Propositsioon
Propositsioon on termin filosoofias ja loogikas. See on väide, millel on tõeväärtus, mis tähendab, et selle tõesust või väärust saab tõestada. Et propositsioon oleks kehtiv, peab olema võimalik tõestada, et see on kas tõene või väär. Paljud loogikaõpetajad ja -üliõpilased kasutavad mõistet väide ja propositsioon sama asja all.
Sama väidet on võimalik väljendada mitmel viisil. Propositsioonid puudutavad ainult tegelikku tähendust, mitte viisi, kuidas propositsiooni väljendatakse. Propositsioonid võivad välja näha erinevad, kuid tähendada sama asja. Kui kaks erinevat propositsiooni tähendavad sama asja, siis öeldakse, et nad on sünonüümid, mis tähendab, et mõlemal väitel on sama tähendus.
Näiteks "Snow is white" (inglise keeles) ja "Schnee ist weiß" (saksa keeles) on erinevad laused, sest need on kirjutatud erinevates keeltes. Siiski tähendavad nad täpselt sama asja: lumi on valge. Olenemata sellest, millises keeles see lause on kirjutatud, tähendab see sama asja. Seega on need avaldused sünonüümid.
Aristotelese loogikas on propositsioon teatud liiki lause, mis kinnitab või eitab, et mingi tegevus või predikaat on toimunud subjekti kaudu. Aristotelese propositsioonid võtavad selliseid vorme nagu "Kõik inimesed on surelikud" ja "Sokrates on inimene". Igas lauses on subjektil (mehed, Sokrates) staatus (on surelik, on mees), mida saab tõestada tõena või valena.
Loogilise positivismi kohaselt on väide, mille tõeväärtust ei ole võimalik otsustada, mõttetu. Näiteks väiteid jumaluste olemasolu kohta ei saa loogilise positivismi alusel tõestada. Kuna nendel väidetel puudub tõeväärtus, siis loogiline positivist peab jumalusi käsitlevaid propositsioone (näiteks "Jumal on olemas" või "Jumalat ei ole olemas") loogiliselt mõttetuks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ettepanek?
V: Väide on väide, millel on tõeväärtus, mis tähendab, et selle tõesust või väärust saab tõestada. Selleks, et väide oleks kehtiv, peab olema võimalik tõestada, et see on kas tõene või väär.
K: Kuidas esitatakse propositsioone?
V: Väiteid esitatakse sageli suurte tähtedega, näiteks P, Q ja R.
K: Kas kaks erinevat propositsiooni võivad tähendada sama asja?
V: Jah, kui kaks erinevat propositsiooni tähendavad sama asja, siis nimetatakse neid sünonüümseteks. Näiteks "Snow is white" (inglise keeles) ja "Schnee ist weiß" (saksa keeles) on sama tähendus, kuigi need on kirjutatud erinevates keeltes.
Küsimus: Millist lauset kasutab Aristotelese loogika propositsioonina?
V: Aristotelese loogikas on propositsioon teatud liiki lause, mis kinnitab või eitab, et mingi tegevus või predikaat on toimunud subjekti kaudu. Näited on näiteks "Kõik inimesed on surelikud" ja "Sokrates on inimene".
K: Mida ütleb loogiline positivism selliste propositsioonide kohta, mille tõeväärtust ei saa otsustada?
V: Loogiline positivism väidab, et propositsioonid, mille tõeväärtust ei ole võimalik otsustada, on mõttetud. Näiteks väiteid jumaluste olemasolu kohta ei saa loogilise positivismi kohaselt tõestada, seega ei oleks neil väidetel selle teooria kohaselt mingit loogilist tähendust.
