Go (jaapani keeles I-Go, hiina keeles Wei-chi ja korea keeles Baduk) on lauamäng kahele mängijale. Seda mängitakse laual, millel on mustad ja valged mängukivid. Mängijad asetavad kordamööda oma värvi kivisid ruudustiku ristumiskohtadele (points). Mängija, kellel on mustad kivid, läheb alati esimesena. Tavaline mängulaud on 19×19 ristumiskohta (19 rida ja 19 veergu). Algajate seas ja lühemat mängu soovijate jaoks kasutatakse sageli väiksemaid laudu, näiteks 9×9 või 13×13.
Põhireeglid ja kivide püsimine
Iga kivi või kivide rühm peab omama vabu kohti — vabadusi (liberties), mis on tühjad naaberristumiskohad horisontaalselt või vertikaalselt. Kui vastane sulgeb kõiki rühma vabadusi, siis need kivid võetakse mängust ära (need on "löödud" ehk captured). Kive ei liigutata pärast paigutamist; need jäävad lauale kuni võimalikuks pildiliseks eemaldamiseks (capture).
On ka erireegleid, näiteks ko (võimaluse vältida lõpmatut vahetuvate vastureageerimiste seeriat): otsekohene koheline vasturetkastamine on keelatud — ko-positsiooni korduvast loomisest tuleb hoiduda, tavaliselt mängides kusagil mujal ja seejärel alles naastes.
Mängu lõpp ja skoorimine
Mäng lõpeb siis, kui mõlemad mängijad järjest otsustavad käigu anda (passida), sest täiendav kivi ei parandaks nende seisu ega suurendaks skoori. Mäng võib lõppeda ka siis, kui üks mängija loobub (resigns).
Skorimine sõltub reeglistikust, kuid lihtsas tähenduses loetakse iga mängija territooriumiks vabu ristumiskohti, mida tema kivid ümbritsevad, ning lisatakse vastavad löödud kivid. Jaapanis ja paljudes turniirireeglistikes kasutatakse täiendavalt komit (komi) — valgele antavaid lisapunkte, et kompenseerida musta eeliseid esimese käigu tõttu. Tänapäeval on komi tavaliselt murdosa (näiteks 6.5 või 7.5 punkti), et vältida viikide tekkimist.
Erinevad reeglistikud (Jaapani, Hiina, Ameerika jpt) loendavad punkte veidi erinevalt (territory vs area scoring), kuid põhiseis jääb samaks: võidab mängija, kellel on lõpuks rohkem punkte.
Handicap (raskeuse) süsteem
Eriotstarbeline reegel aitab võrdsustada tugevusevahet: tugevam mängija võib nõustuda andma nõrgemale mängijale handicap'i, asetades mängu alguses etteantud arvu musti kive lauale (tavaliselt tähtpunktidele ehk hoshi-punktidele). Samuti võib nõrgem mängija mängida mustaga. Need kokkulepped muudavad mängu õiglasemaks ja õpetlikumaks.
Oskusliku mängija vastu mängides kasutatakse selliseid reegleid sageli klubides ja turniiridel, et anda algajale võimalus tegelikku mänguasendit arendada.
Taktika ja strateegia — lühikokkuvõte
- Avang (fuseki) — laua suurte alakate võtmine ja positsioonide rajamine.
- Joseki — tuntud kohalikud mustrid nurkades, millel on tasakaalustatud tulemused.
- Elamine ja surm — oluline on luua rühmadele kaks silma (two eyes), et need oleks elus ja neid ei saab mängust eemaldada.
- Sees ja sekki — mõnikord tekib olukord, kus kumbki pool ei saa elustada vastaste kive; selline piirjoon ehk seki annab kummalegi eraldi tulemuse sõltuvalt vabadustest.
Etikett ja praktilised nõuanded
Go on traditsiooniliselt vaiksuse- ja tähelepanu-mäng: liigset jutustamist ja häirimist laua kõrval tuleks vältida. Mõistlik on õppida põhireeglid ja lühikesed mustrid (joseki), mängida palju partii ja analüüsida neid hiljem. Õppematerjalid, õpetajad ja arvutimoodulad (Go AI) võivad kiiresti aidata arengut.
Kokkuvõtteks on Go lihtsate reeglitega, aga väga sügav strateegilise ulatusega mäng: algajale ligipääsetav, ent kogu elu jooksul õppimist pakkuv.
