Kallutatud tellimus
Kaldakäsk, mida nimetatakse ka kaldarünnakuks, on sõjaline taktika, mille eesmärk on tuua suurem jõud ühe vaenlase külje vastu. Samal ajal kasutatakse ülejäänud jõudu vaenlase liini kõrvalejuhtimiseks ja paigal hoidmiseks. See on hea taktika, kui ründav jõud on suurem. Frederick Suurele omistatakse kallutuskorralduse leiutamine. Ta kasutas suurel hulgal vägesid ühel küljel, et hävitada see lõik, seejärel tungis ta vaenlasele kahest suunast sisse. Sõna oblique pärineb keskinglise sõna oblike'st, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast oblīquus, mis tähendab "kallutatud". Sõjalises kasutuses tähendab oblique tavaliselt nurga all, sageli 45 kraadi.
Kallutatud tellimuse taktika. Sinine armee koondab oma vasakule küljele lisajõude, et alistada, läbida ja seejärel piirata roheline vägi.
Ajalugu
Friedrich Suur ei olnud esimene lahinguvalitseja, kes paigutas rohkem vägesid ühele poole oma lahinguliini. Kuid varem tuli manööver teha öösel või vaenlase silmapiirilt eemal. Kui väejuht pani rohkem vägesid ühele küljele (või "tiibadele"), siis vastase väejuht seda nähes lihtsalt liigutas oma vägesid vastukaaluks. Vägede ümberpaigutamine lahingu ajal võttis aega. Samuti oli oht, et vaenlane ründab, kui vägesid ümber paigutatakse. Frederick ületas need probleemid. Kõige olulisem, mida ta tegi, oli õpetada oma sõdureid kiiresti marssima. Kui tema Preisi armee jõudis lahinguväljale, moodustasid nad (tolle aja kohta) tavapärased kaks liini, mis olid paralleelsed vaenlase kahe liiniga. Kuid Friedrichi armee oli välja õpetatud "veerandrattaga" (nurga all pöörama) sektsioonide kaupa, et siis sujuvas liikumises kiiresti kolonnideks formeerida. Preisi armee iga üksus tegi seda samal ajal, mis võimaldas kogu tema väeosal sellist liikumist sooritada alla kahe minuti.
Frederick kirjeldas oma tehnikat: "väejuhataja peaks tugevdama oma armee ühte tiiba ja kasutama seda vaenlase külje ründamiseks, hoides samal ajal tagasi teist, väiksemat tiiba, et ohustada vaenlase peaväge ja takistada seda positsiooni muutmast." Teine armee oli juba paigal ja ei suutnud oma vägesid piisavalt kiiresti ümber vahetada, enne kui preislased ründasid. Frederick jätkas: "30 000-liikmeline armee võiks selle meetodi abil võita 100 000-liikmelist armeed".
On ka teisi versioone selle kohta, mis täpselt on kaldkord. Üks versioon ütleb, et kõik ettevalmistused, mida tehakse lahingu eelõhtul või lahingupäeval oma külgede või keskuse tugevdamiseks, võib lugeda kallutuskorralduse osaks. Kui see oleks tõsi, siis kasutas Küros Suur seda 547. aastal eKr Thymbra lahingus. Ka teised väejuhid ajaloos, nii antiikajal kui ka tänapäeval, on valmistunud paljuski samamoodi. See versioon oleks nagu Frederick, kes väidab, et ta leiutas sõja enda. Flankide tugevdamine öösel või vaenlase nägemata on mitte niivõrd taktikaline manööver, kuivõrd üllatusest sõltuv. Paljud Austria, Prantsuse ja Inglise ohvitserid arvasid sel ajal, et kallutuskäsk oli terve armee ümberpaigutamine. Nad ei saanud kunagi aru, et Friedrich Suur ei teinud seda kunagi. Ta manööverdas liinide ja külgede kaupa, mitte kunagi armee kaupa.
Kolonni moodustamine
Rivistiku moodustamine
Seotud leheküljed
- Kõrvalmanööver
- Pöörlev liikumine
- Pincer-liikumine (nimetatakse ka topelt-ümbermõõduks)
- Väsimissõda
- Teeseldud taganemine
- Šokitaktika
- Ümbrus
- Tagavaravägi
- Varitsus
Küsimused ja vastused
K: Mis on kallutatud korraldus või kallutatud rünnaku sõjaline taktika?
V: Kaldakäsk ehk kallutatud rünnaku sõjaline taktika on strateegia, mille eesmärk on tuua suurem vägi ühe vaenlase külje vastu, samal ajal segades ja hoides vaenlase liini paigal.
K: Millal on kallutatud korraldus tõhus?
V: Kaldakäsk on tõhus siis, kui ründav jõud on suurem.
K: Kellele omistatakse kallakukäsu leiutamine?
V: Kaldakäsu leiutajaks peetakse Friedrich Suurt.
K: Kuidas kasutas Friedrich Suur kallutuskäsklust?
V: Friedrich Suur kasutas suurel hulgal vägesid ühel küljel, et hävitada see lõik, seejärel sõitis vaenlasele sisse kahest suunast.
K: Mis on sõna "kaldkord" päritolu?
V: Sõna oblique pärineb keskinglise sõna oblike'st, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast oblīquus, mis tähendab "kallutatud".
K: Mida tähendab termin oblique sõjalises kasutuses?
V: Sõjalises kasutuses tähendab oblique tavaliselt nurga all, sageli 45-kraadise nurga all.
K: Milline on vaenlase rivistuse häirimise ja paigalhoidmise eesmärk kallutatud korraldusega sõjalise taktika puhul?
V: Vaenlase liini kõrvalejuhtimise ja paigal hoidmise eesmärk on kallutatud korraldusega sõjalise taktika puhul takistada vaenlast tugevdamast oma rünnatavat külge.
