Go
Go (jaapani keeles I-Go, hiina keeles Wei-chi ja korea keeles Baduk) on lauamäng kahele mängijale. Seda mängitakse laual, millel on mustad ja valged mängukivid. Mängijad asetavad kordamööda oma värvi kivi 19x19 ruudu ruudu ruudustiku ristumiskohtadele. Mängija, kellel on mustad kivid, läheb esimesena. Tavalisel Go mängulaual on 19 rida ja veeru ridu. Mõned mängijad kasutavad ka 9x9 või 13x13 lauad, näiteks uued mängijad, sest väiksemad lauad tähendavad tavaliselt lühemat ja vähem keerulist mängu.
Go-mäng lõpeb, kui mõlemad mängijad mängivad oma mänguvoorud läbi, ilma et nad mängiksid. See juhtub tavaliselt siis, kui teise kivi lisamine lauale ei muuda skoori. Võitja on see mängija, kelle kivid ümbritsevad rohkem tühje ristmikke (punkte), koos löödud kivide ja komidega (lisapunktid, mis lisatakse valgeid kive kasutava mängija skoorile, sest mustade kividega mängijal on eelis, kuna ta läheb esimesena). Mäng võib lõppeda ka siis, kui mängija loobub ja loobub, kui ta arvab, et ei suuda võita.
Mängus oskusliku mängija vastu võib vähem oskuslikule mängijale anda mängu alguses lisakividest koosneva "halvemuse", samuti võib ta mängida mustaga. Need reeglid aitavad muuta mängu ja lõppskoori mõlema mängija jaoks õiglaseks.
Go mäng.
Reeglid
Lisaks mängukorrale (must mängib esimesena, siis valge mängib, siis must mängib jne) ja handicap- ehk punktide andmise reeglitele on Go's ainult kaks reeglit:
- Reegel 1 (vabaduse reegel) on, et iga lauale jäänud kivi peab olema vähemalt üks avatud "punkt" (ristumiskoht, mida nimetatakse "vabaduseks") kõrval (üles, alla, vasakule või paremale) või peab olema osa seotud grupist, mille kõrval on vähemalt üks selline avatud punkt ("vabadus"). Kivid või kivirühmad, mis kaotavad oma viimase vabaduse, eemaldatakse laualt.
- 2. reegel (ko-reegel) on, et kivid laual ei tohi kunagi korrata seda, kuidas need kivid olid eelmises voorus. Liigutused, mis seda teeksid, on keelatud, seega on selles voorus lubatud ainult liigutused mujal laual. See on selleks, et mäng ei kestaks igavesti.
Mõned Go õpetajad ütlevad oma õpilastele, et kivid kujutavad armeesid. Kui armeedel ei ole tühje kohti, kuhu liikuda, ei saa nad vaenlase armeede vastu ellu jääda. Seetõttu vallutatakse ühe värvi kivid, mis on täielikult ümbritsetud teise värviga, ja eemaldatakse laualt. See on ainus kord, kui kivi saab liikuda pärast seda, kui mängija on selle lauale pannud. Kivid jagavad vabadusi, nii et kivirühm on kõik "elus", kui üks kivi on tühja ristmiku kõrval. Kivid, millel ei ole vabadusi (ei pääse tühjale kohale), vallutatakse ja eemaldatakse laualt. Mängu lõpus arvatakse vangid tavaliselt maha selle mängija punktisummast, kes need kaotas.
Teise reegli nimi on Ko (igavik). Sa võid panna kive igale vabale ristumiskohale, kui see ei ole kohe pärast seda maha võetud või kui laud näeb üleüldse sama välja nagu enne. See on selleks, et mäng ei läheks igavesti edasi-tagasi samade kivide hõivamiseks. Mängijad peavad tegema "ko-võitluse" ajal kuskil mujal laual käigu, enne kui nad saavad uuesti kivi samal positsioonil hõivata.
Selle esialgne hiina nimi on "围棋". (= wei qi või wei chi). See on populaarne ka Jaapanis ja selle üldnimetus "Go" pärineb jaapani keelest. Koreas nimetatakse seda mängu "baduk". Nendes kolmes riigis on see mäng oluline osa kultuurist, nagu paljudes lääneriikides on male.
Go ja male on mõlemad lauamängud ja strateegiamängud, kuigi mõlemat võib kasutada ka hasartmängudena. Mõlemas mängus ei ole õnne ega salajast teavet, erinevalt mõnest muust klassikalisest mängust, nagu näiteks backgammon (visatakse täringut) või pokker ja muud kaardimängud, milles on samuti salajane teave.
Internetis on palju kohti, kus Go'd mängida, samuti on kohalikke klubisid ja riiklikke organisatsioone paljudes riikides üle maailma. Rahvusvahelise Go Föderatsiooni 2016. aasta uuringus leiti, et maailmas on üle 20 miljoni mängija. Enamik mängijaid elab Ida-Aasias.
Ühe musta kivi (A) neli vabadust (tühjad punktid, mis on üles, alla, vasakule või paremale), kuna valge vähendab neid vabadusi ühe võrra (B, C ja D). Kui mustal on alles ainult üks vabadus (D), on see kivi "ataris". Valge võib selle kivi lüüa (laualt eemaldada), mängides selle viimast vabadust (D-1 juures).
Näiteid, millal Ko reeglit kohaldatakse. Kui valge mängija paneb kivi rohelistesse ringidesse ja lööb musta kivi, ei saa teine mängija kohe valget kivi lüüa - ta peab kõigepealt mängima kuhugi mujale laual.
Ajalugu
Go leiutati Hiinas, kuid konkreetne aeg ei ole teada. Mõned väidavad, et see leiutati rohkem kui 2500 aastat tagasi ja on vanim lauamäng, mida tänapäevalgi mängitakse. Lauamängude ajaloolane H.J.R. Murray ütles:
Selle vanust on sageli liialdatud; kaasaegsed viited sellele muutuvad sagedaseks alles Song-dünastia ajal Hiinas (960-1279 pKr). On märkimisväärne, et Chao Wu King, kes elas aastatel 970-1127, märgib, kuidas ta suurendas olemasolevat Hiina malelauda, jagades selle piki- ja ristisuunas, et saada 19x19 punktist koosnev laud, millel [mängu] nüüd mängitakse. Mäng levis Koreasse ja Jaapanisse, kus esimesed meistrid, kelle nimed on kirja pandud, tegutsesid aastatel 1465-1500.
- H.J.R. Murray,
Kuulsad mängijad
- Go Seigen
- Eio Sakata - Ta on NHK karika auliige
- Kaku Takagawa
- Hideyuki Fujisawa
- Masao Sugiuchi - Ta oli aastatel 2004-2017 vanim profimängija.
- Masao Kato - Rahvusvahelise Go Föderatsiooni endine president
- Utaro Hashimoto - Osaka suurima Go organisatsiooni Kansai Ki-in asutaja.
Naismängijad
- Reiko Kobayashi
- Sachiko Honda
- Tomoko Ogawa
