Sotsioloogia
Sotsioloogia uurib ühiskondi ja seda, kuidas inimesed rühmades tegutsevad. Sotsioloogia on sotsiaalteadus. Sotsioloogiat uurivaid inimesi nimetatakse sotsioloogideks. Ühiskond on teatavas riigis või piirkonnas elavate inimeste ühendus, kellel on ühised tavad, seadused ja organisatsioonid.
Emmanuel-Joseph Sieyès kasutas seda terminit esimesena 1780. aastal. Sotsioloogia keskendus varakult probleemidele, mida põhjustas üleminek tööstusühiskonnale, kus paljud inimesed kolisid linnadesse ja töötasid tehastes. Auguste Comte, Max Weber ja Émile Durkheim olid sotsiaalsete nähtuste uurimise juhtfiguurid. Teemadeks olid: kogukond, autoriteet, staatus, võõrandumine ja võimupuudus.
2000. aastatel vaatlevad mõned sotsioloogid selliseid asju nagu rass, rahvus, klass, sugu, perekond ja sotsiaalne suhtlus. Nad uurivad ka sotsiaalsete struktuuride lagunemist; kuritegevust ja abielulahutust.
Sotsioloogide töö
Sotsioloogid uurivad ühiskonda korraldavaid struktuure, nagu rass, sugu (kas inimene on mees või naine) ja sotsiaalsed klassid (rikas või vaene). Nad uurivad perekonda ja uurivad selliseid probleeme nagu kuritegevus ja narkootikumide kuritarvitamine.
Enamik sotsiolooge töötab ühes või mitmes erivaldkonnas või "alamvaldkonnas". Sotsioloogia hõlmab mitmeid alamvaldkondi, mis uurivad ühiskonna erinevaid aspekte. Näiteks uurib sotsiaalne kihistumine ebavõrdsust ja klassistruktuuri ühiskonnas. Demograafia valdkond uurib muutusi rahvastiku suuruses või tüübis. Kriminoloogia valdkond uurib kuritegelikku käitumist ja kuritegevust. Poliitiline sotsioloogia uurib valitsemist ja seadusi. Rassisotsioloogia ja soosotsioloogia uurivad, kuidas inimesed mõtlevad rassist ja soost.
Paljud sotsioloogid teevad uurimistööd ka väljaspool ülikooli. Nende uuringute eesmärk on väidetavalt aidata õpetajatel, seadusandjatel ja riigiametnikel luua paremaid institutsioone, valitsusprogramme ja eeskirju.
Sotsioloogid kasutavad statistikat sageli selleks, et lugeda ja mõõta inimeste käitumise ja käitumise mustreid. Sotsioloogid küsitlevad inimesi või korraldavad rühmaarutelusid, et selgitada välja, miks inimesed käituvad teatud viisil. Mõned sotsioloogid kombineerivad erinevaid uurimismeetodeid.
Sotsioloogia ajalugu
Sotsiaalanalüüsi on tehtud juba Platoni ajast alates. Sotsioloogia sai tunnustatud teaduse liigina 1800. aastate alguses. Euroopa linnad muutusid, kuna paljud inimesed kolisid linnadesse ja hakkasid töötama tehastes. Sotsioloogid püüdsid mõista, kuidas inimesed suhtlevad ja kuidas rühmad suhtlevad.
Sõna "sotsioloogia" leiutas 1780. aastal prantsuse mõtleja Emmanuel-Joseph Sieyès. Sotsioloogiast kirjutanud varasemate mõtlejate hulka kuulusid Auguste Comte ja Max Weber.
Sotsioloogiat õpetati ülikoolis esmakordselt Kansase ülikoolis 1890. aastal. Esimese Euroopa sotsioloogiaosakonna asutas 1895. aastal Bordeaux' ülikoolis Émile Durkheim. Suurbritannias asutati esimene sotsioloogiaosakond 1904. aastal London School of Economics and Political Science'is. Saksamaal asutas 1919. aastal Max Weber Müncheni Ludwig Maximilians'i ülikoolis sotsioloogia osakonna.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on sotsioloogia?
V: Sotsioloogia on ühiskondade ja inimeste käitumise uurimine rühmades.
K: Kes on sotsioloogid?
V: Sotsioloogid on inimesed, kes uurivad sotsioloogiat.
K: Mis on ühiskond?
A: Ühiskond on teatavas riigis või piirkonnas elavate inimeste ühendus, kellel on ühised tavad, seadused ja organisatsioonid.
K: Kes on loonud termini sotsioloogia?
V: Emmanuel-Joseph Sieyès oli esimene, kes kasutas 1780. aastal terminit sotsioloogia.
K: Millised olid sotsioloogia varased rõhuasetused?
V: Sotsioloogia varased fookused olid probleemid, mis olid tingitud üleminekust tööstusühiskonnale, kus paljud inimesed kolisid linnadesse ja töötasid tehastes.
K: Kes olid sotsiaalsete nähtuste uurimise juhtfiguurid?
V: Auguste Comte, Max Weber ja Émile Durkheim olid sotsiaalsete nähtuste uurimise juhtfiguurid.
K: Milliseid asju uurivad tänapäeva sotsioloogid?
V: Kaasaegsed sotsioloogid uurivad selliseid asju nagu rass, rahvus, klass, sugu, perekond, sotsiaalne suhtlus, sotsiaalsete struktuuride lagunemine, kuritegevus ja lahutus.
