Klassikaline antiik: Kreeka ja Rooma tsivilisatsioonide ülevaade
Klassikaline antiik (ka klassikaline ajastu või klassikaline periood) on lai mõiste pika kultuuriajaloo perioodi kohta Vahemere ümbruses. See hõlmab Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tsivilisatsioone, mida sageli nimetatakse kreeka-rooma maailmaks. Klassikaline antiik ei olnud ühetaoline: see sisaldab nii iseseisvaid linnriike ja kitsa piirkonna kultuure kui ka lõpuks üleüldisemaid impeeriume ja kultuurilisi võrgustikke.
Ajaliselt loetakse konventsiooni kohaselt klassikalise antiigi alguseks tihti Homerose teoseid (8.–7. sajand eKr) ning selle lõpp seostatakse kristluse laiemale levikule ja Rooma impeeriumi langusele (umbes 5.–6. sajand pKr). Selle ajavahemiku jooksul kujunesid välja paljud institutsioonid, ideed ja kunstivormid, mille mõju kestab tänapäevani.
Peamised tsivilisatsioonid ja poliitilised vormid
Klassikalise antiigi keskmes olid peamiselt Vana-Kreeka linnriigid (poleis) ja hiljem Vana-Rooma riik, mille areng kulges monarhia, vabariigi ja impeeriumi etappides. Kreeka linnriigid, nagu Ateena ja Sparta, andsid maailmale mitmeid poliitilisi eksperimentaale — kuulsaim neist on Ateena demokratiseerumine. Rooma arendas edasi õigussüsteeme, halduspraktikaid ja sõjalise-organisatsioonilisi lahendusi, mis võimaldasid luua ulatusliku impeeriumi.
Kultuur, filosoofia ja kirjandus
Klassikalise antiigi kultuuril oli mitu olulist tahku. kreeka ja rooma kirjandus oli rikkalik — traagika ja komöödia näidendid, eeposed, ajalooteosed ja filosoofilised kirjutised. Kirjanduse tuntud nimedest leiame nii antiigi teosed kui ka hilisemaid autoreid, näiteks Aischylos ning Ovid.
Filosoofia arenes Kreekas suure hooga: Sokratese, Platoni ja Aristotelese ideed mõjutasid eetikat, poliitilist teooriat ja teadmist üldiselt. Samuti tehti suuri edusamme matemaatikas, astronoomias ja meditsiinis — nimed nagu Euclid ja Arhimedes on sellest perioodist tuntud.
Kunst, arhitektuur ja tehnika
Kunstis ja arhitektuuris kujunesid välja klassikalised vormid: templid, monumentid, skulptuurid, amfiteatrid ja avalikud hooned. Rooma insenerioskused (teedevõrgud, akveduktid, betooni kasutus) ning sõjaline tehnika aitasid kaasa impeeriumi vastupidavusele ja halduse efektiivsusele. Samuti levisid kultuurinäitajad üle suurte territooriumide, luues nii ühise visuaalse ja ruumilise stiili.
ühiskond ja religioon
Klassikaline ühiskond oli kihiline: oli orjapidamist, vabad kodanikud, kaupmehed ja sõjaväelist hierarhiat. Religioon ja mütoloogia mängisid suure rolli igapäevaelus ning avalikes rituaalides; hiljem muutis kristluse laiem levik religioosse maastiku struktureeritust ja poliitikat.
Pärand ja mõjud tänapäeval
Klassikalise antiigi pärand on mitmetahuline. Selle mõjud ilmnevad:
- õigussüsteemide ja riigikorra ideedes;
- kirjanduse, filosoofia ja teaduse traditsioonides;
- keeleliselt (ladina ja kreeka terminoloogia) ning hariduses (klassikaline haridus);
- kunstis ja arhitektuuris, kus klassikalisi stiile on järjepidevalt mõjutatud renessansist kuni tänapäevani.
Kuigi klassikaline antiik on ajalooliselt piiratud periood, on selle ideede ja saavutuste mõju jätkuv. Tänapäeva poliitika, õigus, teadus ja kultuur kannavad endas paljusid selles ajastus kujunenud elemente.
Arhailine periood (8.-6. sajand eKr)
Klassikalise antiikaja varaseim periood leidis aset enne ajalooliste allikate taasilmumist pärast pronksiaja kokkuvarisemist. Varaseimad kreeka alfabeetilised üleskirjutused pärinevad 8. sajandi esimesest poolest. Homerose eluajaks loetakse tavaliselt 8. või 7. sajandit ja tema eluiga loetakse sageli klassikalise antiikajastu alguseks. Traditsiooniliselt toimusid esimesed antiikolümpiamängud 776. aastal eKr. samuti umbes sel ajal. Rooma legendi kohaselt asutati Rooma linn 753. aastal eKr. Varaseim asustus Rooma foorumil näib olevat toimunud umbes sel ajal.
Foiniiklased
Foiniiklased laienesid algselt Levandi sadamatest ja 8. sajandil domineerisid Vahemere piirkonna kaubanduses. Kartaago asutati 814. aastal eKr. ja kartaagolased olid 700. aastaks eKr. kindlalt rajanud tugipunktid Sitsiilias, Itaalias ja Sardiinias, mis tõi kaasa huvide konflikti Etruriaga.
Kreeka
Kreeka pimedale keskajale järgnes arhailine periood, mil tekkis demokraatia, filosoofia, teater ja luule ning taaselustati kirjakeel (mis oli pimedal keskajal kadunud).
Arhailise ajastu hilisema osa keraamika stiilid on mustade figuuridega keraamika, mida hakati valmistama Korintos 7. sajandil eKr. Selle järeltulija oli punase kujuga stiil, mille arendasid Andokides umbes aastal 530 eKr.
Klassikaline Kreeka (5.-4. sajand eKr)
Vana-Kreeka klassikaline periood kestis Ateena türannia langemisest 510 eKr kuni Aleksander Suure surmani 323 eKr. Sel perioodil kestis pikk võitlus Sparta ja Ateena vahel ning sõjad kreeklaste ja pärslaste vahel. Makedoonia tõus 4. sajandil kukutas kõik teised poliitilised süsteemid, vähemalt mõneks ajaks.
Deliose Liit ("Ateena impeerium") vahetult enne Peloponnesose sõda 431. aastal eKr.
Rooma Vabariigi ja Rooma impeeriumi ulatus 218 eKr (tumepunane), 133 eKr (helepunane), 44 eKr (oranž), 14 pKr (kollane), pärast 14 pKr (roheline) ja maksimaalne laienemine Trajanuse ajal 117 (heleroheline).
Rooma impeeriumi ulatus Trajanuse ajal 117
Hellenistlik periood (330-146 eKr)
Hellenistlik periood algas Aleksandriga, kui kreeka keel muutus keelepruugiks kaugel väljaspool Kreekat ning hellenistlik kultuur puutus kokku Pärsia, Kesk-Aasia, India ja Egiptuse kultuuridega. Hellenistlik periood lõppes Rooma Vabariigi tõusuga üleriigiliseks suurvõimuks 2. sajandil eKr ja Kreeka vallutamisega Rooma poolt 146. aastal eKr.
Rooma Vabariik (5.-1. sajand eKr)
Rooma foorum oli keskne ala, mille ümber antiik-Rooma arenes.
Vana-Rooma vabariiklik periood algas monarhia kukutamisega umbes 509. aastal eKr ja kestis üle 450 aasta kuni selle õõnestamiseni, läbi mitme kodusõja ja keisririigi perioodi.
Rooma impeerium (1. sajand eKr kuni 5. sajand pKr)
Vabariigi täpse lõpu kindlaksmääramine on vaidlusküsimus. Tolleaegsed Rooma kodanikud ei tunnistanud, et vabariik oli lõppenud.
Võib öelda, et Rooma oli juba keiserliku iseloomuga. Tal ei olnud keisrit, kui ta vallutas Gallia, Illyria, Kreeka Hispania ja Rooma Aasia provintsi.
Hilisantiik (4.-6. sajand pKr)
Hilisantiigi ajal tõusis kristlus Konstantinoopoli I ajal ja lõpuks sai sellest 393. aastal Rooma keisrikultus. Germaani hõimude järjestikused sissetungid tähendasid Lääneimpeeriumi lõppu 5. sajandil, kuid Idaimpeerium püsis kogu keskaja jooksul Bütsantsi impeeriumina.
Lääne- ja Ida-Rooma impeeriumid 476. aastaks
Revivalism
Kreeka ja Rooma muinasaegsete austamine mõjutas poliitikat, filosoofiat, skulptuuri, kirjandust, teatrit, haridust, arhitektuuri ja isegi seksuaalsust.
Poliitikas peeti Rooma keisri olemasolu soovitavaks veel kaua pärast impeeriumi langemist. See suundumus saavutas oma haripunkti, kui Karl Suur krooniti 800. aastal "Rooma keisriks", mis viis Püha Rooma keisririigi moodustamiseni. Sellest ajast pärineb arusaam, et keiser on monarh, kes on kõrgemal kui lihtne kuningas. Selles poliitilises ideaalis oleks alati olemas Rooma impeerium, riik, mille jurisdiktsioon ulatus kogu tsiviliseeritud läänemaailma.
Alateemad
- Vana ajalugu
- Vana-Kreeka
- Vana-Rooma
- Dacia
- Roman Dacia
- Rooma Suurbritannia
- Hispania
- Vana Makedoonia
- Gallia
- Carthage
Seotud leheküljed
- Kofuni periood (Jaapan, 250 pKr - 538 pKr)
- Asuka periood (Jaapan, 538 eKr - 710 eKr)
Küsimused ja vastused
K: Mis on klassikaline antiik?
V: Klassikaline antiik on lai mõiste pika kultuuriajaloo perioodi kohta Vahemere ümbruses, sealhulgas Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tsivilisatsioonid.
K: Millal see periood algas?
V: Tavapäraselt öeldakse, et see periood algab Homerose teostega 8.-7. sajandil eKr.
K: Millal see lõppes?
V: See lõpeb kristluse tulekuga ja Rooma impeeriumi langusega 5.-6. sajandil pKr.
K: Millised on mõned näited selle ajajärgu kirjandusest?
V: Näideteks on Aischylos, Ovid ja teised kreeka ja rooma autorite teosed.
K: Kes oli Homeros?
V: Homeros oli vanakreeka luuletaja, kes kirjutas sel ajavahemikul selliseid eeposeid nagu "Ilias" ja "Odüsseia".
K: Kuidas jõudis kristlus selle ajajärgu jooksul kohale?
V: Kristlus saabus sel ajal Jeesuse järgijate misjonitöö kaudu pärast tema surma, mis lõpuks levis kogu Euroopas ja kaugemalgi.
K: Mis põhjustas Rooma impeeriumi allakäigu sel ajastul?
V: Rooma impeeriumi allakäiku põhjustasid mitmesugused tegurid, nagu majanduslik ebastabiilsus, sõjaline ülekulutamine, poliitiline korruptsioon, väliste jõudude sissetungid ja sisemised kodusõjad.
