kaubanduses ja kolonialismis, hankides toorainet ja turge väliselt.
• Keskkonnamõjud: õhu- ja veereostus, loodusvarade intensiivne kasutamine ning hiljem ka kliimamuutustega seotud emissioonid. Tänapäeval püütakse neid mõjusid vähendada rohelise tehnoloogia ja puhtamate energiaallikate abil.

Kõrgemad arenguetapid ja kaasaegne industrialiseerimine

Pärast algset mehhaniseerimist järgnesid elektrifitseerimine, keemiatööstuse ja masstoodangu areng ning lõpuks automatiseerimine ja arvutipõhine tootmine (elektronika, robotid, informaatika). 20. sajandi teisel poolel muutus maailmamajandus globaliseeritumaks: tootmist on viidud ka odavama tööjõuga piirkondadesse, mis tekitas nii majanduslikke kasvuvõimalusi kui ka tööstuste ümberpaigutamist (deindustrialiseerumine) teistes piirkondades.

Tänapäeval rõhutavad paljud riigid säästvat ja “nutikat” industrialiseerimist: energiatõhusad seadmed, ringmajandus, heitmete vähendamine ja automatiseeritud tootmisprotsessid, mis püüavad ühildada majanduslikku kasvu keskkonnahoiu ja tööturu heaoluga.

Kokkuvõte

Industrialiseerimine on keerukas ja pikaajaline protsess, mis on muutnud maailma: see on toonud suurema tootlikkuse ja rikkuse, aga ka sotsiaalseid ja keskkondlikke väljakutseid. Mõistmine, kuidas industrialiseerimine toimib ja milliseid mõjusid see tekitab, aitab kujundada poliitikaid ja tehnoloogiaid, mis toetavad jätkusuutlikku arengut ning inimeste heaolu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on industrialiseerimine?

K: Kuidas muutis industrialiseerimine linnu?

K: Mis vahe on eelindustriaalse ja postindustriaalse tööjõu vahel?

K: Millal algas industrialiseerimine?

K: Kus levis industrialiseerimine esimesena?

K: Kellele kuuluvad tehased pärast industrialiseerimist?

K: Millised on mõned näited spetsiaalsetest masinatest, mida kasutati kingatööstuses pärast industrialiseerimist?

Otsing