Vene-Jaapani sõda oli sõda Jaapani impeeriumi ja Vene impeeriumi vahel, mis kestis 1904.–1905. aastal. Sõjategevus lõppes Jaapani võiduga ja Vene impeeriumi kaotusega, mis mõjutas tugevalt mõlema riigi sise- ja välispoliitikat ning muutis piirkondliku tasakaalu Ida-Aasias.
Põhjused
Sõja peamised põhjused olid võimuvõitlus Ida-Aasias ja huvide konflikt Mandžuuria ning Korea üle. Mõlemad impeeriumid soovisid tagada strateegilise ja majandusliku kontrolli piirkonna üle, sealhulgas ligipääsu sadamatele ja transporditeedele. Jaapani impeerium püüdis laiendada oma mõju alla olevaid alasid ning kaitsta oma huve Koreas ja Mandžuurias, samas kui Vene impeerium otsis soojasid mereväesadamaid, mida tal talveajal ei olnud.
Qingi dünastia Hiina riik oli küll suur, kuid sisemiselt nõrk, mistõttu sai selle kontrolli all olnud territooriumite üle võimuvõitlus rahvusvaheline mõõtme. Näiteks kuulus Korea formaalselt Qingi võimu alla, kuid Jaapan soovis Korea üle tugevat kontrolli ja asus seda ka rakendama. Venemaa soovis Vaikse ookeani piirkonnas merelist ligipääsu ja sõlmis Qingi Hiinaga lepinguid, mille alusel ta rentis ja kasutas sadamaid ning rajaski läbi Mandžuuria Trans-Siberi raudtee ühenduse Port Arthurini.
Strateegilised punktid ja huvid
Venelaste jaoks oli oluline saada pidevalt ligipääsetav sadam Vaikses ookeanis: Vladivostoki sadam jäätub külmematel kuudel, kuid Port Arthuri sadam (Liaodongi poolsaarel) oli jäätumatu ja sobis hästi sõjalaevastiku baası loomiseks. Seetõttu rentis ja kindlustas Venemaa Port Arthuri positsiooni Qingi Hiinast ning tõstis seal oma sõjalist kohalolekut.
Sõjategevus ja peamised lahingud
Sõda algas Jaapani üllatusrünnakuga Vene laevastikule Port Arthuri lahes 8.–9. veebruaril 1904 (aeg-ajalt märgitakse erinevaid väiksemaid operatiivkuupäevi). Peamised lahinguväljad asusid Liaodongi poolsaarel (sh Port Arthur), Mukdeni ümbruses Mandžuurias ning meredes Korea ja Hiina rannikul, sealhulgas Kollasel merel ja Vaikse ookeani kuuride juures.
- Pord Arthur (Port Arthur) – vastasseis mere- ja maavägede vahel, pikaajaline piiramine ja lahingud linnuse ning selle ümbruse pärast. Port Arthur langes Jaapani kätesse 1905. aasta alguses.
- Muukden (Mukden) – suur maalahing Mandžuurias (veebruar 1905), kus Jaapani väed võtsid võidu ja Vene armee taganes.
- Tsushima lahing – 27.–28. mai 1905 toimunud otsustav mereväelahing Korea väina lähedal, kus Jaapani merevägi hävitas peaaegu täielikult Vene Balti laevastiku, mis oli ümber sõitnud Aasiasse.
Merelahingud ja lahingutegevus näitasid, et tehnoloogia, laevade manööverdusvõime ja laevastiku juhtimine olid otsustavad — Jaapan suutis paremini koordineerida laevastikku ja kasutada moodsamat laevade taktikat.
Rahuleping ja tagajärjed
Sõda lõppes rahulepinguga Portsmouthis, mis sõlmiti 5. septembril 1905 Ameerika Ühendriikide presidendi Theodore Roosevelti vahendusel. Lepingu tingimused andsid Jaapanile mitmeid võite: tunnustus Jaapani huvidele Koreas, Venemaalt saadi rendiks ja kontrolliks Port Arthur ning jaotati ka teisi mõjusid Mandžuurias. Lisaks anti Jaapanile osa Sajalindelt (põhjapoolne Sajalinna osa jäi Venemaale, lõunapoolne läks Jaapanile).
Olulised tagajärjed:
- Jaapan tõusis Ida-Aasia suurvõimuks ja sai rahvusvahelisel areenil suurema tunnustuse.
- Venemaa kaotus nõrgestas tsaari režiimi ning oli üheks käivitajaks 1905. aasta revolutsioonile ja kodumaistele sotsiaalsetele pingetele.
- Sõda muutis tasakaalu Ida-Aasias ja kiirendas imperialistlikke püüdlusi — hiljem annexeeris Jaapan Korea 1910. aastal.
- Meresõjalised õppetunnid ja tehnika areng mõjutasid tuleviku sõjateooriat ning laevastike ehitust.
Ohvreid ja mõju tsiviilelanikele
Sõjakäik tekitas suurt inimkaotust ja hävingut nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas Mandžuurias ja Koreas. Kaotuste täpsed arvud varieeruvad allikate lõikes, kuid mõlema poole kaotused ulatusid kümnetesse tuhandetesse. Lisaks põhjustas sõda suuri majanduslikke ja poliitilisi nihkeid regionaalsel tasandil.
Vene-Jaapani sõda 1904–1905 on ajalooliselt oluline sündmus, sest see oli esimene kord modernses ajaloos, kui Aasia riik alistas Euroopa impeeriumi, ning see kiirendas 20. sajandi geopoliitiliste jõujoonte ümberpaiknemist.