Korea keel
Korea keelt räägitakse peamiselt Põhja- ja Lõuna-Koreas. Seda räägib üle 78 miljoni inimese (enamik neist on põhja- või lõunakorealased).
Lõuna-Koreas nimetatakse seda hangukmal (한국말) või hangugeo (Hangeul: 한국어, Hanja: 韓國語). Põhja-Koreas nimetatakse seda aga choseonmal (조선말) või choseoneo (조선어, 朝鮮語). Neid nimetatakse erinevalt, sest Põhja- ja Lõuna-Korea üldnimetused on erinevad. Lisaks nimetavad korealased oma keelt tavaliselt urimal (Hangeul: 우리말) või urinara mal (Hangeul: 우리나라 말), mis tähendab "meie keel" või "meie riigi keel".
Kirjutamine
Korea keeles on kasutusel kaks erinevat kirjasüsteemi. Üks on Hangul, peamine tähestik. Põhja-Koreas kasutatakse seadusega ainult Hangeuli (Põhja-Koreas tuntud kui Choseongeul). Lõuna-Koreas tuleb enamikus avalikes valdkondades, näiteks hariduses, kasutada ainult Hangeul'i, kuid mõnes ajalehes ja kutsealal kasutatakse endiselt teist süsteemi, Hanja't. Hanja on hiina tähtede süsteem, mida kasutatakse korea keeles. See oli ainus viis korea keele kirjutamiseks enne hangeuli loomist 15. sajandil ja see oli levinud romaanides enne 19. sajandit.
Kuigi kuningas Sejong Suur juhtis hangeuli keele arendamist, et võimaldada kirjaoskuse levikut lihtrahva seas ja luua kirjasüsteem, mis kujutas keelt täpsemalt kui hanja, ei võtnud seda kasutusele korealaste kõrgemad klassid. Hanja jäi ametlikuks kirjasüsteemiks kuni 19. sajandi lõpuni. Kuigi eliitklassid lükkasid selle tagasi, kasutasid madalamad klassid sageli hangeuli, et kirjutada üles korea kirjandust ja suhelda madalamate klasside vahel.
