Probleemilahendus: definitsioon, tüübid, meetodid ja vajalikud oskused

Probleemide lahendamine on vaimne tegevus, mis on seotud intelligentsuse ja mõtlemisega. See seisneb probleemidele lahenduste leidmises. Probleem on olukord, mida tuleb muuta. See viitab sellele, et lahendus ei ole täiesti ilmne, sest siis ei oleks see probleem. Suur osa inimese elust kulub probleemide lahendamisele. Ühiskondlik elu põhineb arusaamal, et koos võime lahendada probleeme, mida me üksikutena ei suudaksime.

Sõna "probleem" tuleneb kreeka keelest, mis tähendab "takistust" (midagi, mis on sinu teel). Kui kellelgi on probleem, peab ta leidma viisi selle lahendamiseks. Selle lahendamise viisi nimetatakse lahenduseks. Mõned probleemilahendamise meetodid on välja töötatud ja kasutusel tehisintellekti, arvutiteaduse, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas. Mõned on seotud mentaalsete probleemilahendamise tehnikatega, mida uuritakse gestaltpsühholoogias, kognitiivsespsühholoogias. ja maletamises.

Probleemid võib liigitada halvasti või hästi määratletud probleemideks. Ebapiisavalt määratletud probleemid on need, millel ei ole selgeid eesmärke, lahendusteed või oodatavat lahendust. Näiteks on see, kuidas tulla toime ohtudega, mis võivad ehk tulevikus tekkida. Hästi määratletud probleemidel on konkreetsed eesmärgid, selgelt määratletud lahendusteed ja selged oodatavad lahendused. Need probleemid võimaldavad ka rohkem esialgset planeerimist kui halvasti määratletud probleemid.

Probleemide lahendamise oskus hõlmab oskust mõista, mis on probleemi eesmärk ja milliseid reegleid võiks probleemi lahendamiseks rakendada. Mõnikord nõuab probleem abstraktset mõtlemist ja loomingulise lahenduse leidmist.

Probleemi määratlemine ja lahendamise etapid

Tõhus probleemilahendus järgib tavaliselt loogilist järjekorda. Peamised etapid on:

Probleemi selgitamine — täpsusta, mis on täpselt probleemi olemus, millised on piirid ja kes on mõjutatud.
Andmete kogumine ja analüüs — kaalu fakte, põhjuseid ja tingimusi; kasuta vaatlust, mõõtmist ja küsimusi.
Võimalike lahenduste genereerimine — mõtle välja mitu varianti, kaasa loominguline lähenemine ja heuristikad.
Hindamine ja valik — võrdle variante kriteeriumite (kulud, riskid, teostatavus) alusel.
Rakendamine — pane valitud lahendus ellu koos ajaplaaniga ja ressurssidega.
Tulemuste hindamine ja järelkontroll — mõõda mõju, õpi vigadest ja vajadusel tee parandusi.

Tüübid ja iseloomulikud omadused

Hästi määratletud probleemid — selged eesmärgid, teada algtingimused ja võimalik lahenduse ruum; sobivad sageli algoritmilisteks lahendusteks (nt matemaatikaülesanded, tehnilised ülesanded).
Halvasti määratletud (ambiguous) probleemid — eesmärgid või piirid on ebamäärased; nõuavad eesmärgi täpsustamist ja suunamuutust (nt strateegilised küsimused, elulised otsused).
Struktuurilised probleemid — saab esitada formaalselt; kasutatakse analüütilisi meetodeid.
Empaatilised/sotsiaalsed probleemid — hõlmavad inimeste tundeid ja käitumist; lahendamine nõuab suhtlemist ja kompromisse.

Levinud meetodid ja tehnikad

Probleemide lahendamiseks on mitmeid lähenemisviise. Allpool on nii analüütilised kui ka loomingulised meetodid:

Analüütilised meetodid — põhinevad loogikal ja samm-sammulisel uurimisel: juurpõhjuse analüüs, 5 Whys, Ishikawa (kalasoomne) diagramm, dekompositsioon (jaga osadeks).
Algoritmilised lähenemised — kindel sammude jada, mis viib lahenduseni (nt otsingualgoritmid, dünaamiline programmeerimine, sorteerimine, optimeerimine).
Heuristikad — reeglid ja rusikareeglid, mis aitavad kiiresti ligikaudseid lahendusi leida (nt proov ja eksitus, lähim naaber, greedy-meetod).
Loomingulised tehnikad — mõttepaiksus ja uute ideede tekkimine: ajurünnak, lateraalne mõtlemine, SCAMPER, prototüüpimine ja ideede kombineerimine.
Otsustusmeetodid — abi valiku tegemiseks: otsustuspuud, kulude-tulude analüüs, mitmekriteeriumiline otsustamine.
Koostööl põhinevad meetodid — grupiarutelud, Delphi-tehnika, rollimängud ja kollektiivne probleemi lahendamine (nt pair programming, töötoad).

Vajalikud oskused

Hea probleemilahendaja arendab mitmeid omavahel seotud oskusi:

Kriitiline mõtlemine — oskus hinnata informatsiooni usaldusväärsust ja tuvastada eeldusi.
Analüütiline võime — andmete ja struktuuride dekomponeerimine ning mustrite äratundmine.
Loomingulisus — alternatiivsete ja ebatraditsiooniliste lahenduste pakkumine.
Planeerimine ja organiseerimine — samme ette näha ning ressursse hallata.
Kannatlikkus ja püsivus — katse-eksituse läbi lahenduste parendamine.
Suhtlemisoskus — ideede jagamine, tagasiside andmine ja kompromisside leidmine meeskonnas.
Valdkonna teadmised — erialane taust, mis aitab probleemi konteksti mõista.
Metakognitsioon — teadlikkus oma mõtlemisprotsessidest ja nende kohandamine.

Praktilised soovitused ja harjutused oskuse parandamiseks

Harjuta mõtlemist loogiliste ja ruumiliste pusledega (sudoko, šahh, loogikaülesanded).
Tee juhtumianalüüse ja murranguid (case studies) — kirjuta üles alternatiivsed lahendused ja põhjendused.
Praktiseeri ajurünnakut ilma hukkamõistuta — genereeri palju ideid, alles hiljem sorteeri.
Kasutage prototüüpe ja väikseid eksperimente (rapid prototyping) enne suurte muudatuste tegemist.
Õpi struktureeritud meetodeid (nt 5 Whys, Ishikawa) ja kombineeri neid loominguliste lähenemistega.
Tegele meeskonnatööga — erinevad vaatenurgad avardavad lahenduste ruumi.

Levinud vead, mida vältida

Liiga varajane hüpitus lahendusele — probleem pole selge, kuid juba valitakse lahendus.
Konfirmaatori kallutatus — otsitakse ainult tõendeid, mis toetavad eelistatud lahendust.
Ebapiisav probleemi määratlemine — ignoreeritakse olulisi asjaolusid või huvirühmi.
Ülekomplitseerimine — liigne keerukus, mis raskendab rakendamist.
Puudulik testimine — lahendust ei proovita väiksemas mastaabis, mistõttu ilmnevad ootamatud probleemid.

Probleemilahendus igapäevaelus ja töös

Probleemilahendamine ei ole ainult tehniline oskus — see on igapäevane oskus, mida kasutame kodus, tööl ja suhetes. Tõhus lahendaja suudab selgelt sõnastada probleemi, prioriseerida tegevusi, hinnata riske ja kaasata vajalikke inimesi. Organisatsioonis loob süsteemne probleemilahendus parema otsustamise aluse ja aitab vältida korduvaid vigu.

Kokkuvõtteks: probleemilahendus on kombinatsioon selgest eesmärgistamisest, analüüsist, loovusest ja süsteemsest katsetamisest. Selle oskuse arendamine nõuab harjutamist, teadlikkust tavapärastest kallutatustest ja valmisolekut õppida tagasilöökidest.