Loogika: definitsioon, süllogismid ja loogikavead
Loogika: selge juhend definitsioonist, süllogismide ehitusest ja levinumatest loogikavigadest — õpi eristama tõesust ja vigu loogilistes argumendis.
Loogika on arutluskäitumise uurimine. Loogikareeglid võimaldavad filosoofidel ja teadlastel teha maailma kohta korrektselt põhjendatud järeldusi. Loogika aitab inimestel otsustada, kas väide on tõene või vale, ning see on aluseks selgele mõtlemisele, teaduslikule meetodile ja formaalsele tõestamisele.
Loogikat võidakse jagada laias laastus kaheks: formaalne loogika (kus keskendutakse argumendi vormile ja struktuurile) ja mitteamendatav loogika (kus hinnatakse sisu, konteksti ja tõendite tugevust). Formaalne loogika on tihti matemaatiline ja kasutab sümboleid ning reegleid, et määrata, kas järeldus järgneb premissidest loogiliselt.
Loogika kirjutatakse sageli süllogismides, mis on üks loogilise tõestuse liik. Süllogism koosneb väidete kogumikust, mida kasutatakse lõpliku väite, nn järelduse, loogiliseks tõestamiseks. Ühe populaarse näite loogilisest süllogismist kirjutas klassikaline kreeka filosoof Aristoteles:
- Kõik inimesed on surelikud.
- Sokrates on mees.
- Seega on Sokrates surelik.
See näide illustreerib, kuidas kaks premissi (esimene ja teine väide) loogiliselt viivad järelduseni. Süllogism koosneb tavaliselt kolmest loogilisest väitest või propositsioonist: ühest suurest premissist, ühest väikesest premissist ja järeldusest. Suur ja väike termin viitavad rollile argumendis (nt "Kõik inimesed..." on suur premiss; "Sokrates on mees" on väike premiss). Väikesed väited moodustavad argumendi sarnaselt sellele, kuidas aatomid moodustavad molekulid: koostöös tekib terviklik järeldus.
Kehtivus ja kõlalisus
On oluline eristada kahte mõistet: kehtivus (validity) ja kõlalisus (soundness). Argument on kehtiv, kui järeldus järgneb premissidest loogiliselt — st kui premissid on tõesed, peab ka järeldus olema tõene. Argument on kõlaline, kui see on kehtiv ja lisaks on kõik premissid tõepärased. Kehtivus puudutab kujundit; kõlalisus puudutab nii kujundit kui ka faktide vastavust tegelikkusele.
Tõeväärtus ja propositsooniline loogika
Väidetel on tõeväärtus, mis tähendab, et neid saab pidada kas tõeseks või valeks — tavapärases binaarses loogikas mitte mõlemaks korraga. Propositsooniline loogika uurib väidete kombinatsioone kasutades loogilisi operaatorid nagu ja (konjunktsioon), või (disjunktsioon), mitte (negatsioon) ja kui...siis (implikatsioon). Nende operaatorite tõeväärtuse määramiseks kasutatakse tõeväärtustabeleid.
Süllogismide tüübid ja reeglid
Kategoorilised süllogismid (nagu Aristotelese näide) liigitatakse vastavalt premisside ja järelduse kvantoritele (nt universaalne "kõik", eksistentsiaalne "mõned") ja kvaliteedile (afirmatiivne või negatiivne). Mõned peamised reeglid, mida kehtiva kategoorilise süllogismi puhul tuleb järgida:
- Järeldus peab järgima premisside vormi — ei tohi esineda uusi termineid, mida premissid ei kasuta.
- Süllogismis peab olema keskmine termin (see ühendab kahte premissi), kuid see ei tohi ilmuda järelduses.
- Kui mõlemas premissis on eitav vorm, siis järeldus ei saa olla kinnitav.
- Kui järeldus on universaalne, peab vähemalt üks premiss olema universaalne.
Loogikavead ehk eksimused
Ebaloogilisi väiteid või argumendivigu nimetatakse loogilisteks eksimusteks ja neid jagatakse laias laastus kahte rühma: formaalsed eksimused (loogilise vormi rikkumine) ja informaatsed eksimused (sisu- või retorikapõhised vead). Mõned levinud näited:
- Affirming the consequent (põhjusliku implikatsiooni vale kinnitamine): "Kui vihma sajab, siis tänav on märg. Tänav on märg, siis vihm sadas." (See järeldus ei pruugi olla õige — tänav võib olla märg ka muul põhjusel.)
- Denying the antecedent: "Kui on lumi, siis on talv. Ei ole lund, seega ei ole talv." (Ka vale; talv võib olla ilma lume esinemiseta.)
- Ad hominem: rünnata isikut isikuomaduste põhjal, mitte tema väite sisu üle arutledes.
- Straw man: esitada vastase seisukoht ebaõigesti lihtsustatult või liialdatult, et seda kergemini ümber lükata.
- False dilemma (valeväide kahest valikust): esitada vaid kaks võimalikku varianti, kui tegelikult on rohkem.
- Begging the question (petitio principii): järelduse eeldamine premissis ehk ringargument.
- Equivocation: sama sõna erinevate tähenduste segamine argumendis.
Kuidas vältida loogikavigu
Mõned praktilised juhised parema loogilise mõtlemise jaoks:
- Formaliseeri argument võimaluse korral (kirjuta laused selgelt üles ja tuvastage premissid ning järeldus).
- Kontrolli, kas järeldus järgneb premissidest (kehtivuse kontroll).
- Hinda premisside tõesust — kas need põhinevad faktidel või oletustel?
- Otsi keskmist terminit süllogismides ja ära lase terminil vahetuda tähenduse järgi.
- Tunne levinud eksimusi, et neid ära tunda argumentide analüüsimisel.
Loogika rakendused
Loogika on oluline valdkond mitmes elu- ja teadusharus: filosoofias, matemaatikas, arvutiteaduses (eriti tehisintellektis ja programmeerimisel), õigusteaduses ja igapäevases kriitilises mõtlemises. Vormiline loogika aitab kirjutada korrektselt struktureeritud tõestusi ja programme, samas kui informaalne loogika ja argumentatsioonianalüüs toetavad veenvat ja läbimõeldud diskussiooni.
Kokkuvõttes annab loogika tööriistad, et hinnata argumentide struktuuri, eristada kehtivaid järeldusi virvatulest ning tuvastada ja parandada loogilisi vigu. Seda teadust tasub harjutada nii akadeemiliselt kui igapäevaelus kritiseeriva ja selge mõtlemise arendamiseks.
Väidetel on tõeväärtus, mis tähendab, et neid saab tõestada, et nad on tõesed või valed, kuid mitte mõlemad. Ebaloogilisi väiteid või loogikavigu nimetatakse loogilisteks eksimusteks.
Gregor Reisch, loogika tutvustab oma põhiteemasid. Margarita Philosophica, 1503 või 1508. Graveeringul ajavad kaks koera nimega veritas (tõde) ja falsitas (vale) taga jänest nimega problema (probleem). Logika jookseb koerte taga, relvastatud mõõgaga syllogismus (süllogism). Vasakpoolses alumises nurgas on näha filosoof Parmenidesit koopas.
Sümboolne loogika
Loogilisi avaldisi saab kirjutada spetsiaalses lühikirjelduses, mida nimetatakse sümboolseks loogikaks. Neid sümboleid kasutatakse loogiliste arutluste abstraktseks kirjeldamiseks.
- ∧ {\displaystyle \land }
loetakse nagu "ja", mis tähendab, et mõlemad avaldised kehtivad. - ∨ {\displaystyle \lor }
loetakse nagu "või", mis tähendab, et vähemalt üks väitest kehtib. - → \displaystyle \rightarrow }
loetakse nagu "tähendab", "on" või "Kui ... siis ...". See kujutab loogilise avaldise tulemust. - ¬ {\displaystyle \lnot }
loetakse nagu "ei" või "ei ole nii, et ...". - ∴ \displaystyle \therefore }
loetakse nagu "järelikult", mida kasutatakse loogilise argumendi järelduse tähistamiseks. - ( ) {\displaystyle ()}
loetakse nagu "sulgudes". Nad rühmitavad loogilisi avaldisi kokku. Sulgudes olevaid avaldisi tuleks alati käsitleda esimesena, järgides loogiliste operatsioonide järjekorda.
Siin on eelmine sümboolses loogikas kirjutatud süllogism.
( ( h u m a n → m o r t a l ) ∧ ( A r i s t o t l e → h u m a n ) ) → ( A r i s t o t l e → m o r t a l ) {\displaystyle {\rm {((inimene\rightarrow mortal)\land (Aristoteles\rightarrow human))\rightarrow (Aristoteles\rightarrow mortal)}}} 
Kui me asendame ingliskeelsed sõnad tähtedega, saame siloogismi veelgi lihtsamaks muuta. Nii nagu matemaatilised sümbolid selliste operatsioonide jaoks nagu liitmine ja lahutamine, eraldab sümboolne loogika abstraktse loogika algsete väidete ingliskeelsest tähendusest. Nende abstraktsete sümbolite abil saavad inimesed õppida puhast loogikat ilma konkreetse kirjakeele kasutamiseta.
( ( a → b ) ∧ ( c → a ) ) → ( c → b ) {\displaystyle ((a\rightarrow b)\land (c\rightarrow a))\rightarrow (c\rightarrow b)} {\displaystyle ((a\rightarrow b)\land (c\rightarrow a))\rightarrow (c\rightarrow b)} 
Süllogism on nüüd kirjutatud võimalikult abstraktselt ja lihtsalt. Kõik häirivad elemendid, nagu ingliskeelsed sõnad, on eemaldatud. Igaüks, kes mõistab loogilist sümboolikat, saab sellest argumendist aru.
Loogiline tõestus
Loogiline tõestus on teatud järjekorras esitatud väidete loetelu, mis tõestab loogilist mõtet. Iga väide tõestuses on kas argumendi huvides tehtud eeldus või on tõestatud, et see tuleneb tõestuse varasematest väidetest. Kõik tõestused peavad algama mõnest eeldusest, näiteks "inimesed on olemas" meie esimeses süllogismis. Tõestus näitab, et üks väide, järeldus, tuleneb algtõdedest. Tõendiga saame tõestada, et "Aristoteles on surelik" tuleneb loogiliselt "Aristoteles on inimene" ja "Kõik inimesed on surelikud".
Mõned väited on alati tõesed. Sellist väidet nimetatakse tautoloogiaks. Üks populaarne klassikaline tautoloogia, mida omistatakse filosoof Parmenidesele Elea filosoofile, ütleb: "See, mis on, on. See, mis ei ole, ei ole." See tähendab sisuliselt, et tõesed väited on tõesed ja valed väited on valed. Nagu näete, ei pruugi tautoloogiad alati olla abiks loogiliste argumentide ülesehitamisel.
Tautoloogia on sümboolses loogikas esitatud kujul ( a ∨ ¬ a ) {\displaystyle (a\lor \lnot a)} 
, mis tähendab "kas a või mitte a". Eeldades, et puuduvad nimetamata võimalused, hõlmab see kõiki võimalikke juhtumeid.
Kasutab
Kuna loogika on tööriist, mida kasutatakse ratsionaalsemaks mõtlemiseks, saab seda kasutada lugematul arvul viisil. Sümboolset loogikat kasutatakse laialdaselt, alates filosoofilistest traktaatidest kuni keeruliste matemaatiliste võrranditeni. Arvutid kasutavad loogika reegleid algoritmide käivitamiseks, mis võimaldavad arvutiprogrammidel teha andmete põhjal otsuseid.
Loogika on kriitilise tähtsusega puhtas matemaatikas, statistikas ja andmeanalüüsis. Matemaatikat õppivad inimesed loovad tõestusi, mis kasutavad loogilisi reegleid, et näidata matemaatiliste faktide õigsust. On olemas matemaatika valdkond, mida nimetatakse matemaatiliseks loogikaks ja mis uurib loogikat matemaatikat kasutades.
Loogikat uuritakse ka filosoofias.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on loogika?
V: Loogika on arutluskäitumise uurimine.
K: Kuidas kasutavad filosoofid loogikareegleid?
V: Filosoofid kasutavad loogikareegleid selleks, et teha maailma kohta kehtivaid loogilisi järeldusi.
K: Mis on süllogism?
V: Süllogism on loogilise tõestuse liik, mis koosneb väitekogumikust, mida kasutatakse lõpliku väite, mida nimetatakse järelduseks, loogiliseks tõestamiseks.
K: Mis on loogika eesmärk?
V: Loogika eesmärk on aidata inimestel otsustada, kas midagi on tõene või vale.
K: Mis on väidete tõeväärtus?
V: Väidetel on tõeväärtus, mis tähendab, et neid saab tõestada, et nad on tõesed või valed, kuid mitte mõlemad.
K: Kuidas nimetatakse ebaloogilisi väiteid või vigu loogikas?
V: Ebaloogilisi väiteid või vigu loogikas nimetatakse loogilisteks eksimusteks.
K: Mis on näide loogilisest süllogismist?
V: Üks näide loogilisest süllogismist on klassikalise kreeka filosoofi Aristotelese kirjutatud süllogism: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Seega on Sokrates surelik.
Otsige