Mis on anarhism? Definitsioon, põhimõtted ja ajalugu

Anarhism on poliitiline veendumus, et ei tohiks olla hierarhiaid nagu riiklik valitsus või muud sunniviisilised autoriteedid. Anarhistid rõhutavad, et inimeste käitumist ei tohiks sunniviisiliselt määrata teiste inimeste poolt ning et sotsiaalsed suhted peaksid põhinema vabatahtlusel ja vastastikusel nõusolekul. Anarhismi keskne küsimus on sageli: „Mis on nõusolek?“ — paljud anarhistid väidavad, et üldine nõusolek riigi või hierarhia ees ei eksisteeri ning seetõttu ei ole sundvalitsusel legitiimsust.

Anarhism on „doktriinide ja hoiakute kogum, mille keskmes on veendumus, et valitsus on nii kahjulik kui ka ebavajalik“. Sõna „anarhism“ pärineb kreekakeelsest sõnast αναρχία, mis tähendab „ilma valitsejateta“ (sõna ei tähenda otseselt kaost, vaid pigem võimu puudumist teatud inimestelt teiste üle). See termineeristus aitab eristada anarhismi osavaid tähendusi ja ideoloogilisi suundi.

Tavakeeles kasutatakse sõna anarhia sageli kaose või anomia kirjeldamiseks. Anarhistid aga seda tavaliselt ei poolda — nad ei soovi võimutühjust või kõikehõlmavat segadust. Pigem määratlevad nad „anarhiat“ kui sotsiaalset korda, mis põhineb vastastikusel abistamisel, vabatahtlikul koostööl, enesejuhtimisel ja institutsioonide puudumisel, mis kehtestavad ülemvõimu. Anarhistid on tihti vastandunud hierarhilistele ja autoritaarsetele süsteemidele, mida nad püüavad muuta või kukutada.

Põhimõtted ja praktikad

• Vastuseis sundile ja autoriteedile: Anarhism kritiseerib mistahes sunnitud võimu — olgu see riik, kapital või patriarhaalne institutsioon — ning soovib asendada selle vabatahtlike ja mitteametlike suhetega.
• Vabatahtlik assotsiatsioon: Inimesed peaksid ise vabatahtlikult liituma organisatsioonidega, mitte olema neile allutatud sunniviisilise hierarhia kaudu.
• Mutualism ja vastastikune abi: Koostöö ja omavaheline abi (mutual aid) on keskne moraalne ja praktiline alus — eelistatakse vastastikust toetust konkurentsile.
• Otsene tegevus: Probleemide lahendamiseks eelistavad anarhistid otsest tegevust (nt tööliste kollektivid, boikott, streigid, kommuunid) bürokraatlike vahendite asemel.
• Horisontaalsus ja otsustusõigus: Organisatsioonides kasutatakse sageli horisontaalseid struktuure, konsensust või teisi mitteinstrusiivseid otsustusprotsesse, et vältida ühe isiku või väikese rühma võimule tõusu.
• Enesemajandus ja detsentraliseerimine: Eesmärgiks on majanduslik ja poliitiline võimu hajutamine—cooperatiivsed ettevõtted, töökollektiivid, kohalik enesekorraldus jms.

Anarhismi suunad

Anarhism ei ole monoliitne; selle sees on mitmeid erinevaid suundi, mis rõhutavad eri aspekte:

• Anarko‑kommunism: soovib ühiskonda ilma eraomandita, kus tootmismeetodid jaotatakse vastavalt vajadusele.
• Anarho‑sündikalism: keskendub tööliste organiseerumisele ametiühinguliste struktuuride kaudu ja tööstusliku direkt­süsteemi loomele.
• Individualistlik anarhism: rõhutab isiklikku vabadust ja indiviidi õigusi hierarhia vastu.
• Mutualism: keskendub vastastikusele majanduslikule vahetusele ja väiksematele omandi‑ ja krediidivormidele, mis põhinevad vahetusel ja vastastikusel kasul.
• Eco‑anarhism ja anarho‑primitivism: rõhutavad looduse ja inimühiskonna suhtega seotud kriitikat, mõned suunad kritiseerivad modernse tehnoloogia ja tööstuse mõju.

Lühike ajalooline ülevaade

Anarhismi ideed on leidnud väljendust eri aegadel, kuid tänapäevane anarhism kujunes välja 19. sajandi Euroopa poliitilises mõtlemises. Mõned olulised punktid:

• Pierre‑Joseph Proudhon (19. sajandi algus) oli üks varasemaid, kes kasutas tiitlit „anarhist“ ja arutles eraomandi ja autoriteedi üle.
• Mikhail Bakunin ja Peter Kropotkin olid 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse mõjukad mõtlejad: Bakunin rõhutas revolutsioonilist vastuseisu, Kropotkin rõhutas mutual aid ehk vastastikuse abi rolli looduslikes ja sotsiaalsetes protsessides.
• Anarhistlik liikumine mängis suurt rolli töölisliikumises ja paljudes 19.–20. sajandi sotsiaalsetes konfliktides; oluline oli ka Hispaania 1936–1939 toimunud revolutsioon ja sotsiaalne katse, kus anarhistlikud organisatsioonid (nt CNT‑FAI) juhtisid tööstuste ja põllumajanduse kollektiviseerimist teatud piirkondades.
• Pärast 20. sajandi autoritaarsete režiimide tõusu ja globaliseerumisega seotud muutusi on anarhistlikud ideed jäänud nii aktivismi, akadeemilise diskursuse kui ka alternatiivsete sotsiaalsete tavade osaks kuni tänapäevani (sotsiaalsed liikumised, antiglobaalsus, ökoliikumised, kogukonnapõhised algatused).

Kriitika ja levinud väärarusaamad

• Anarhia = kaos? Kuigi paljude avalikkuse arvates tähendaks riigi puudumine kaost, näevad anarhistid korra pigem vabatahtlikult tekkinud sotsiaalset korda ja organiseerumist ilma riikliku sundita.
• Vägivald: Mõned anarhistlikud liikumised on kasutanud vägivaldseid meetodeid, kuid enamik kaasaegseid anarhiste toetab mittekoercitiivseid ning ühiskondlikke ja majanduslikke alternatiive, mis ei sõltu vägivallast.
• Praktilisus: Kritiseeritakse, et anarhism on utoopiline. Vastuseks rõhutavad paljud anarhistid, et mitmed praktilised näited (kooperaatiivid, tööliste enesehaldus, kogukonnakorraldused) näitavad toimivaid alternatiive hierarhiale.

Mida anarhism tähendab igapäevaelus?

Anarhism avaldub mitte ainult teoorias, vaid ka igapäevastes praktikates: vabatahtlikud organisatsioonid, kogukondlikud aedviljaworkid, töökollektiivid, vahetusmajandus, nõukogud ja muud otsese demokraatia vormid. Paljudes linnades ja sotsiaalsetes liikumistes kasutatakse horisontaalset juhtimist, konsensust ja muid mittehierarhilisi töövõtteid, mis peegeldavad anarhistlikke põhimõtteid.

Kokkuvõte: Anarhism on palju enamat kui lihtne „valitsuse vastane“ loosung — see on komplekt ideid ja praktikadest, mis püüavad kujundada ühiskonda ilma sunniviisiliste hierarhiateta, toetudes vabatahtlikule koostööle, mutualismile ja otsesele tegevusele. Kuigi ideel on palju suundi ja kriitikat, on selle keskseks küsimuseks alati, kuidas luua õiglasem ja vabam viis inimeste kooseksisteerimiseks.

Küsimused ja vastused

K: Milline on anafülaktilisuse definitsioon?

K: Mida ütleb anarhism valitsuse kohta?

K: Mida tähendab sõna "anarhism" kreeka keeles?

K: Kas anarhism tähendab, et reegleid ei tohiks üldse olla?

K: Mida usuvad anarhistid inimestevahelistest suhetest?

K: Kes on anarhistide vastu?

K: Kuidas nimetatakse anarhismi sotsialismi mõistes?

Otsing