Verb on mingi sõna (sõnaliik), mis väljendab tegevust, toimingut või seisundit. Tegusõna on sageli lause põhiosa: lihtlause tuumaks on tavaliselt verb koos tegijaga. Lause tähendus sõltub tihti verbi ajast ja kõneviisist. Inglise keeles on verbid üks peamistest vahenditest, millega näidatakse aega ja muid vorme: verbid muutuvad mineviku- või olevikuvormi ja moodustavad mitmeid kõneviise ja vorme.

Igas maailma keeles on verbe, kuid nende kasutus ja vormid erinevad. Mõnes keeles on verbide pööramine ja ajavormid väga rikkalikud, teistes on need tagasihoidlikumad või puuduvad täielikult. Näiteks mõnes keeles (nt hiina ja indoneesia keeles) ei muutu verbi kuju sõltuvalt ajast sama selgelt kui indoeuroopa keeltes — ajavormi ja aspekti näitavad tihti vääramisi täiendavad sõnad või kontekst. See tähendab, et eelmine määratlus ei kehti sõnasõnalt kõikide keelte kohta, kuid annab hea algtõuke, kui selgitada, mida tegusõna üldiselt tähendab.

Inglise keele põhisõnades kasutatakse kuusteist verbi. Need on: be, do, have, come, go, see, seem, give, take, keep, make, put, send, say, let, get.

Mis on tegusõna vormid?

  • Põhivorm (infinitiiv) — aluseks paljudele vormidele, eesti keeles tavaliselt lõpus -ma või -da (nt teha, minna).
  • Pööratud vorm — verb muutub vastavalt isikule ja arvule: eesti keeles näiteks "ma lähen", "sa lähed", "me läheme".
  • Ajavahemikud — enamikes keeltes eristatakse olevikku, minevikku ja tulevikku. Eesti keel väljendab tulevikku sageli oleviku vormiga või abiverbi abil (nt "hakkama" + infinitiiv), inglise keelil on eraldi tulevikuabi (will, going to) ja mineviku eri kujud (simple past, past participle jt).
  • Osavormid ja tegumoodid — inglisekeelsed vormid nagu -ing (progressive), perfekt (have + past participle) jm; eesti keeles on osavormid (näiteks gerunditaolised konstruktsioonid) ja konditsionaal-/käskivkujud.
  • Negatsioon — eraldi negatiivsed vormid (eesti keeles kasutatakse abiverbi "ei" koos pöördelõpuga: "ma ei lähe").

Pööramine ja kõneviisid (lühike ülevaade)

  • Indikatiiv – kirjeldab faktilisi tegevusi (nt "Ta sööb", "She eats").
  • Käskiv (imperatiiv) – annab korraldusi (nt "Mine!", "Come!").
  • Konjunktiiv / tingiv – väljendab soovitust või võimalikkust (eesti: "lähteksin" / "ma läheksin" = "I would go").
  • Negatiivne vorm – moodustatakse eraldi negatsioonisõnaga (eestis "ei", inglise keel kasutab don't/doesn't/didn't või abi- ja modaalverbe).

Näited

  • Eesti keel:
    • Olevik: "Ma loen raamatut." (esimene isik, ainsus)
    • Minevik: "Me lugesime eile." (lihtminevik)
    • Tulevik (väljendatud olevikuga): "Homme lähen turule." või abiverbiga: "Ma hakkan homme lugema."
    • Käsk: "Loe seda!"
    • Negatsioon: "Ma ei loe praegu."
  • Inglise keel (näited verbiga "go"):
    • Base form: go
    • 3rd person singular: goes (She goes to school.)
    • Present participle: going (They are going now.)
    • Simple past: went (He went yesterday.)
    • Past participle: gone (They have gone home.)

Miks on tähtis verbe valdada?

Tegusõnad annavad lausele tegevuse ja aja ning seotud vormid võimaldavad täpselt edastada, kes, millal ja kuidas midagi toimub. Keeleõppes on verbide pööramine ja ajavormide kasutamine keskse tähtsusega, sest need võimaldavad moodustada korrektseid lauseid ja väljendada täpseid tähendusi (nt erinevusi mineviku ja täiusliku mineviku vahel, kavatsust, tingimusi jms).

Kokkuvõte

Tegusõna ehk verb on sõna, mis kirjeldab tegevust, toimingut või seisundit. Vormide ja pööramise kaudu näitab verb aega, tegijat, arvukust ja kõneviisi. Erinevates keeltes (nt eesti, inglise, hiina, indoneesia) võivad verbide reeglid olla väga erinevad — seega on hea õppida nii üldpõhimõtteid kui ka iga konkreetse keele eripärasid.