Autoriteet

Autoriteet on isiku või organisatsiooni võime teostada teatavat elustiili teise isiku või grupi eest. Autoriteet on tuntud kui ühiskonna üks alus ja seisab koostöö vastu. Autoriteedi tulemusel toimuva eluviisi omaksvõtmist nimetatakse kuulekuseks ja autoriteet kui mõiste hõlmab enamikku juhtimisjuhtumitest.

Kuigi autoriteeti kirjeldatakse tavaliselt kui inimlikku, mainitakse sageli ka jumalikku autoriteeti.

Autoriteet on tehtud teatud sotsiaalse võimu poolt. See võim võib olla materiaalne (näiteks ähvardus kellelegi kahju tekitada) või fiktiivne (näiteks usk teatud isiku võimusse). Võim on olemas, sest võimalik kasutada sanktsiooni : Tegevus, mis kahjustab isikut, kes ei allu autoriteedile või ähvardab seda, et teostada sotsiaalset võimu.

Autoriteet võib eksisteerida otseselt tegeliku võimu kaudu (näiteks vangistusega ähvardamine), mida nimetatakse "sundimiseks", või subjekti poolt autoriteedile antud legitiimsuse kaudu (näiteks aristokraatliku autoriteedi tunnustamine). Enamasti on olemas mõlemad tüübid.

Vaid vähesed ametiasutused põhinevad füüsilisel võimul, enamik põhineb organisatsioonilisel autoriteedisüsteemil. Sel viisil sõltub autoriteedi tegutsemisvõime tema olemasolust.

Näiteks: riigijuhi autoriteet osaleb siis, kui on olemas mingi politsei, mis karistab isikuid, kes talle ei allu. Politseinikud alluvad juhile ja tema reeglitele, sest nad on samuti politseiohu all. Kui kõik riigi kodanikud otsustavad eitada juhti ja tema reegleid, kaob autoriteet, kuid just see, et autoriteet on pooleldi olemas, võimaldab seda täita.

Kuulekus

Nagu öeldud, on kuulekus märk, mis tähendab, et autoriteeti rakendatakse. Kui kuulekus on seadus, siis sõnakuulmatus, sõnakuulmatus ja kuritegevus on rikkumine ja vastupanu autoriteedile.

Teoreetiliselt toob volituste rikkumine kaasa sanktsiooni või karistuse, mille määrab volituste omanik. Karistuse rangus ja sellega kaasnev oht põhinevad konkreetsel sotsiaalsel olukorral, võimutasakaalul, kohalikel normidel jne.

Stanley Milgram oli psühholoog, keda huvitas kuulekus. Ta kavandas eksperimendi, et mõõta, kui valmis on inimesed tegema seda, mida autoriteetne isik neile käskis. Eksperimendis osales kolm inimest. Eksperimenti korraldaja käskis ühel osalejal, vabatahtlikul, teeselda, et ta on õpetaja. Teine osaleja oli näitleja, kuid vabatahtlik ei teadnud seda. Näitleja roll oli olla õpetaja õpilane. Näitleja ja vabatahtlik olid eraldatud seinaga. Eksperimenti läbiviiv isik käskis vabatahtlikul testida oma "õpilase" võimet meelde jätta sõnapaare. Kui õpetaja "õpilane" mäletas sõnapaari valesti, käskis eksperimentaator õpetajal anda õpilasele elektrilöögi elektrilöögigeneraatorist. Elektrilöögid ei olnud reaalsed, kuid vabatahtlik ei teadnud seda. Iga kord, kui õpilane sai küsimuse valesti, tõusis elektrilöögi pinge 15 volti võrra. Milgrami esimeses katsesarjas andis 65% vabatahtlikest kõrgeima elektrilöögi. See oli 450 volti. Milgramil oli kaks teooriat, miks ta sai sellised tulemused.

Esimene neist on konformismi teooria. Milgrami teooria põhineb Solomon Aschi konformismieksperimentidel.
Teine on agentide riigiteooria. Agentliku seisundi teooria kohaselt tegid osalejad, kes kuuletusid eksperimentaatori korraldustele, seda seetõttu, et nad ei pidanud end oma tegude eest vastutavaks.

Kriitika

Paljud inimesed kritiseerivad võimuesindajaid ja mõned kritiseerivad isegi võimu olemasolu. Anarhism on filosoofia, mis on igasuguse võimu vastu.

Seotud leheküljed

Autoritaarsus
Hierarhia

Küsimused ja vastused

K: Mis on autoriteet?

V: Autoriteet on inimese või organisatsiooni võime viia läbi teatud elustiili teise inimese või grupi jaoks.

K: Kuidas tekib autoriteet?

V: Autoriteeti loob teatav sotsiaalne võim, mis võib olla materiaalne (näiteks ähvardus kellelegi kahju tekitada) või fiktiivne (näiteks usk teatud isiku võimusse).

K: Millised on kaks autoriteedi liiki?

V: Autoriteedi kaks liiki on otsene ja legitiimsus. Otsene autoriteet eksisteerib tegeliku võimu kaudu (näiteks vangistusega ähvardamine), samas kui legitimeerimine hõlmab aristokraatliku võimu tunnustamist.

K: Kuidas mõjutab organisatsioonilise süsteemi olemasolu võimet tegutseda autoriteediga?

V: Võime tegutseda autoriteediga sõltub selle olemasolust organisatsioonilises süsteemis. Näiteks kui kõik kodanikud otsustavad eitada juhti ja tema reegleid, siis on autoriteet kadunud. Kui aga on olemas mingi politsei, mis karistab isikuid, kes ei allu talle, siis jääb tema autoriteet pooleldi olemas ja võimaldab seda täies ulatuses.

Küsimus: Kas selle kontseptsiooni puhul on mainitud jumalikku autoriteeti?

V: Jah, jumalikku autoriteeti mainitakse selle kontseptsiooniga seoses sageli.

K: Mis juhtub, kui keegi ei järgi autoriteetse isiku poolt kehtestatud reegleid?

V: Kui keegi ei allu autoriteetse isiku kehtestatud reeglitele, võib teda ähvardada sanktsioonidega, näiteks kahjustada või ähvardada, et säilitada oma sotsiaalset võimu.

K: Millist rolli mängib füüsiline võim enamasti autoriteediga seotud juhtudel? V: Füüsilisel võimul on enamikul juhtudest, mis hõlmavad autoriteete, vaid väike roll; selle asemel põhinevad need tavaliselt organisatsioonilisel süsteemil ja sellega seotud volitustel.