Vene-Jaapani sõda 1904–1905 – definitsioon ja ülevaade
Vene-Jaapani sõda oli sõda Jaapani impeeriumi ja Vene impeeriumi vahel, mis kestis 1904.–1905. aastal. Sõjategevus lõppes Jaapani võiduga ja Vene impeeriumi kaotusega, mis mõjutas tugevalt mõlema riigi sise- ja välispoliitikat ning muutis piirkondliku tasakaalu Ida-Aasias.
Põhjused
Sõja peamised põhjused olid võimuvõitlus Ida-Aasias ja huvide konflikt Mandžuuria ning Korea üle. Mõlemad impeeriumid soovisid tagada strateegilise ja majandusliku kontrolli piirkonna üle, sealhulgas ligipääsu sadamatele ja transporditeedele. Jaapani impeerium püüdis laiendada oma mõju alla olevaid alasid ning kaitsta oma huve Koreas ja Mandžuurias, samas kui Vene impeerium otsis soojasid mereväesadamaid, mida tal talveajal ei olnud.
Qingi dünastia Hiina riik oli küll suur, kuid sisemiselt nõrk, mistõttu sai selle kontrolli all olnud territooriumite üle võimuvõitlus rahvusvaheline mõõtme. Näiteks kuulus Korea formaalselt Qingi võimu alla, kuid Jaapan soovis Korea üle tugevat kontrolli ja asus seda ka rakendama. Venemaa soovis Vaikse ookeani piirkonnas merelist ligipääsu ja sõlmis Qingi Hiinaga lepinguid, mille alusel ta rentis ja kasutas sadamaid ning rajaski läbi Mandžuuria Trans-Siberi raudtee ühenduse Port Arthurini.
Strateegilised punktid ja huvid
Venelaste jaoks oli oluline saada pidevalt ligipääsetav sadam Vaikses ookeanis: Vladivostoki sadam jäätub külmematel kuudel, kuid Port Arthuri sadam (Liaodongi poolsaarel) oli jäätumatu ja sobis hästi sõjalaevastiku baası loomiseks. Seetõttu rentis ja kindlustas Venemaa Port Arthuri positsiooni Qingi Hiinast ning tõstis seal oma sõjalist kohalolekut.
Sõjategevus ja peamised lahingud
Sõda algas Jaapani üllatusrünnakuga Vene laevastikule Port Arthuri lahes 8.–9. veebruaril 1904 (aeg-ajalt märgitakse erinevaid väiksemaid operatiivkuupäevi). Peamised lahinguväljad asusid Liaodongi poolsaarel (sh Port Arthur), Mukdeni ümbruses Mandžuurias ning meredes Korea ja Hiina rannikul, sealhulgas Kollasel merel ja Vaikse ookeani kuuride juures.
- Pord Arthur (Port Arthur) – vastasseis mere- ja maavägede vahel, pikaajaline piiramine ja lahingud linnuse ning selle ümbruse pärast. Port Arthur langes Jaapani kätesse 1905. aasta alguses.
- Muukden (Mukden) – suur maalahing Mandžuurias (veebruar 1905), kus Jaapani väed võtsid võidu ja Vene armee taganes.
- Tsushima lahing – 27.–28. mai 1905 toimunud otsustav mereväelahing Korea väina lähedal, kus Jaapani merevägi hävitas peaaegu täielikult Vene Balti laevastiku, mis oli ümber sõitnud Aasiasse.
Merelahingud ja lahingutegevus näitasid, et tehnoloogia, laevade manööverdusvõime ja laevastiku juhtimine olid otsustavad — Jaapan suutis paremini koordineerida laevastikku ja kasutada moodsamat laevade taktikat.
Rahuleping ja tagajärjed
Sõda lõppes rahulepinguga Portsmouthis, mis sõlmiti 5. septembril 1905 Ameerika Ühendriikide presidendi Theodore Roosevelti vahendusel. Lepingu tingimused andsid Jaapanile mitmeid võite: tunnustus Jaapani huvidele Koreas, Venemaalt saadi rendiks ja kontrolliks Port Arthur ning jaotati ka teisi mõjusid Mandžuurias. Lisaks anti Jaapanile osa Sajalindelt (põhjapoolne Sajalinna osa jäi Venemaale, lõunapoolne läks Jaapanile).
Olulised tagajärjed:
- Jaapan tõusis Ida-Aasia suurvõimuks ja sai rahvusvahelisel areenil suurema tunnustuse.
- Venemaa kaotus nõrgestas tsaari režiimi ning oli üheks käivitajaks 1905. aasta revolutsioonile ja kodumaistele sotsiaalsetele pingetele.
- Sõda muutis tasakaalu Ida-Aasias ja kiirendas imperialistlikke püüdlusi — hiljem annexeeris Jaapan Korea 1910. aastal.
- Meresõjalised õppetunnid ja tehnika areng mõjutasid tuleviku sõjateooriat ning laevastike ehitust.
Ohvreid ja mõju tsiviilelanikele
Sõjakäik tekitas suurt inimkaotust ja hävingut nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas Mandžuurias ja Koreas. Kaotuste täpsed arvud varieeruvad allikate lõikes, kuid mõlema poole kaotused ulatusid kümnetesse tuhandetesse. Lisaks põhjustas sõda suuri majanduslikke ja poliitilisi nihkeid regionaalsel tasandil.
Vene-Jaapani sõda 1904–1905 on ajalooliselt oluline sündmus, sest see oli esimene kord modernses ajaloos, kui Aasia riik alistas Euroopa impeeriumi, ning see kiirendas 20. sajandi geopoliitiliste jõujoonte ümberpaiknemist.
Sõja põhjused
Venemaa soovis kaubavahetuse ja oma mereväe jaoks sooja vee sadamat Vaikses ookeanis. Jaapan soovis laiendada oma impeeriumi Koreasse ja Hiinasse. Jaapan arvas, et kui Venemaa lõpetab 1906. aastal oma raudtee, on ta võimeline Jaapanit sõjas võitma, sest ta saab sinna tarnida suure hulga vägesid. Et vältida sõda, pidi Jaapan Venemaaga kompromissile minema ja Venemaa sai parema tehingu. Jaapan tahtis suuremat osa Koreast ja Hiinast, kui ta arvas, et Venemaa pakub, ja otsustas rünnata enne, kui raudtee oli valmis ja tal oli veel võimalus Venemaaga sõjas hästi hakkama saada.
Sõda algas Jaapani üllatusrünnakuga Port Arthurile. See jätkus Jaapani võitudega Mandžuurias ja mujal. Viimane suur lahing Tsushima väinas hävitas Vene mereväe.
Rahuleping ja selle tagajärjed
Ameerika Ühendriikide president Theodore Roosevelt aitas Venemaal ja Jaapanil pärast sõda rahu sõlmida. Selle eest sai ta Nobeli preemia. Venemaa pidi loobuma igasugusest mõjuvõimust Kaug-Idas. Vene rahvas oli väga vihane valitsuse ja tsaar Nikolai II peale, et nad ei jätkanud sõda, sest kõik olid kindlad, et Venemaa oleks võinud võita. See on tõsi, sest Jaapan oli täiesti pankrotis ja ta oleks sattunud majanduskriisi juba paari kuu pikkuse sõjategevuse järel. Venemaa armee oli ka palju tugevam kui Jaapani oma ja tal olid väga suured reservid, et asendada kaotatud sõdureid, kuid Jaapanil ei olnud enam sõjalise väljaõppega mehi, et asendada oma kaotusi, ega raha, et anda uutele meestele väljaõpet.
Jaapanlased said Port Arthuri ja Vene raudtee Mandžuurias. Viis aastat hiljem, 1910. aastal, võttis Jaapan Korea üle. Jaapan jätkas oma impeeriumi kasvatamist Aasias kuni Teisemaailmasõjani. Venelaste lüüasaamine oli üks põhjusi, miks Venemaa armee pärast 1904. aastat suurel määral paranes ja see paranemine aitas alustada Euroopa relvastusvõitlust, mis oli I maailmasõja üheks põhjuseks. 1917. aastal aitas see sõda kaasa ka Venemaa revolutsioonile ja kodusõjale.
Küsimused ja vastused
K: Kes võitlesid Vene-Jaapani sõjas?
V: Vene-Jaapani sõjas võitlesid Jaapani keisririik ja Vene impeerium.
K: Millal toimus Vene-Jaapani sõda?
V: Vene-Jaapani sõda toimus aastatel 1904-1905.
K: Kes võitis Vene-Jaapani sõja?
V: Vene-Jaapani sõja võitis Jaapani keisririik ja Vene keisririik kaotas.
K: Miks toimus Vene-Jaapani sõda?
V: Vene-Jaapani sõda toimus, sest Vene impeerium ja Jaapani keisririik olid eriarvamusel selles, kumma peaks saama Mandžuuria ja Korea osad.
K: Kus peeti Vene-Jaapani sõda?
V: Vene-Jaapani sõda peeti peamiselt Liaodongi poolsaarel ja Mukdenis, Koreat ümbritsevatel meredel, Jaapanis ja Kollasel merel.
K: Mida soovis Venemaa Vene-Jaapani sõjas?
V: Venemaa soovis oma mereväe ja kaubanduse jaoks "sooja vee sadamat" Vaikses ookeanis ning nad olid juba rentinud Port Arthuri Qingi impeeriumilt ja said neilt loa ehitada Trans-Siberi raudtee Peterburist Port Arthurisse.
Küsimus: Miks Hiina keisririik osales Vene-Jaapani sõjas?
V: Qingi dünastia Hiina keisririik osales Vene-Jaapani sõjas, sest maa ja valdused, mille pärast Venemaa ja Jaapan võitlesid, olid Qingi maa ja valdused ning Korea oli Qingi võimu all, enne kui Jaapan selle vallutas.
