Protsess – määratlus, tüübid ja näited

Protsess on ajas kulgevate etappide seeria, mille viimane etapp on toode, tulemus või eesmärk. Protsess hõlmab tavaliselt sisendite teisendamist väljunditeks, tegevuste ja otsuste jada ning seotud vahendite ja osapoolte koostööd.

Tüübid

Planeeritud protsess — inimese poolt kavandatud ja juhitav tegevuste jada. Protsessil on selge eesmärk, etapid ja sageli kirjalik või muul kujul esinev juhend: plaan võib olla planeeritud, kirjutatud, programmeeritud või lihtsalt meeles peetud. Näited: maja ehitamine, lahingu pidamine, põllukultuuride külvamine, pulmade korraldamine.
Planeerimata (looduslik) protsess — ei ole inimese poolt algatatud ega juhitud, seda uuritakse ja kirjeldatakse teaduslikult. Näited: vulkaanipursked, päikesesüsteemi areng, bioloogiline evolutsioon, jää sulamine ja muud faasimuutused, arenguprotsess munast täiskasvanuks.
Tsüklilised ja korduvad protsessid — toimuvad regulaarselt, kui on täidetud teatud tingimused (näiteks tankimise vajadus: kui autos on bensiin/gaas vähesel määral, käi garaažis ja täida). Paljud arvutiprogrammid ja looduslikud tsüklid kuuluvad siia.
Lineaarne protsess — sammud toimuvad ühesuunaliselt kuni lõpptulemuseni (näiteks üheetapiline tootmisliin, üksik teadusuuringu läbiviimine).
Automatiseeritud protsess — juhitud tarkvara või masinate poolt (näiteks tootmisrobotid või äriprotsesside automatiseerimine).

Protsessi omadused

Sisendid ja väljundid: iga protsess vajab sisendeid (info, materjalid, energia) ja toodab väljundeid (toode, teenus, otsus).
Etapid ja järjekord: protsess koosneb järjestikustest või paralleelsetest sammudest, mida võib kirjeldada vooskeemide, UML‑i või SIPOC‑diagrammidega.
Rollid ja ressursid: osapooled (inimesed, masinad, tarkvara) vastutavad konkreetsete tegevuste eest.
Mõõdetavus: protsesside sooritust saab hinnata näitajate kaudu (aeg, maksumus, kvaliteet, läbilaskevõime, tõhusus).
Stabiilsus ja varieeruvus: mõnikord deterministic, mõnikord juhuslik — eriti looduslikud või sotsiaalsed protsessid võivad olla ettearvamatud.

Tsüklilisus ja tagasiside

Protsessid, eriti tsüklilised, võivad alluda tagasisidele. Tagasiside võib olla stabiliseeriv (negatiivne tagasiside) või võimendav (positiivne tagasiside). Lihtne praktiline näide on keskküttesüsteem, kus termostaadi tagasiside hoiab temperatuuri stabiilsena.

Protsesside modelleerimine ja parendamine

Kaardistamine: protsessi sammude kirjeldamine vooskeemide, väärtusvoo analüüsi või SIPOC‑mudelite abil aitab mõista, kus on pudelikaelad.
Mõõdikud: olulised mõõdikud on takt‑aeg, läbilase (throughput), ooteaeg, vigade määr ja kulud.
Kontroll ja juhtimine: statistiline protsessikontroll (SPC), teenuse tasemelepingud (SLA) ja muud meetodid aitavad hoida protsesse stabiilsena.
Parendusmeetodid: levinud on PDCA (Plan–Do–Check–Act), Lean (visuaalne juhtimine, 5S, kaizen) ja Six Sigma vigade vähendamiseks.
Automatiseerimine ja digiteerimine: ärireeglid, skriptid, robotprotsesside automatiseerimine (RPA) ja täisautomaatilised süsteemid vähendavad inimvigade ja tõstavad kiirust.

Praktilised näited

Äriprotsess: klienditellimuse vastuvõtt → tellimuse töötlemine → tootmine → tarne → järelteenindus.
Tööstuslik protsess: tooraine vastuvõtt → töötlemine → kvaliteedikontroll → pakendamine → laoseisu ajakandmine.
Looduslik näide: vesi ringleb maakera peal — vihmavesi voolab jõgedesse, aurustub ja jõuab tagasi vihmana.
Bioloogiline näide: arenguprotsess munast täiskasvanuks (arenguprotsess munast täiskasvanuks), evolutsioon (evolutsioon).
Geoloogiline näide: vulkaanipursked ja muud maakoore protsessid, samuti jää sulamine ja faasimuutused.
Sõjaline või sotsiaalne protsess: lahingu korralduse ja logistikaga seotud sammud (lahingu pidamine).

Kokkuvõte

Protsess on paljude ainete ja valdkondade keskne mõiste: see kirjeldab, kuidas tegevused järjestatakse ja juhitakse eesmärgi saavutamiseks. Erinevad protsessitüübid (planeeritud vs planeerimata, tsüklilised vs lineaarseid, automatiseeritud vs käsitsi) nõuavad erinevaid lähenemisi modelleerimiseks, mõõtmiseks ja parendamiseks. Protsesside mõistmine ja sihikindel parendamine on oluline nii äris, tehnoloogias kui ka loodusteadustes.

Küsimused ja vastused

K: Mis on protsess?

V: Protsess on ajaliselt järjestikused etapid, mille viimane etapp on toode, tulemus või eesmärk. Protsessid võivad olla planeeritud või planeerimata ning võivad hõlmata selliseid tegevusi nagu maja ehitamine, lahing, vilja külvamine, pulmade korraldamine jne.

K: Kas kõik protsessid on inimeste poolt planeeritud?

V: Ei, mõned protsessid on loomulikud ja mitte inimeste poolt planeeritud. Näiteks vulkaanipursked, päikesesüsteemi areng; bioloogiline evolutsioon; jää sulamine ja muud faasimuutused; arenguprotsess munast täiskasvanuks.

K: Kas protsessid võivad korduda?

V: Jah, paljud protsessid korduvad, kui teatud tingimused on täidetud. Näiteks auto bensiin/gaas on vähesel määral, mis nõuab, et te külastaksite garaaži ja täidaksite seda uuesti. Ka enamik arvutiprogramme järgib sellist mustrit.

K: Kas on olemas tsüklilisi protsesse?

V: Jah, mõned protsessid on tsüklilised, näiteks planeedid pöörlevad ümber päikese; munad toodavad kanad ja kanad toodavad mune. Vihmavesi voolab jõgedesse, aurustub ja naaseb vihmana.

K: Kas mõnes protsessis on tagasiside?

V: Jah, eriti need, mis on tsüklilised, võivad olla tagasiside all, nagu näiteks keskküttesüsteemid, kus temperatuuriandurid tuvastavad, millal tuleb soojust vastavalt suurendada või vähendada.

K: Millised on näited looduslikest protsessidest, mida inimesed ei ole kavandanud?

V: Näiteks vulkaanipursked, päikesesüsteemi areng; bioloogiline areng; jää sulamine ja muud faasimuutused; arenguprotsess munast täiskasvanuks.