Jooga: päritolu, poosid, hingamistehnikad ja meditatsioon
Jooga: päritolu, poosid, hingamistehnikad, meditatsioon — praktilised juhised tervise, stressi vähendamise ja vaimse tasakaalu saavutamiseks.
Jooga on Indiast pärit vana distsipliin. See on nii vaimne kui ka füüsiline. Jooga kasutab hingamistehnikaid, harjutusi ja meditatsiooni. See aitab parandada tervist ja õnne. Jooga on sanskriti keeles sõna, mis tähendab ühinemist. Patanjali oli klassikalise jooga teerajaja. Ta defineeris joogat kui "meele muutmise lõpetamist" (meele muutmise lõpetamist).
Joogat harrastav inimene liigub ühest poosist (mida nimetatakse asanaks) teise. Näiteks "päikesesalutatsioon" sisaldab 12 asana poosi, üks teise järel, ja selle kohta öeldakse, et see aitab tasakaalustada keha ja hinge. Päikesesalutatsioon" on rahva seas tuntud kui "Suryanamaskar".
Päritolu ja lühiajalugu
Jooga juured ulatuvad mitme tuhande aasta taha Indiasse. Varajased vihjed joogapraktikale leiduvad Veedades ja Upanišadides, hiljem arendasid õpetusi edasi tekstid nagu Bhagavad Gita ja Patanjali Yoga Sutrad. Aja jooksul on jooga jagunenud paljudeks traditsioonideks ja koolkondadeks, mis rõhutavad kas füüsilist joogat (asanad), hingamist (pranayama), meditatsiooni (dhyana) või vaimseid õpetusi.
Jooga põhikomponendid
- Asana – füüsilised poosid ja liikumised, mis parandavad painduvust, jõudu ja kehahoiakut.
- Pranayama – hingamistehnikad, mis reguleerivad eluenergiat (prana) ja aitavad rahustada meelt.
- Dhyana (meditatsioon) – tähelepanu ja meelerahu arendamine, mis viib suurema teadlikkuseni.
- Yama ja Niyama – eetilised põhimõtted ja isiklikud distsipliinid.
- Pratyahara, Dharana, Samadhi – siseelundite, keskendumise ja sügava ühtsuse seisundid.
Need osad kokku moodustavad Patanjali kirjeldatud jooga kaheksaojalise tee (ashtanga), mis on sageli joogatunde ja õpetusi korraldades aluseks.
Levinud joogastiilid
- Hatha – aeglasem ja selgitavam traditsiooniline stiil, sobib algajatele.
- Vinyasa – dünaamiline ja hingamisega sünkroonitud liikuv jooga.
- Ashtanga – rangem järjestus ja intensiivne füüsiline praktika.
- Iyengar – väga detailne jooga, rõhk õige joondamise ja abivahenditel.
- Kundalini – rõhuasetus energia tõstmisele ja kundalini-teadvusele, sisaldab laule, mantraid ja hingamist.
- Bikram/kuumjooga – tehakse soojas ruumis kindla seeria poose.
- Yin ja restorative – aeglasemad, passiivsed poosid, mis lõdvestavad sidekudesid ja närvisüsteemi.
Asanad (poosid)
Asanad võivad olla staatilised või liikuvad. Tavapärased asanad hõlmavad:
- Seisuposad (nt Tadasana, treenib kehahoiakut)
- Istuvad venitused (nt Paschimottanasana)
- Seljapoosid ja pöörded (nt Bhujangasana, Bhadrasana)
- Pea- ja käetoed ( inversioonid) – kallid harjutused, mida tuleks teha ettevaatusega
Asanaharjutus mitte ainult ei paranda füüsilist vormi, vaid toetab ka hingamise kontrolli ja vaimset fookust.
Hingamistehnikad (pranayama)
Pranayama hõlmab erinevaid hingamismustreid, mis suurendavad keha ja meele reguleerimise võimet. Levinumad tehnikad:
- Nadi Shodhana (vahelduv ninahingamine) – rahustab ja tasakaalustab närvisüsteemi.
- Kapalabhati (kiire hingamise puhastamine) – ergutab ja puhastab hingamisteid.
- Ujjayi (kõrge kõhuhäälega hingamine) – aitab säilitada rütmi ja keskendumist liigutustes.
Hingamist harjutatakse sageli enne asanapraktikat ja meditatsiooni, sest see loob sisemise rahu aluse ning aitab tõsta energiat või rahustada meelt vastavalt vajadusele.
Meditatsioon ja meelerahu
Meditatsiooni vorme on palju: tähelepanupõhine (mindfulness), juhendatud meditatsioon, mantra-meditatsioon, armastav-sõbralikkuse meditatsioon (metta) ja palju teisi. Regulaarne meditatsioon:
- alandab stressi ja ärevust
- parandab une kvaliteeti
- suurendab tähelepanuvõimet ja emotsionaalset tasakaalu
Igaühel on oma eelistatud tehnika; alguses sobib 5–15 minutit päevas ja aja jooksul võib see pikeneda.
Tervisele kasu
Jooga regulaarne praktika võib aidata:
- parendada painduvust, lihasjõudu ja tasakaalu
- leevendada kroonilisi valusid (nt alaselja valu)
- vähendada stressi, ärevust ja depressiooni sümptomeid
- parandada hingamist ja üldist südame-veresoonkonna tervist
- toetada paremat und ja paremat keskendumist
Kuidas alustada ja praktilised nõuanded
- Alusta aeglaselt: vali algajatele sobiv Hatha- või restoratiivne klass.
- Leia kvalifitseeritud juhendaja, kes oskab kohandada harjutusi vastavalt sinu vajadustele.
- Kasutage abivahendeid (joogapadi, plokid, rihm), et hoida asend õiges joonduses ja vältida vigastusi.
- Kuula oma keha: valu ei ole eesmärk — erista „tõmbavat“ venitust ja teravat valu.
- Alusta lühikestest hingamis- või meditatsiooniseanssidest ning suurenda aega järk-järgult.
Vastunäidustused ja ohutus
Mõned seisundid nõuavad ettevaatust või arsti nõuannet enne intensiivse jooga alustamist:
- rasedus — teatud asendid ja inversioonid võivad olla sobimatud;
- kroonilised haigused või hiljutised vigastused — konsulteeri arstiga;
- kõrge vererõhk või südameprobleemid — mõnede hingamistehnikate ja asendite puhul on ettevaatus vajalik.
Lõppsõna
Jooga on mitmetahuline praktika, mis ühendab keha, hinge ja meele. Pole tähtis, kas eesmärk on füüsiline vorm, stressi vähendamine või sügavam vaimne kasv — jooga pakub vahendeid kõigile. Alusta teadlikult, otsi juhendamist ja loo enda rutiin, mis toetab pikaajalist heaolu.


Shiva kuju, kes teeb joogi meditatsiooni. See kuju asub Bangalore'is, Indias.
Ajalugu
Jooga võeti kasutusele India askeetide poolt. Asteetilistele praktikatele (tapas) viidatakse Brāhmaṇas (900-500 eKr), mis on varajased kommentaarid veedade kohta. Mitmed Induse oru tsivilisatsiooni (~3300-1700 eKr) leiukohtadest Pakistanis leitud pitsatid kujutavad tegelasi, kes on kujutatud tavalist jooga- või meditatsioonipoosi meenutavas asendis. Arheoloog Gregory Possehli sõnul näitab see poos "rituaalse distsipliini vormi, mis viitab jooga eelkäijale". Teadlased arvavad, et Induse oru pitserite ja hilisemate jooga- ja meditatsioonipraktikate vahel peab olema mingi seos, kuigi puuduvad veenvad tõendid.
- Jonathan Mark Kenoyer kirjeldab üht kuju kui "istuvat joogapoosis".
- Karel Werner kirjutab, et "arheoloogilised leiud võimaldavad meil seega põhjendatult oletada, et juba arhailise India eelse aja inimestel oli lai valik joogategevusi teada".
Olulised joogasõnad
- Yama: Yama: Meditatsioonide positiivsed reeglid
- Niyama: Meditatsioonide keelavad reeglid
- Asanad: Füüsilised kehahoiakud ja liigutused
- Pranayama: Hingamistehnikad
- Pratyahara: Pratatyara: Meele kontrollimine
- Dharana: Dharana: Vaatamine sissepoole
- Dhyana: Dhyana: Meditatsioon objektiga
- Samadhi: Meditatsioon ilma objektita
Joogatüübid
- Klassifitseerimine meele ja keha alusel.
- Rajayoga: Rõhutab kõige rohkem harjutust
- Hathayoga: Rõhutab kõige rohkem füüsilise keha treenimist.
- Klassifitseerimine vaimse elu viisi alusel.
- Gyanyoga: See on teadmiste tee.
- Karmayoga: See on tööviis.
- Bhaktiyoga: See on kummardamise viis.
- Klassifitseerimine, mis põhineb mitmel muul viisil.
- Swaryoga: Rõhutab kõige rohkem hingamist.
- Kriyayoga: Rõhutab enim Karmayoga (Tapa), Gyanyoga (Swadhyay) ja Bhaktiyoga (Ishwar Pranidhan) segunemist.
Mõned populaarsed joogasanad
Joogasana on poos, milles inimene võib istuda. Yogasana eesmärk on treenida keha ja muuta see vabaks valudest ja probleemidest.
Joogi on isik, kes on omandanud jooga või saavutanud joogas suurt edu. Joogasid nimetatakse ka asanadeks või asanadeks (mitmuses). Yogi võib istuda ükskõik millises asanas teatud aja jooksul.
Pawanmuktasana
See joogasana aitab vabaneda gaasidest kõhus.
Ushtrasana
See joogasana muudab selgroo lõdvestatumaks.

Pawanmuktasana (gaaside vabastamine), mida kasutatakse üldiselt maos olevate gaaside vabastamiseks.


Ushtrasana
Küsimused ja vastused
K: Mis on jooga?
V: Jooga on Indiast pärit vana hinduistliku filosoofia distsipliin, mis ühendab vaimseid ja füüsilisi praktikaid, näiteks hingamistehnikaid, harjutusi ja meditatsiooni, et aidata parandada tervist ja õnne.
K: Mida tähendab sanskritikeelne sõna jooga?
V: Sanskriti sõna jooga tähendab "ühinemist".
K: Kes oli klassikalise jooga pioneer?
V: Patanjali oli klassikalise jooga pioneer.
K: Mida Patanjali defineeris jooga all?
V: Patanjali defineeris joogat kui "meele muutmise lõpetamist" (meele muutmise lõpetamist).
K: Millised aspektid on joogas olulised?
V: Mõned joogas olulised aspektid on hingamistöö, mantrad, mudrad (käte ja sõrmede asendid), meditatsioon ja muud.
K: Mis on päikesetervitus? V: Päikesetervitus on 12 asana-nimelise poosi jada, mis aitavad väidetavalt tasakaalustada keha ja hinge. Iga asana jaoks on olemas konkreetne mantra. See jada on tuntud ka kui Suryanamaskar.