Šokitaktika
Šokitaktika on sõjaline taktika, mis on mõeldud vaenlase hirmu tekitamiseks, tekitades paanikat ja segadust. Šokitaktika on sama vana kui sõjapidamine ise. Šokitaktika abil said mongolid oma võitmatuse maine. Mitmed keskaegsed rüütlid, kes ratsutasid oma sõjahobustel, sooritasid koordineeritud šokirünnakuid vaenlase sõdurite ridadesse. Robert E. Lee nägi šokirünnaku eeliseks mitte niivõrd vaenlase sõdurite tapmist, vaid "paanika tekitamist ja [vaenlase] armee praktilist hävitamist". Šokkrünnaku puuduseks on see, et ründaja võib kanda suuri kaotusi. Näiteks Esimese maailmasõja ajal kandis Saksamaa šokirünnaku kasutamisega suuri kaotusi.
Bajonettrünnak võib olla väga tõhus šokitaktika.
Ajaloolised näited
Muistsed armeed võitsid oma vaenlast sageli šokitaktika psühholoogilise mõju abil.
- Hetiidid ja muistsed egiptlased kasutasid esimest mobiilset vahendit šokitaktikaks; sõjavankrit. Sõjavankrid olid enamiku tolleaegsete armeede eliitharu. Kuid klassikalise perioodi alguseks ei olnud nad enam tõhusad. Armeed olid välja töötanud viisid, kuidas sõjavankreid lahingus võita. Isegi kurikuulsaid vikatiga sõjavankreid, mida kasutas Pärsia Dareios I, võis jalavägi kergesti võita. Nad läksid üle laiema vahekorraga falanksivormatsioonile. See võimaldas sõduritel teradest kõrvale hiilida ja laskis vikatiga sõjavankritel otse läbi sõita. Seejärel jooksid nad otse iga falanxi taga asuvatesse pikkadesse haugivormidesse, mis torkasid vankrid ja nende ratsanikud üles.
- Filip II Makedoonia ja tema poeg Aleksander Suur toetusid oma eliitkaaslaste ratsaväele, kes aitasid šokitaktika abil võita peaaegu kõik oma lahingud. Samal ajal kui Makedoonia falanksiüksused võitlesid vaenlase vastu, hoiti ratsaväge reservis. Kui falanks lõhkus rindeid, tegutses kaaslaste ratsavägi šokkiväeüksusena ja hajutas vaenlase sõdurid laiali.
- Saksa välksõda (Blitzkrieg) Teises maailmasõjas oli šokitaktika, mida kasutati vaenlase vastu suure mõjuga. Blitzkrieg koondas oma jõud rünnakurelvade, näiteks tankide, suurtükiväe ja lennukite taha, et kiiresti vaenlase liinidest läbi suruda. Seejärel said tankid vabalt põhjustada šokki ja segadust vaenlase liinide taga. Nad katkestaksid varustusliinid ja takistaksid tugevdusi nende liinide lünka sulgemast. Seejärel ümbritseksid sakslased vaenlase väed ja sunniksid neid alistuma (sõjaliselt).
Pärsia vikatiga vanker
Saksa Tiger II tankid
Seotud leheküljed
- Kõrvalmanööver
- Pincer-liikumine (nimetatakse ka topelt-ümbermõõduks)
- Pöörlev liikumine
- Varitsus
- Ümbrus
- Pincer liikumine
- Tagavaravägi
- Väsimissõda
- Teeseldud taganemine
- Ennetav sõda
- Kaldane järjekord
Küsimused ja vastused
K: Mis on šokitaktika?
V: Šokitaktika on sõjaline taktika, mis on mõeldud vaenlase hirmu tekitamiseks, tekitades paanikat ja segadust.
K: Kui kaua on šokitaktikat sõjapidamises kasutatud?
V: Šokitaktikat on sõjapidamises kasutatud nii kaua, kui seda on olemas olnud.
K: Kes olid mongolid ja kuidas nad kasutasid šokitaktikat?
V: Mongolid olid Kesk-Aasiast pärit rändrahvas, kes sai oma võitmatuse maine šokitaktika abil. Nad tegid koordineeritud rünnakuid sõjahobustel ratsutavate vaenlase sõdurite vastu.
K: Mis oli Robert E. Lee arvates šokirünnaku eelis?
V: Robert E. Lee nägi šokirünnaku eeliseks mitte niivõrd vaenlase sõdurite tapmist, vaid "paanika tekitamist ja [vaenlase] armee praktiliselt hävitamist".
K: Mis on šokirünnaku kasutamise üks puudus?
V: Üks puudus šokirünnaku kasutamisel on see, et ründaja võib kanda suuri kaotusi.
K: Kas te oskate tuua näite, kus see juhtus I maailmasõja ajal?
V: Esimese maailmasõja ajal kandis Saksamaa suuri kaotusi, kui ta kasutas šokirünnaku taktikat.
