Hing
Paljud filosoofiad ja religioonid ütlevad, et hing on elusoleva inimese osa, mis on üleloomulik ja elab pärast surma. Tavaliselt öeldakse, et see on surematu. Seda ei saa teaduse abil avastada, sest seda ei saa kontrollida kontrollitud viisil. On palju erinevaid arvamusi selle kohta, mis juhtub isikliku kogemusega pärast surma.
Reinkarnatsioon on uskumus, et pärast keha surma sünnib hing uuesti teises kehas. See on hinduismi jaoks oluline. Budistid mõistavad igavese hinge ideed ja lihtsa hävimise ideed kui eksitust; nad ütlevad, et nähtustes ei ole muutumatut, püsivat mina, hinge või olemust. Budistid usuvad siirdumisse ehk uuestisündi samsaras või teistes eksistentsi tasandites, mis põhineb nende arusaamal kamma (pāli; sanskriti keeles karma) ja nibbana (sanskriti keeles nirvaana) valgustunute jaoks.
Ülestõusmine on kristlik uskumus, et hing naaseb samas kehas. Enamikus kristlikes konfessioonides realiseerus see Jeesuses Kristuses, kuid see on ka lubadus kõigile hingedele; vt taevas, põrgu ja lõplik kohtuotsus.
Enamik ateiste väidab, et sellist asja nagu hing ei ole olemas ja et keha on inimese ainus osa.
William Bouguereau poolt taevasse viidud hing
Rahvakultuur
Populaarkultuuris tähendab hing tavaliselt sügavat tunnet ja pühendumist. Just selles tähenduses esineb sõna soulmuusika terminis. Kuid seda muusikat mõjutas ka gospelmuusika, mis oli religioosne.
Üks populaarne arusaam hingede kohta, mida on lihtne väljendada, on see, et inimene on hing ja tal on keha. Hing on "mina" sõnas "ma eksisteerin", mis tunneb ja elab elu. See, mida inimesed nimetavad meeleks, võib olla osa hingest: üks hing alustas seda artiklit, teised hinged on seda toimetanud ja teine hing loeb seda. See seisukoht aga eeldab, et inimkeha on valdus, ja näib devalveerivat kehasid, millel ei ole hinge, nagu kõneleja määratleb või mõistab (mõned inimesed ütlevad, et loomadel, ketseritel ja teise religiooni kuuluvatel inimestel ei ole hinge). Nagu enamikus verbi olla kasutustes, peitub neis lihtsates sõnades ideoloogia.
Kristlus õpetab, et kõigil inimestel on surematu hing. See tähendab, et see on osa neist, mis ei sure, kui nende füüsiline keha sureb, vaid elab koos nendega edasi taevasse või põrgusse. Kristlased usuvad, et hing on "eluhingamine", mille Jumal andis Aadamale.
Jaapanis arvatakse, et hing kaalub 21 grammi. See uskumus võib olla mõjutatud doktor McDougalli tähelepanekutest 1900. aastate alguses. []
Omadused
Sageli tehakse vahet hingel, mis on teistest hingedest eraldiseisev, ja vaimul, mis võib olla ühendatud teiste olendite hingega. Näiteks kristluses on Püha Vaimu idee universaalne ja ühine vaim, millest paljud hinged on osa, ja mida väljendab maa peal selles usus "kirik", mis tähendab "Kristuse ihu", mis tähendab "kõiki Jeesust järgivaid ihusid". See võiks olla kaasavam kui on/on vaade hingede ja kehade kohta.
Seotud leheküljed
- Vana-Egiptuse arusaam hingest
Küsimused ja vastused
K: Mis on hing?
V: Hing on arvatavasti elusolendi üleloomulik osa, mis elab edasi pärast surma.
K: Kas teadus saab hinge avastada?
V: Ei, sest hinge ei saa kontrollida kontrollitud viisil.
K: Mis on reinkarnatsioon?
V: Reinkarnatsioon on uskumus, et pärast keha surma sünnib hing uuesti teises kehas. See on hinduismi jaoks oluline.
K: Mida usuvad budistid hinge kohta?
V: Budistid ei usu nähtustes igavest hinge või olemust. Nad usuvad siirdumisse või uuestisündi, mis põhineb nende arusaamal karmast ja nirvaanast.
K: Mis on ülestõusmine?
V: Ülestõusmine on kristlik uskumus, et hing naaseb samas kehas.
K: Keda kristlased usuvad üles äratatud olevat?
V: Enamikus kristlikes konfessioonides on Jeesus Kristus ülestõusnud, kuid seda lubatakse ka kõigile hingedele.
K: Mida usuvad ateistid hinge kohta?
V: Enamik ateiste ei usu hinge mõistesse ja usuvad, et keha on inimese ainus osa.
