Pöördumisliikumine (lai ümbritsemine) — sõjaline taktika: määratlus ja näited

Pöördumisliikumine, mida nimetatakse ka laiaks ümbritsemiseks, on manööver, mille eesmärk on minna ümber vaenlase rinde, et tabada vaenlase tagalas asuvat elutähtsat osa. See on sõjaline taktika, mille puhul käsk jagatakse kaheks osaks. Esimene osa hoiab vaenlast ees, samal ajal kui teine osa liigub ümber, et rünnata vaenlase tagalas või küljel. Erinevalt ümbritsemis- või kõrvalmanöövritest tegutsevad need kaks jõudu kaugemal, kus nad ei pruugi tavaliselt üksteist otse toetada. Sageli on vaenlase väe jaoks lihtsam vältida ümbritsemist kui pöördliikumist. Pöördumisliikumise tõrjumiseks peab vaenlane kas oma positsioonist loobuma või pöörduma uuele ohule vastu. Pöördumisliikumine on ümbritsemise taktika variant. Teine erinevus seisneb selles, et pööramisliikumise puhul püütakse sageli vältida vaenlase otsest kontakti seni, kuni üks manööverüksus on jõudnud sügavale vaenlase tagalasse või küljele; siis rünnatakse ja „pööratakse“ vaenlane välja tema algsest kaitsepositsioonist.

Kuidas pöördumisliikumine toimib

• Jagunemine: peamine jõud („harjutaja“ või blokaad”) sidub vaenlast otse, hoidmaks teda paigal või suunates teda soovitud küljele.
• Ümberliikumine: teine, liikuvam jõud keerab laia kaare, et jõuda vaenlase tagalasse või flankile ning katkestada varustust, tagavarasid või tagareas asuvaid ühendusi.
• Sünkroniseerimine: erinevate rühmade liikumine peab olema ajastatud nii, et ümberränne jõuab õigeaegselt ja ei jää ilma toetuseta.

Eelised

• Võimaldab rünnata vaenlast seest või tagant, lõhkudes tema logistika- ja juhtimisahelaid.
• Võib põhjustada vaenlase demoraliseerimist ja ennetada tema ümberpaigutusi või taganemist.
• Kui õnnestub, võib viia väe kiire lõhkumiseni, vangistusteni või massilise kapituleerimiseni.

Puudused ja riskid

• Sõjaväed, mis teostavad laia pöördumist, võivad jääda omavahel kaugele ja haavatavaks eraldatud rünnakute või katkestuste suhtes.
• Sõjaliselt keeruline: nõuab täpset luure­t, head maastiku tundmist, tugevat logistikat ja kommunikatsiooni.
• Kui vastane avastab plaani varakult, võib ta ümber korraldada või kokku tõmmata, sundides pööravaid üksusi rünnaku all tagasi liikuma.

Nõuded edu saavutamiseks

• Lihtne ja selge eesmärk: mis osa vaenlasest tuleb välja lülitada (logistika, juhtimine, tagal jne).
• Liikumise kiirus ja liikuvus (maastikule sobivad üksused: ratas-, pook või järelrühmad), et jõuda vaenlase tagalasse enne avastamist.
• Hea luure, pettus ja valeinfo, et petta ja hajutada vaenlast.
• Tugev varustuse tagamine ning sidevahendid, mis hoiavad eraldatud jõud ühenduses.

Vastumeetmed

• Õigeaegne taganemine ja positsiooni ümber korraldamine, vältimaks lõksu jäämist.
• Tagavaraüksuste või kontrrünnakute kasutamine, et rünnata pööravaid jõude nende haavatavates ühenduskohtades.
• Lihtsate kaitserivide ja takistuste loomine tagalas, et aeglustada sissemurdmist.
• Õhu- ja kaugjuhtimise kasutamine, et paljastada ja häirida laia ringiga liikuvaid üksusi.

Ajaloolised näited

• Hannibali võit Cannas (216 eKr): kuigi tegemist on klassikalise topeltümbrusega, illustreerib see põhimõtet, kus ühe ründeosa külgedelt möödudes lõigatakse vaenlase tagalast ühendused ja tekitatakse katastroofiline purunemine.
• Saksa maneer 1940. aasta läänerinde vallutamisel (Mansteini „Sichelschnitt\"): õhusõidukite ja soomusüksuste läbimurre Ardennides ja lausa lõik, mis eraldas ja sundis vaenlast taganema — näide laia, kiire liikumise ja ümberkeeramise kombinatsioonist.
• Nõukogude operatsioon „Uranus“ (1942): Stalingradi lahingu teine etapp, kus Puna-armee tegi kummaski küljes suured pöördliikumised, et lõksu püüda saksa 6. armee — moodsama ajastu suurtõhus envelopment ja ümbritsemisoperatsioon.

Taktikalised variandid ja tänapäevane kasutus

Kaasaegne lahinguväli lisab uue mõõtme: õhusõjalised võimed, täpisedekoratsioonitehnoloogiad ja informaatsioonisõda muudavad pöördumisliikumise kavandamise ja läbiviimise keerukamaks, kuid samas annavad paremad vahendid varjatuseks ja lõksu sulgemiseks. Tänapäeval kasutatakse liikuvaid üksusi (tankid, soomus­sõidukid), droone ja tuletoestust, et kiirendada pöördumist ja vähendada eraldatud rühmade haavatavust.

Kokkuvõtlikult on pöördumisliikumine taktika, mis loodab mitte niivõrd otseselt murda vaenlast rindelt, kuivõrd ümberringi mööda minnes lõigata ära tema tagala ning sundida teda kaotama juhitavuse ja varustuse. Õnnestumisel võib see viia kiirelt otsustava tulemuse tekkeni; ebaõnnestumisel võib see aga olla kulukalt riskantne.

Küsimused ja vastused

K: Mis on pöördliikumine?

K: Mille poolest erineb pöördliikumine ümbritsemis- või kõrvalmanöövrist?

K: Mis on pööramisliikumise eesmärk?

K: Miks on vaenlase väe jaoks sageli lihtsam vältida ümbritsemist kui pöördliikumist?

K: Mida peab vaenlane tegema, et võidelda pöördliikumise vastu?

K: Kas pööramisliikumine on ümbritsemise taktika variant?

K: Mis juhtub vaenlasega pööramisliikumise korral?

Otsing