Vaim (mens)
Mõistus on üldmõiste inimese mõtlemise, põhjendamise, tajumise, tahte ja tunnete kohta. Teaduse jaoks on see, mida teised nimetavad meeleks, täielikult tingitud aju toimimisest. Filosoof Gilbert Ryle nimetas meelt "vaimuks masinas". Ta ütles, et idee, et see on ajust eraldi, on ekslik "ametlik doktriin". Mõned arvavad aga, et mõistus on kehast eraldi ja seda nimetatakse hingeks (vt dualism).
Paljud inimesed vaidlevad selle üle, millest koosneb mõistus. Mõned ütlevad, et ainult mõistus ja mälu on osa meelest, sest need on teadvustatud. Selle seisukoha järgi on emotsioonid nagu armastus, viha, hirm ja rõõm erinevad meelest. Mõned inimesed, kes on selle vaatenurga pooldajad, ütlevad, et emotsioonid on osa südamest. Teised väidavad, et meie ratsionaalset ja emotsionaalset seisundit ei saa eraldada ja need peaksid kõik olema osa sellest, mida me nimetame mõistuseks.
Inimesed kasutavad sageli mõistuse all sama, mis mõtte all: seda, kuidas me räägime endaga "oma peas". Siit pärinevad ütlused "mõtleme", "muudame meelt" ja "kahest mõttest". Üks oluline asi, mida mõistus selles mõttes tähendab, on see, et see on privaatne. Keegi teine ei saa "teada meie meelt".
Sõna ajalugu
Vanainglise gemynd algne tähendus oli mälu. See seletab ütlused call to mind, come to mind, keep in mind, to have mind of jne. Vanainglise keeles oli ka teisi sõnu, mis väljendasid seda, mida me tänapäeval nimetame "meel", näiteks hyge, mis tähendab "meel, vaim". Sõna mind kasvas 14. ja 15. sajandil järk-järgult kogu teadliku mõtlemise tähenduseks.
Mõtete uurimine
Vaimu aspektid
Mõtlemine on see, kui me võtame enda ümber toimuva omaks, et saaksime sellega tõhusalt tegeleda vastavalt oma plaanidele ja soovidele. Mõtlemine on teabe kasutamine, näiteks mõistete moodustamine, probleemide lahendamine, arutlemine ja valikute tegemine.
Mälu on see, kui me salvestame teavet oma mällu ja suudame seda hiljem meelde tuletada.
Kujutlusvõime on võime leiutada meeltes maailmu, täielikke või mitte. Meel teeb neid, tuginedes jagatud maailmas saadud kogemustele.
Teadvus on teadmine, et me oleme olemas ja maailm on olemas, ning võime mõista seda, mis meie ümber toimub.
Vaimne tervis
Nii nagu keha, võib ka meel olla terve. Selle mõõdupuuks on vaimne tervis. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul ei ole olemas ühte viisi, kuidas mõõta kõigi inimeste vaimset tervist, sest meie keskkonnas on palju asju, mis võivad muuta selle, mis on vaimselt terve, inimeseti erinevaks. Üldiselt on enamik eksperte nõus, et "vaimne tervis" ja "vaimne haigus" ei ole vastandid. Teisisõnu ei tähenda vaimse haiguse puudumine, et teil on hea vaimne tervis.
Üks viis vaimse tervise uurimiseks on vaadata, kui hästi inimene elab. Vaimse tervise tunnused on järgmised: võimekus ja õnnelik olemine, võime tulla toime normaalse stressiga, sõprade leidmine ja hoidmine, iseseisev elu ning võime rasketest olukordadest taastuda.
Filosoofia
Meeleteadus on filosoofia haru, mis uurib meele olemust ja selle seotust kehaga. Põhiprobleem on, kuidas meel on seotud kehaga, kuid on ka küsimusi meele olemuse kohta, mis ei räägi selle seosest füüsilise kehaga.
Dualism ja monism on kaks peamist viisi, kuidas inimesed püüavad lahendada keha ja vaimu probleemi. Dualism on see, kui inimesed usuvad, et vaim ja keha on kuidagi üksteisest eraldatud. Seda võib jälgida Platoni, Aristotelese ja hinduistliku filosoofia samkhya ja jooga koolkondade juurde, kuid kõige täpsemalt sõnastas selle René Descartes 17. sajandil.
Monism on uskumus, et vaim ja keha ei ole füsioloogiliselt ja ontoloogiliselt erinevad entiteedid. Seda seisukohta nägi lääne filosoofias esimest korda Parmenides 5. sajandil eKr ja hiljem 17. sajandi ratsionalist Baruch Spinoza. Spinoza arvates on vaim ja keha kaks osa suuremast olendist.
Idealistid arvavad, et mõistus on kõik, mis eksisteerib, ja et välismaailm on tegelikult mõistusest loodud. Füüsikalistid arvavad, et kõike saab väljendada sellega, mis on füüsiline. Neutraalsed monistid usuvad, et kõik võib olla kas mentaalne või füüsiline, sõltuvalt sellest, kuidas seda vaadelda. Näiteks punane laik seinal on füüsiline, sest see on tegelik asi, mis sõltub füüsilisest seinast, kuid see on mentaalne, sest meie aju reageerib sellele värvile. Kõige levinumad monismid 20. ja 21. sajandil on kõik olnud erinevad füüsikalismi liigid, sealhulgas behaviorism.
Psühholoogia
Psühholoogia on meie mõtlemise, tunnete ja käitumise uurimine. See hõlmab selliste protsesside teaduslikku uurimist nagu taju, tunnetus, tunded, isiksus, aga ka meid ümbritsevad asjad, mis võivad mõjutada meie mõtlemist. Selle uuringu põhjal püüavad psühholoogid kujundada reegleid selle kohta, miks me käitume nii, nagu me käitume. Psühholoogia hõlmab ka nende teadmiste kasutamist, et aidata lahendada igapäevaelu probleeme ja ravida vaimse tervise probleeme.
Sotsiaalpsühholoogia ja rühmakäitumine
Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas me mõtleme, tunneme ja käitume teiste inimeste rühmades. Enamik sotsiaalpsühholoogiat uurivaid inimesi on kas psühholoogid või sotsioloogid.
Mõistuse silm
Väljend "Meelesilm" viitab võimele näha asju meelega.
Seotud leheküljed
- Trance
- Tunnetus
Küsimused ja vastused
K: Mis on mõistus?
V: Meel on üldmõiste selle kohta, kuidas inimene mõtleb, arutleb, tajub, tahab, omab ideid ja tunneb.
K: Mida ütleb teadus meele kohta?
V: Teadus usub, et see, mida teised nimetavad meeleks, on täielikult tingitud aju toimimisest.
K: Mida ütles Gilbert Ryle meele kohta?
V: Gilbert Ryle nimetas meelt "vaimuks masinas". Ta ütles, et idee, et see on ajust eraldi, on ekslik "ametlik doktriin".
K: Mida usuvad mõned inimesed meele ja keha kohta?
V: Mõned inimesed usuvad, et mõistus on kehast eraldi ja seda nimetatakse hingeks (vt dualism).
K: Millest mõned inimesed väidavad, et vaim koosneb?
V: Mõned inimesed väidavad, et meie ratsionaalset ja emotsionaalset seisundit ei saa eraldada ja need peaksid kõik olema osa sellest, mida me nimetame meeleks.
K: Kas mõistus on privaatne?
V: Jah, üks oluline asi meele puhul on see, et see on privaatne. Keegi teine ei saa "teada meie meelt".
K: Mida tähendab meel selles mõttes, et me räägime endaga "oma peas"?
V: Inimesed kasutavad mõistuse all sageli sama, mis mõtte all: seda, kuidas me "oma peas" iseendaga räägime. Siit pärinevad ütlused "mõtleme", "muudame meelt" ja "kahest mõistusest".
