Rooma keisrid: täielik nimekiri, dünastiad ja olulisemad sündmused

Rooma keisrid: täielik nimekiri, dünastiad ja tähtsamad sündmused – ajajoon, kuulsad valitsejad ja pöördelised hetked Rooma impeeriumi ajaloos ühes põhjalikus ülevaates.

See on Rooma keisrite nimekiri:

• Julio-Claudiuse dünastia

• Nelja keisri aasta

• Flaviuse dünastia

• Nerva-Antoniini dünastia

• Viie keisri ja Severi dünastia aasta

• Kolmanda sajandi kriis

• Dominate: Tetrarhia ja Konstantinoopoli dünastia

• Valentinuse dünastia

• Theodose dünastia

• Lääne-Rooma impeerium
• Ida-Rooma impeerium ehk Bütsants

Pange tähele, et oli ka arvukalt usurpeerijaid ("võlts" keisreid), sealhulgas:

Ülevaade ja tähtsamad sündmused

• Algus: Augustuse (27 eKr) tõus tähistab Rooma keisririigi (Principate) algust. Keisri tiitel ja võim arenesid aja jooksul oluliselt.
• Colosseum ja sõjavälised töövõimalused: Flaviuse dünastia ajal ehitatud Colosseum sai sümboliks impeeriumi avalikest meelelahutustest.
• Hadrianuse müür: Hadrianus kindlustas piire Suurbritannias, ehitades tuntud piirimüüri.
• Nelja keisri aasta (69 pKr): pärast Nero surma toimus kiire võimuvahetus — Galba, Otho ja Vitellius enne Vespasianust.
• Kolmanda sajandi kriis: impeeriumi aeglik allakäik, sagedased usurpeerimised, majandus- ja sõjalised probleemid.
• Diocletianus ja tetrarhia (284 pKr): administratiivreformid, koos keisrivõimu muutumisega (Dominate), maksureformid ja usupoliitika muudatused.
• Konstantinus ja kristluse levik: Konstantinus I võimule tulek (ja 312. a Milviuse silla lahing) ning Konstantinoopoli (Bütsantsi) ümberkujundamine uueks pealinnaks (330) olid pöördelised sündmused.
• Impeeriumi jagunemine ja lõpp: Theodosius I jagas riigi 395. a kaksikvalitsemiseks; Lääne-Rooma langes 476. a, ida ehk Bütsants jätkus kuni 1453. a.

Peamised dünastiad – lühike kokkuvõte

• Julio-Claudiuse dünastia: Augustuse ja tema järglaste aeg, mis pani aluse keisrivõimule ja senisele administratiivsele korrale.
• Flaviuse dünastia: Pärast Nelja keisri aastat kindlustas Vespasianus võimu, algasid suured ehitusprojektid ja rahu taastamine.
• Nerva–Antoninuse periood: "Heade keisrite" aeg (Nerva–Marcus Aurelius) — majanduslik stabiilsus ja territoriaalne laienemine Trajanuse ajal.
• Severid ja hilisemad 3. sajandi kriisi valitsejad: militariseerumine, sisemised vastuolud ja sagedased vahetused troonil.
• Dominate ja tetrarhia: Diocletianuse reformid muutsid valitsemismudelit, jagades võimu mitme koha vahel, et kontrollida suuremat territooriumi.
• Konstantinuse ja Theodosiuse järgne periood: ristiusu tõus, administratiivsed ümberkorraldused ja lõpuks impeeriumi püsiv jagunemine idaks ja läänes.

Oluline kronoloogia (valikuliselt)

• 27 eKr — Augustus muutub esimeseks keisriks;
• 64 — Rooma suur tulekahju (Nero aeg);
• 69 — Nelja keisri aasta;
• 79 — Vesuuv püstitab Pompeii (Tiituse valitsemise ajal toimus purse);
• 117 — Trajanuse valitsemise ajal impeeriumi suurim laienemine;
• 212 — roomlaskonna õiguste (Citizenship) laiendamine Caracalla dekreediga;
• 284 — Diocletianus ja tetrarhia algus;
• 312 — Konstantinus võidab Milviuse silla lahingu ja hakkab toetama kristlust;
• 330 — Konstantinoopoli pidulik avamine uueks pealinnaks;
• 395 — Theodosius I jagab impeeriumi;;
• 476 — Lääne-Rooma impeeriumi lõpp (Romulus Augustulus visatud troonilt);
• 1453 — Konstantinoopoli vallutamine ja Bütsantsi lõpp.

Tuntud usurpeerijad ja "vardi-keisrid"

Pange tähele, et lisaks ametlikele keisritele kerkis ajalukku palju usurpeerijaid — sõjaväelisi või piirkondlikke pretendente, kes kuulutasid end keisriks ilma kogu impeeriumi tunnustuseta. Mõned tuntumad:

• Postumus — Gallia imperaator (mõnedel perioodidel kontrollis Gallia-Longobardi alasid eraldi);
• Carausius ja tema järgija Allectus — mereröövlitest keisrid Britanniast ja Galliast (3. saj. lõpp);
• Magnentius — 4. sajandi keskel usurpeerija Lääne-Roomas;
• Constantius III ja Constantine III (Britannia usurpeerija 407–411) — mitmed provintsikeskset päritolu pretendentide kampaaniad Lääne-Roomas;
• Mitmed lühiajalised sõjaväelised pretendentid (3. sajandi kriisi ajal) — need katkestasid sageli riigi stabiilsuse.

Märkused allikast ja edasine lugemine

See kokkuvõte annab ülevaate peamistest dünastiatest ja sündmustest. Iga nimetatud isik ja periood väärib eraldi artiklit, et käsitleda detailselt tema poliitikat, sõjapoliitikat, majandust ja kultuurilist pärandit. Kui soovite, saan lisada täpsema kronoloogia, üksikasjalikud biograafiad valitud keisritest või kaartide ja allikaviidetega sektsiooni.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli esimene Rooma keiser?

K: Mida tegi Claudius oma valitsemisajal?

K: Kes ehitas Hadrianuse müüri Suurbritannias?

K: Kes lõi 284. aastal pKr. tetrarhia?

K: Millal Konstantinus asutas Konstantinoopoli Bütsantsi?

K: Millal sai Theodosius I keisriks?

Otsing