Pöördumisliikumine
Pöördumisliikumine , mida nimetatakse ka laiaks ümbritsemiseks, on manööver, mille eesmärk on minna ümber vaenlase rinde, et tabada vaenlase tagalas asuvat elutähtsat osa. See on sõjaline taktika, mille puhul käsk jagatakse kaheks osaks. Esimene osa hoiab vaenlast ees, samal ajal kui teine osa liigub ümber, et rünnata vaenlase tagalas või küljel. Erinevalt ümbritsemis- või kõrvalmanöövritest tegutsevad need kaks jõudu kaugemal, kus nad võiksid tavaliselt üksteist toetada. Sageli on vaenlase väe jaoks lihtsam vältida ümbritsemist kui pöördliikumist. Pöördumisliikumise tõrjumiseks peab vaenlane kas oma positsioonist loobuma või pöörduma uuele ohule vastu. Pöördumisliikumine on ümbritsemise taktika variant. Teine erinevus seisneb selles, et pööramisliikumise puhul püütakse sageli vältida vaenlase kontakti, kuni ollakse sügaval vaenlase tagalas. Seistes silmitsi uue ohuga tema tagalas, "pööratakse" vaenlane oma kaitsepositsioonilt välja ja sunnitakse tegutsema.
Klassikaline pöördliikumine. Osa sinistest jõududest, kasutades maastikku oma liikumise varjamiseks, üritab "pöörata" punaseid jõude. Punane jõud peab liikuma, et vältida rünnakut kahest suunast
Näited
Üks varajane näide pöördliikumisest oli Julius Caesar 48. aastal eKr. Üks Napoleon I Prantsusmaa lemmiktaktika oli "kaudse lähenemise strateegia" ehk pöördliikumine. Tema armee üks korpus hoidis vaenlase tähelepanu all, samal ajal kui peavägi liikus vaenlase taga laias ringis. Ideaaljuhul kasutas ta maastikku, et varjata pöördliikumist. Ta kasutas seda väga tõhusalt 1805. aasta Ulmi kampaania ajal. Ta kordas oma edu selle taktikaga 1806. aasta Jena-Auerstedti lahingus ja 1807. aasta Friedlandi lahingus.
Ameerika ja Prantsuse vägede kuulus "vasaku konksu" manööver operatsiooni "Aavikutorm" ajal oli veel üks näide pöördliikumisest. Ameerika 82. õhudessantdiviisi langevarjurid liikusid sõidukites koos Prantsuse 6. kerge soomusbrigaadiga mööda külgi ülespoole. Samal ajal tegi 101. õhudessantdiviis ajaloo suurima helikopterirünnaku Saddam Husseini vabariikliku kaardiväe tagalas, et lõigata nende taganemine ära.
Seotud leheküljed
- Ümbrus
- Pincer-liikumine (nimetatakse ka topelt-ümbermõõduks)
- Kõrvalmanööver
- Tagavaravägi
- Väsimissõda
- Teeseldud taganemine
- Ennetav sõda
- Kaldane järjekord
- Šokitaktika
Küsimused ja vastused
K: Mis on pöördliikumine?
V: Pöördliikumine on sõjaline taktika, mille puhul üks osa väejuhatusest hoiab vaenlast ees, samal ajal kui teine osa liigub ümber, et rünnata vaenlase tagalas või küljel.
K: Mille poolest erineb pöördliikumine ümbritsemis- või kõrvalmanöövrist?
V: Erinevalt ümbritsemis- või kõrvalmanöövritest tegutseb pööramisliikumine kaugemal, kui kaks jõudu võiksid tavaliselt üksteist toetada.
K: Mis on pööramisliikumise eesmärk?
V: Pööramisliikumise eesmärk on tabada vaenlase tagalas asuvat elutähtsat osa.
K: Miks on vaenlase väe jaoks sageli lihtsam vältida ümbritsemist kui pöördliikumist?
V: Vastase väe jaoks on sageli lihtsam vältida ümbritsemist kui pööramisliikumist, sest viimasega püütakse sageli vältida vaenlase kontakti, kuni ollakse sügaval vaenlase tagalas.
K: Mida peab vaenlane tegema, et võidelda pöördliikumise vastu?
V: Pöördumisliikumise tõrjumiseks peab vaenlane kas oma positsioonist lahkuma või pöörama uue ohu vastu.
K: Kas pööramisliikumine on ümbritsemise taktika variant?
V: Jah, pööramisliikumine on ümbritsemise taktika variant.
K: Mis juhtub vaenlasega pööramisliikumise korral?
V: Seistes silmitsi uue ohuga oma tagalas, "pööratakse" vaenlane oma kaitsepositsioonilt välja ja sunnitakse tegutsema.
