Askees (askēsis) — askeetiline eluviis: tähendus ja praktikad
Askees — otsene ülevaade tähendusest ja praktikast: kasinus, enesevalitsus, meditatsioon ja religioossed traditsioonid (budism, kristlus, džainism). Tee vaimse vabaduseni.
Askeetiline suunab siia. Te võite otsida ka äädikhapet. Terminit ei tohiks segi ajada ateismiga.
Mis on askees?
Askees (kreeka keeles askēsis) on eluviis või vaimne praktika, kus inimene vabastab end maistest naudingutest ja mugavustest, sageli religiooni või vaimsuse eesmärgil. See võib hõlmata otsest pidurduse harjutamist — näiteks inimene ei pruugi seksida ega juua alkoholi — ning päevast aega ja tähelepanu pühendatakse rohkem sisemisele praktikale, näiteks palves või mediteerides. Askees ei ole üheselt määratletud: see võib väljenduda nii üksikisiku isikliku distsipliinina kui ka organiseeritud religioossete kogukondade traditsioonina.
Aimsed ja motivatsioon
Paljud traditsioonid näevad askeetilistes kommetes teed sügavamale vaimsele ärkamisele või päästmisele. Motivatsioonideks võivad olla:
- soov vähendada sõltuvusi ja kiusatusi, mis segavad vaimset arengut;
- soov tugevada tahtejõudu ja enesedistsipliini;
- pühendumine jumalale, jumalatele või sisemise rahu otsimine;
- protest ühiskondliku ülekülluse ja materiaalsete väärtuste vastu.
Ajaloolised näited ja traditsioonid
Kõige varasemad budismi, džainismi ja kristlikke eremiite harrastavad inimesed elasid sageli tagasihoidlikult ja ilma luksuseta. Nad lükkasid tagasi meelelised naudingud ja raha kogumise ning pühendasid suure osa ajast vaimsele harjutusele. Selline eluviis ei tähenda automaatselt elu rõõmude eitamist, vaid pigem prioriteetide ja eesmärkide teisestamist: materiaalsete heade asemel pannakse esiplaanile vaimsed või religioossed eesmärgid.
Askeetilisus ja voorus
Askeetilisus on tihedalt seotud kasinuse ja kristliku kasinuse kontseptsioonidega ning seda võib pidada loobumise ja distsipliini praktiliseks rakenduseks. Paljud askeetilised praktikud ei käsitle oma eluviisi pelgalt kui vooruslikuks olemise sümbolit, vaid kui tehnilisi või elulisi meetmeid keha ja meele ümberkujundamiseks — eesmärgiga saavutada suurem vabadus sundustest, parema keskendumise ja selguse seisund ning tugevam sisemine tasakaal (sisemise rahu).
Praktikad ja vormid
- paastud ja toitumise piirangud;
- vaimne ettevalmistus läbi palve, meditatsiooni või vaikuseperioodide;
- materiaalse omandi vähendamine, lihtne riietus ja tagasihoidlik elu;
- seksuaalne kontinentsus või piirangud seksuaalelus;
- eraldumine maailmast (eremiitlus, mungaks või nunnaks astumine) või regulaarsed retriidid;
- kehaliste mugavuste piiramine (nt vähene uni, külma talumine) — see on aga riskialtim ja nõuab juhendamist.
Lisaks traditsioonilistele religioossetele vormidele on olemas ka sekulaarsed või modernsed askeesia väljendused (näiteks minimalism, digitaalne detox ja teadlik tarbimise vähendamine), mis keskenduvad sarnastele distsipliinidele, kuid ei pruugi olla religioosselt motiveeritud.
Kriitika ja riskid
Askeetilise praktika kohta on mitmeid kriitilisi tähelepanekuid. Populaarses ettekujutuses esineb sageli karikatuurne ja äärmuslik stereotüüp — näiteks enesemortifitseerimine kaskede okstega — mis kujutab askeesi kui perverssust või enesevigastamist. Tegelikult on enamik traditsioonilisi askeetilisi praktikaid mõeldud inimese vabaduse suurendamiseks, mitte enesehävituseks. Samas võivad äärmuslikud ja juhendamata vormid põhjustada füüsilist või vaimset kahju (näiteks alatoitumus, sotsiaalne isolatsioon või obsessiivne enesepiiramine). Seetõttu rõhutavad paljud õpetajad mõõdukust, tasakaalu ja juhendamist.
Kaasaegne tähendus
Kaasaegses kontekstis kasutatakse askeetiliste printsiipide tähendusi laiemalt: enesevalitsemine, tarbimise vähendamine, tähelepanelikkus ja teadlikkus oma harjumustest. Askees võib olla tee sügavama sisemise vabaduse ja selguse poole, kui seda praktikasse tuua mõistlikult ja toetava juhendamise juures.
Lõppkokkuvõttes on askees mitmekesine ja kultuuriti erinev — see võib olla nii intensiivne religioosne pühendumus kui ka igapäevane enesekontrolli ja lihtsuse otsus, mille eesmärk on selgem mõtlemine, sügavam tähendusekogemus ja vabanemine häirivatest sõltuvustest.
Rembrandti mediteeriv filosoof
Muu lehekülg
- Lihtne elu
Küsimused ja vastused
K: Mis on askeetlus?
V: Asteetilisus on eluviis, mille puhul inimene vabaneb maistest naudingutest religiooni või vaimsuse nimel. See hõlmab sageli kõne, mõtete ja kehaga seotud tegevuse piiramist, et saavutada vaimseid ja religioosseid eesmärke.
K: Millised religioonid harrastavad askeesiat?
V: Askeesiat praktiseerivad kristluse ja India religioonide, sealhulgas jooga järgijad.
K: Kuidas praktiseeritakse askeesiat?
V: Inimesed, kes praktiseerivad askeetlikku eluviisi, hoiduvad tavaliselt sensuaalsetest naudingutest, nagu seks või alkoholi tarvitamine, ning võivad ka keelduda raha hoidmisest või luksuskaupadele aja kulutamisest. Selle asemel keskenduvad nad oma aega palvetamisele või meditatsioonile, et saavutada oma vaimseid eesmärke.
K: Kas askeesi harrastamisest on mingit kasu?
V: Religioonid õpetavad, et hinge puhastamine hõlmab ka keha puhastamist, mis võimaldab seeläbi ühendust Jumalaga ja sisemise rahu kasvatamist. Asteetilise eluviisi harrastamine võib tuua suurema vabaduse erinevates eluvaldkondades, näiteks vabaduse sundustest ja kiusatustest, mis toob kaasa meelerahu ja sellega kaasneva selguse ja mõttejõu suurenemise.
K: Kas askeetliku eluviisi harrastamisel on ka mingeid puudusi?
V: Mõned inimesed võivad askeetliku eluviisi harrastamisel unustada oma maslowistlikke vajadusi, kuna keskenduvad selle asemel liiga palju vaimsete eesmärkide saavutamisele.
K: Kas on võimalik nautida elu, olles samal ajal askeetlik?
V Jah, elu on võimalik nautida, järgides samal ajal askeetlikku elustiili - kuigi teatud maiste naudingute nautimine võib takistada vaimsete ja religioossete eesmärkide saavutamist.
Otsige