Korea: poolsaare ajalugu, Põhja- ja Lõuna-Korea ning kultuur
Korea on poolsaar Kirde-Aasias. See hõlmab poolsaart, mida nimetatakse Korea poolsaareks. Koreast sai riik (või riik) 918. aastal. Aastal 1948 jagunes see kaheks riigiks: Põhja-Korea ja Lõuna-Korea. Põhja- ja Lõuna-Korea ning nende liitlased võitlesid üksteise vastu Korea sõjas, mis kestis 1950–1953 (ametlikult lõppes relvarahuga).
Geograafia ja varane asustus
Koreas on inimesi elanud juba umbes 15 000 aastat. Poolsaare loodus hõlmab mägesid, jõgesid ja rannikualasid ning ilmastik on parasvöötmeline — talved võivad olla karmid ja suved niisked. Minevikus kuulus osa tänapäeva Korea kultuurilistest mõjudest ja territooriumist ka Mandžuuria ja Siberi aladega seotud rahvaste mõjupiirkonda. Korea on ajalooliselt tuntud oma tekstiilitööstuse, eelkõige peene siidi, poolest.
Ajalugu lühiülevaat
Korea ajalugu hõlmab mitmeid tähtsaid riike ja kuningriike. Kolm kuulsat varast kuningriiki — Goguryeo, Baekje ja Silla — mõjutasid piirkonna poliitikat ja kultuuri üle mitme sajandi. Hiljem tekkisid keskajal võimsamad riigid nagu Goryeo (just sellest pärineb nimi "Korea") ja hiljem Joseon, mis valitses pikka aega ja kujundas paljusid korealasi kultuurilisi tavasid.
7. sajandil otsisid Hiina inimesed Koreast kullatöötlejaid. Eurooplastel oli Koreast kuni uusaja alguseni vähe teadmisi ning piirkond jäi 19. sajandini suhteliselt eraldatuks välismaailmast. 20. sajandil sattus Korea mõjuvõimu alla Jaapani okupatsioon (1910–1945), mis jättis sügava jälje ühiskonda ja ajalukku.
Jagunemine ja sõjajärgne periood
Teise maailmasõja järel jagati poolsaar kaheks mõjutusvööndiks — Nõukogude Liidu mõjusfäär põhjas ja Ameerika Ühendriikide mõjusfäär lõunas. See viis 1948. aastal kahe eraldi riigi moodustamiseni: Põhja-Korea ja Lõuna-Korea. 1950 algas Korea sõda, mis tõi suuri inimkaotusi ja laastamist; relvakonflikt lõppes 1953. aastal relvarahuga, kuid rahulepingut kunagi ei sõlmitud, mistõttu on poolsaarel siiani pingeline ja militariseeritud piir (tuntud kui demilitariseeritud tsoon, DMZ).
Rahvastik ja linnad
Lõuna-Koreas elab üle 50 miljoni inimese ja Põhja-Koreas üle 23 miljoni. Lõuna-Korea suurim linn ja pealinn on Seoul, kus linnasiseselt elab üle 10 miljoni inimese ning Souli suurmaaglooli piirkonnas kokku üle 15 miljoni. Põhja-Korea pealinn on Pyongyang, kus elab alla 4 miljoni inimese. Linnastumine on mõlemas riigis olnud tugev Lõuna-Koreas, kus suurte linnade ümber on arenenud tööstus- ja teenindussektorid.
Keel, religioon ja ühiskond
Korea inimesed räägivad korea keelt, millel on oma kiri — hangul —, mis on Lõuna-Koreas laialdaselt kasutusel. Paljud inimesed Lõuna-Koreas õpivad koolis inglise keelt ning sageli ka hiina või jaapani keelt. Religioonidest on levinud budism, kristlus ja traditsioonilised usundid nagu šamanism, kuid palju inimesi on sekulaarsed või kombineerivad erinevaid usulisi tavasid.
Kultuur, toit ja meelelahutus
Korea on tuntud rikkaliku ja mitmekesise kultuuri poolest. Traditsiooniline toit on maailmas populaarne — kõige tuntum on kimchi, happeline ja vürtsikas fermenteeritud köögivili, mis on paljude roogade põhiosa. Korealased söövad sageli kleepuvat valget riisi ning traditsiooniliselt tehakse sünnipäevadel merevetikasuppi, mida peetakse tervislikuks ja eriti sobivaks ka rasedatele naistele.
Viimastel aastakümnetel on Lõuna-Korea meelelahutustööstus — eriti K-pop, tele-draadad (k-dramad) ja filmid — saavutanud ülemaailmse populaarsuse. Korea toit, mood ja meedia mõjutavad tugevalt nooremat põlvkonda globaalselt.
Majandus ja tehnoloogia
Lõuna-Korea on tänapäeval arenenud tööstusriik: seal on suured linnad, kiirrongid, üks maailma kiireimaid internetivõrke ning võimas elektroonika- ja autotööstus. Samas esineb ka sotsiaalseid probleeme, nagu regionaalne ebavõrdsus ja maaelu kahanemine — paljud põllumehed ei ole väga rikkad ning neil on raske konkureerida odava imporditud toiduga.
Põhja-Korea majandus on palju kitsam ja toetub enam riiklikule planeerimisele; seal on tugev militariseeritus ning piiratud kaubandus välisriikidega.
Haridus, tervishoid ja meedia
Lõuna-Koreas on haridussüsteem väga konkurentsivõimeline ning rõhutatakse kõrget vormilist haridust, mis on aidanud riigile tehnoloogilist ja majanduslikku edu tuua. Tervishoiuteenused on enamikes kohtades hästi arenenud, kuigi piirkondlikud erinevused eksisteerivad. Meedia ja interneti kaudu leviv sisu on mitmekesine ja tugevalt reguleeritud, kuid korealased tarbivad palju nii kohalikku kui rahvusvahelist sisu.
Turism ja kultuuripärand
Korea pakub turistidele nii ajaloolisi vaatamisväärsusi — tempelid, paleed, traditsioonilised külad — kui ka kaasaegseid elamusi: kõrghooned, ostukeskused ja tehnoloogilised uuendused. Mõlemal riigil on oma unikaalne kultuuripärand; Lõuna-Koreal on mitmeid UNESCO maailmapärandi paiku ning tugev kultuurne eksport maailmaturul.
Kokkuvõte
Korea poolsaarel on pikk ja keeruline ajalugu, mis hõlmab varaseid kuningriike, välisvõimude seas elamist, traagilist jagunemist ja hilisemat majanduslikku taassünni Lõunas. Tänapäeval on poolsaarel suur kontrast Põhja- ja Lõuna-Korea vahel poliitikas, majanduses ja elukorralduses, kuid mõlema riigi kultuuripärand ja keeleline ühtsus peegeldavad ühiseid juuri.
Korea asukoht Ida-Aasias
Korea poolsaar öösel, vastandades heledalt valgustatud Lõuna-Koreat ja enamasti pimedat Põhja-Koreat.
Ajalugu
Gojoseon on esimene riik Korea ajaloos. See asutati aastal 2333 eKr. Selle tegelik nimi on Joseon, kuid seda nimetatakse Gochosuniks, et see erineks teistest Joseonidest Korea ajaloos. Go on korea keele eesliide, mis tähendab "vana". Gojoseoni asutaja olevat Dangun. Korea rahvas usub, et Dangun asutas riigi 3. oktoobril ja tähistab seda päeva siiani. Koreas on 3. oktoober riiklik püha, mida nimetatakse Gaecheonjeoliks (päev, mil taevas avanes). Öeldakse, et see on päev, mil Danguni isa, kelle nimi on Hwan-ung, tuli 3. oktoobril 2457 eKr. taevast alla. Gochosun hävitati Hiina Han-dünastia poolt 108. aastal eKr.
Pärast Gojoseoni hävitamist tekkis Korea poolsaarel ja Mandžuurias palju konföderatsioone: Mahan, Byeonhan, Jinhan, Buyeo, Dongye, Okjeo, Goguryeo jne. Muistsed konföderatsiooniriigid ühinesid hiljem kolmeks võimsamaks kuningriigiks ja arenenud konföderatsiooniriigiks.
Kolm kuningriiki
Ajavahemikul 57 eKr kuni 668. aastani oli Korea poolsaarel ja Mandžuurias kolm kuningriiki. Nende kuningriikide nimed olid järgmised: Silla, Goguryeo ja Baekje. Aastal 372 jõudis Hiinast Koreasse budism. Budism oli Koreas väga oluline.
Aastal 660 tungis Silla kuningriik Baekje kuningriiki. Aastal 668 tungis Silla kuningriik Goguryeo kuningriiki. Goguryeo rahvas põgenes ja moodustas uue kuningriigi nimega Barhae. Mõne aja pärast vallutas Balhae kuningriigi Liao dünastia.
Kui Silla oli ainus riik, kandis ta nime Unified Silla. Silla kuningriigis oli budism väga oluline.
| Aasta | Sündmus |
| 57 EKR. | Silla asutati. Esimene juht on Hyeokgeose. |
| 37 EKR. | Goguryeo loodi kuningriigina. Esimene juht on kuningas Dongmyeong. |
| 18 EKR. | Baekje asutati. Esimene juht on Onjo. Algas Korea Kolme Kuningriigi ajastu. |
| Gaya asutasid mõned riigid Gimhae ümbruses. | |
| 562 CE | Gaya hävitati ja liideti Sillaga. |
| 660 CE | Baekje hävitati Tangi dünastia poolt ja liideti Sillaga. |
| 668 CE | Goguryeo hävitati Silla-Tangi liidu poolt. Korea Kolme Kuningriigi ajastu oli lõppenud. |
| 935 CE | Silla hävitati ja liideti Goryeoga. |
Põhja- ja lõunapoolsed kuningriigid
Aastal 698 asutasid Goguryeo liitlased Balhae. Me nimetame aega, mil ühinenud Silla ja Balhae eksisteerisid koos (698∼926), põhjapoolsete ja lõunapoolsete kuningriikide perioodiks.
Goryeo (Korea)
Aastal 918 algas Goryeo kuningriik. Korea nimi tuleneb Goryeost. Goryeo kuningriik oli võimul kuni aastani 1392.
Goryeo kuningriik kirjutas seadused raamatutesse ja tal oli suur valitsus. Goryeo kuningriigis oli budism väga oluline. Goryeo dünastia ajal leiutati pronksitrükitehnoloogia. See on tuntud kui maailma vanim pronksitrüki tehnoloogia.
Joseon
Aastal 1392 läks üks Korea sõjaväelane Hiinasse. Tema nimi oli Yi Seonggye. Yi ülesanne oli rünnata Hiinat. Kuid Yi naasis seda tegemata. Kui Yi tuli tagasi Koreasse, muutis ta kuningriiki. Yi sai kuningaks.
Kuningriigi nimi oli Joseon. 1394. aastal kolis Joseoni rahvas pealinna Souli. Budismi religioon ei olnud oluline. Oluline oli uus religioon, konfutsianism. Konfutsianism tuli Hiinast.
Aastal 1443 valitses kuningas Sejong. Ta leiutas korea tähestiku Hangeul.
Aastatel 1592 ja 1598 võitlesid Jaapanist pärit inimesed Koreaga. Üks sõjaväelane valmistas väga tugevaid laevu, sealhulgas kuulsa kilpkonnalaeva. Selle mehe nimi oli Yi Sun-sin. Tänu tugevatele laevadele võitis Korea rahvas.
Joseoni rahvas oli Hiina rahvaga sõber.
Tänapäeval kasutavad põhjakorealased Korea nime Joseon (ametlikult Chosŏn).
19. sajand
19. sajandil ei tahtnud Korea rahvas teiste rahvastega kaubelda. Inimesed nimetasid Koreat erakonnaks.
Ameerika Ühendriikide ja Jaapani rahvas soovis Koreaga kaubelda. Enne 1876. aastat ebaõnnestusid inimesed, kui nad üritasid Koreaga kaubavahetust jõuga korraldada. Aastal 1876 võitles Jaapani sõjavägi Korea vastu. Korea ja Jaapan sõlmisid kaubanduslepingu.
1895. aastal võitis Jaapan esimese Hiina-Jaapani sõja Korea poolsaarel. Sellega lõppes Hiina mõju Koreas. Keisrinna Myeongseong, keda kutsuti ka kuninganna Miniks, soovis Vene impeeriumi kui sõpra, kes aitaks Koreat Jaapani vastu. Jaapani suursaadiku agendid tapsid ta 1895. aasta oktoobris.
1905. aastal võitis Jaapan Vene-Jaapani sõja. 1910. aastal tegi Jaapani keiser Koreast Jaapani koloonia.
Jaapani koloonia kuni tänaseni
Korea oli Jaapani poolt okupeeritud aastatel 1910-1945.
Kui algas Teine maailmasõda, muutus Jaapani valitsuse poliitika. Valitsus muutis Jaapani religiooni (šintoism) Korea religiooniks.
1945. aastal kaotas Jaapan Teise maailmasõja. Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit sõlmisid lepingu. Ameerika Ühendriigid okupeerisid Korea lõunaosa ja Nõukogude Liit Korea põhjaosa.
Korea rahvas tahtis olla sõltumatu. Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit nõustusid, et Korea rahvas oleks vaba ja sõltumatu. Kuid peagi ei olnud Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit sõbrad ja algas külm sõda. Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit keeldusid kokkulepet sõlmimast. 1948. aastal tegid lõunapoolsed inimesed iseseisva riigi nimega Lõuna-Korea (mida nimetatakse ka Korea Vabariigiks). Ameerika Ühendriigid aitasid neid. 1948. aastal lõid ka põhjapoolsed elanikud riigi Põhja-Korea (mida nimetatakse ka KRDVK või Korea Demokraatlikuks Rahvavabariigiks). Nõukogude Liit aitas Põhja-Koreat.
1950. aastal algas Koreas sõda. Sõja nimi oli Korea sõda. Sõda lõppes 1953. aastal, kuid rahulepingut ei sõlmitud. Põhja- ja Lõuna-Korea vaheline piirijoon oli lõpuks peaaegu sama, mis oli enne sõda.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Korea?
V: Korea on poolsaar Kirde-Aasias, mida tuntakse ka Korea poolsaarena.
K: Millal sai Koreast riik?
V: Koreast sai riik (või riik) 918. aastal.
K: Kui kaua on inimesed Koreas elanud?
V: Koreas on inimesed elanud umbes 15 000 aastat.
K: Milline on Lõuna-Korea suurim linn?
V: Lõuna-Korea suurim linn on Lõuna-Korea pealinn Seoul. Linnas elab üle 10 miljoni inimese ja Souli piirkonnas üle 15 miljoni inimese.
K: Mis keelt räägivad korealased?
V: Korea inimesed räägivad korea keelt. Paljud inimesed Lõuna-Koreas õpivad koolis inglise keelt ja teisi keeli, näiteks hiina ja jaapani keelt.
K: Millised on tänapäeva Lõuna-Korea mõned iseloomulikud jooned?
V: Lõuna-Korea on arenenud riik, kus on suured linnad, kiirrongid, kiire internet ning palju tele- ja raadiovõrke. Paljud Korea teledraamad on populaarsed kogu maailmas.
K: Kuidas on talupidajatel tänapäeva Lõuna-Koreas majanduslikult võimalik toime tulla? V: Korea põllumajandustootjad ei ole rikkad ja neil on raske konkureerida teiste riikide odavate toiduainetega.
