Süllogism
Süllogism on järeldus. See on loogiline argument, milles üks väide (järeldus) tuletatakse kahest või enamast teisest (eeldused). Idee on Aristotelese leiutis.
Aristoteles määratleb eelnevas analüütikas süllogismi kui "arutlust, milles teatud asju eeldades tuleneb midagi eeldatavatest asjadest erinevat, sest need asjad on nii". (24b18-20)
Igas propositsioonis peab olema mingis vormis verb "olla". Kategooriline süllogism on nagu väike masinavärk, mis koosneb kolmest osast: peamisest eeldusest, väiksemast eeldusest ja järeldusest. Iga neist osadest on propositsioon ja kahe esimese põhjal otsustatakse kolmanda osa "tõeväärtus".
Näited
Peamine eeldus: kõik inimesed on surelikud.
Väike eeldus: kõik kreeklased on mehed.
Kokkuvõte: Kõik kreeklased on surelikud.
Iga kolmest erinevast terminist esindab kategooriat. Ülaltoodud näites "mehed", "surelikud" ja "kreeklased". "Surelikud" on põhitermin; "kreeklased" on kõrvaltermin. Printsiipidel on ka üks ühine termin, mida nimetatakse keskmiseks terminiks; antud näites "inimene". Mõlemad eeldused on universaalsed, nagu ka järeldus.
Peamine eeldus: kõik surelikud surevad.
Väike eeldus: mõned mehed on surelikud.
Kokkuvõte: Mõned mehed surevad.
Siin on põhitermin "sure", kõrvaltermin "mehed" ja kesktermin "surelikud". Peamine eeldus on universaalne; vähemtähtsad eeldused ja järeldus on erilised. Aristoteles uuris erinevaid süllogisme ja määratles kehtivad süllogismid kui süllogismid, mille järeldus on tõene, kui mõlemad eeldused on tõesed. Ülaltoodud näited on kehtivad süllogismid.
Soriit on argumendi vorm, milles mittetäielike süllogismide seeria on paigutatud nii, et iga eelduse predikaat moodustab järgmise subjekti, kuni esimese subjekt ühendatakse järelduses viimase predikaadiga. Näiteks kui väidetakse, et teatav arv liivaterasid ei moodusta kuhja ja et ka täiendav tera ei moodusta kuhja, siis järeldada, et ükski täiendav liivakogus ei moodusta kuhja, on tegemist soriitargumendiga.
Loogika täna
Süllogism asendus esimese järjekorra loogikaga pärast Gottlob Frege 1879. aastal avaldatud tööd. See loogika sobib matemaatikas, arvutites, keeleteaduses ja muudes ainetes, sest see kasutab lausete asemel numbreid (kvantifitseeritud muutujaid).
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on süllogism?
V: Süllogism on loogiline argument, milles järeldus tuletatakse kahest või enamast eeldusest.
K: Kes leiutas süllogismi idee?
V: Aristoteles leiutas süllogismi idee.
K: Kuidas defineerib Aristoteles süllogismi?
V: Aristoteles defineerib eelnevas analüütikas süllogismi kui "arutlust, milles, kui teatud asjad on oletatud, tuleneb tingimata midagi oletatust erinevat, sest need asjad on nii".
K: Mitu eeldust on süllogismis vaja?
V: Süllogismis on vaja kahte või enamat eeldust.
K: Mida peab süllogismi iga propositsioon sisaldama?
V: Igas propositsioonis peab olema mingis vormis verb "olla".
K: Mis on kategooriline süllogism?
V: Kategooriline süllogism on nagu väike masinavärk, mis koosneb kolmest osast: põhiprambulist, kõrvalprambulist ja järeldusest.
K: Kuidas otsustatakse kategoorilise süllogismi kolmanda osa "tõeväärtus"?
V: Kategoorilise süllogismi kolmanda osa "tõeväärtus" otsustatakse kahe esimese eelduse põhjal.
