Korea on poolsaar Kirde-Aasias. See hõlmab poolsaart, mida nimetatakse Korea poolsaareks. Koreast sai riik (või riik) 918. aastal. Aastal 1948 jagunes see kaheks riigiks: Põhja-Korea ja Lõuna-Korea. Põhja- ja Lõuna-Korea ning nende liitlased võitlesid üksteise vastu Korea sõjas, mis kestis 1950–1953 (ametlikult lõppes relvarahuga).

Geograafia ja varane asustus

Koreas on inimesi elanud juba umbes 15 000 aastat. Poolsaare loodus hõlmab mägesid, jõgesid ja rannikualasid ning ilmastik on parasvöötmeline — talved võivad olla karmid ja suved niisked. Minevikus kuulus osa tänapäeva Korea kultuurilistest mõjudest ja territooriumist ka Mandžuuria ja Siberi aladega seotud rahvaste mõjupiirkonda. Korea on ajalooliselt tuntud oma tekstiilitööstuse, eelkõige peene siidi, poolest.

Ajalugu lühiülevaat

Korea ajalugu hõlmab mitmeid tähtsaid riike ja kuningriike. Kolm kuulsat varast kuningriiki — Goguryeo, Baekje ja Silla — mõjutasid piirkonna poliitikat ja kultuuri üle mitme sajandi. Hiljem tekkisid keskajal võimsamad riigid nagu Goryeo (just sellest pärineb nimi "Korea") ja hiljem Joseon, mis valitses pikka aega ja kujundas paljusid korealasi kultuurilisi tavasid.

7. sajandil otsisid Hiina inimesed Koreast kullatöötlejaid. Eurooplastel oli Koreast kuni uusaja alguseni vähe teadmisi ning piirkond jäi 19. sajandini suhteliselt eraldatuks välismaailmast. 20. sajandil sattus Korea mõjuvõimu alla Jaapani okupatsioon (1910–1945), mis jättis sügava jälje ühiskonda ja ajalukku.

Jagunemine ja sõjajärgne periood

Teise maailmasõja järel jagati poolsaar kaheks mõjutusvööndiks — Nõukogude Liidu mõjusfäär põhjas ja Ameerika Ühendriikide mõjusfäär lõunas. See viis 1948. aastal kahe eraldi riigi moodustamiseni: Põhja-Korea ja Lõuna-Korea. 1950 algas Korea sõda, mis tõi suuri inimkaotusi ja laastamist; relvakonflikt lõppes 1953. aastal relvarahuga, kuid rahulepingut kunagi ei sõlmitud, mistõttu on poolsaarel siiani pingeline ja militariseeritud piir (tuntud kui demilitariseeritud tsoon, DMZ).

Rahvastik ja linnad

Lõuna-Koreas elab üle 50 miljoni inimese ja Põhja-Koreas üle 23 miljoni. Lõuna-Korea suurim linn ja pealinn on Seoul, kus linnasiseselt elab üle 10 miljoni inimese ning Souli suurmaaglooli piirkonnas kokku üle 15 miljoni. Põhja-Korea pealinn on Pyongyang, kus elab alla 4 miljoni inimese. Linnastumine on mõlemas riigis olnud tugev Lõuna-Koreas, kus suurte linnade ümber on arenenud tööstus- ja teenindussektorid.

Keel, religioon ja ühiskond

Korea inimesed räägivad korea keelt, millel on oma kiri — hangul —, mis on Lõuna-Koreas laialdaselt kasutusel. Paljud inimesed Lõuna-Koreas õpivad koolis inglise keelt ning sageli ka hiina või jaapani keelt. Religioonidest on levinud budism, kristlus ja traditsioonilised usundid nagu šamanism, kuid palju inimesi on sekulaarsed või kombineerivad erinevaid usulisi tavasid.

Kultuur, toit ja meelelahutus

Korea on tuntud rikkaliku ja mitmekesise kultuuri poolest. Traditsiooniline toit on maailmas populaarne — kõige tuntum on kimchi, happeline ja vürtsikas fermenteeritud köögivili, mis on paljude roogade põhiosa. Korealased söövad sageli kleepuvat valget riisi ning traditsiooniliselt tehakse sünnipäevadel merevetikasuppi, mida peetakse tervislikuks ja eriti sobivaks ka rasedatele naistele.

Viimastel aastakümnetel on Lõuna-Korea meelelahutustööstus — eriti K-pop, tele-draadad (k-dramad) ja filmid — saavutanud ülemaailmse populaarsuse. Korea toit, mood ja meedia mõjutavad tugevalt nooremat põlvkonda globaalselt.

Majandus ja tehnoloogia

Lõuna-Korea on tänapäeval arenenud tööstusriik: seal on suured linnad, kiirrongid, üks maailma kiireimaid internetivõrke ning võimas elektroonika- ja autotööstus. Samas esineb ka sotsiaalseid probleeme, nagu regionaalne ebavõrdsus ja maaelu kahanemine — paljud põllumehed ei ole väga rikkad ning neil on raske konkureerida odava imporditud toiduga.

Põhja-Korea majandus on palju kitsam ja toetub enam riiklikule planeerimisele; seal on tugev militariseeritus ning piiratud kaubandus välisriikidega.

Haridus, tervishoid ja meedia

Lõuna-Koreas on haridussüsteem väga konkurentsivõimeline ning rõhutatakse kõrget vormilist haridust, mis on aidanud riigile tehnoloogilist ja majanduslikku edu tuua. Tervishoiuteenused on enamikes kohtades hästi arenenud, kuigi piirkondlikud erinevused eksisteerivad. Meedia ja interneti kaudu leviv sisu on mitmekesine ja tugevalt reguleeritud, kuid korealased tarbivad palju nii kohalikku kui rahvusvahelist sisu.

Turism ja kultuuripärand

Korea pakub turistidele nii ajaloolisi vaatamisväärsusi — tempelid, paleed, traditsioonilised külad — kui ka kaasaegseid elamusi: kõrghooned, ostukeskused ja tehnoloogilised uuendused. Mõlemal riigil on oma unikaalne kultuuripärand; Lõuna-Koreal on mitmeid UNESCO maailmapärandi paiku ning tugev kultuurne eksport maailmaturul.

Kokkuvõte

Korea poolsaarel on pikk ja keeruline ajalugu, mis hõlmab varaseid kuningriike, välisvõimude seas elamist, traagilist jagunemist ja hilisemat majanduslikku taassünni Lõunas. Tänapäeval on poolsaarel suur kontrast Põhja- ja Lõuna-Korea vahel poliitikas, majanduses ja elukorralduses, kuid mõlema riigi kultuuripärand ja keeleline ühtsus peegeldavad ühiseid juuri.