Vitellius — Aulus Vitellius (15–69 pKr): Rooma keiser 69. aastal

Vitellius — Aulus Vitellius (15–69): põhjalik elulugu Rooma keisrist 69. aastal, tema tõus, Germanicus-tiitli kasutus, valitsusaeg ja dramaatilised võimuvõitlused.

Aulus Vitellius Germanicus (24. september 15 – 22. detsember 69 pKr), hiljem lühemalt tuntud lihtsalt Vitellius, oli Rooma keiser ja tuntud kindral lühikese, ent episoodilise valitsusaja jooksul — umbes kaheksa kuud 16. aprillist kuni 22. detsembrini 69. aastal. Ta kuulutati keisriks kodusõja aegu pärast Galba ja Marcus Salvius Otho kukutamist ning sündmusi, mida ajalooks on jäänud kui nelja keisri aastat. Vitellius oli esimene keiser, kes võttis endale aunimetuse Germanicus (selle asemel traditsioonilisemast Caesar‑tiitlist); Caesar oli tema ajal paljudes ringkondades sattunud ebasoosingu alla eelkõige seoses keiser Nero valitsemisega.

Varajane elu ja karjäär

Vitellius sündis senatori perekonnas. Tema isa, Lucius Vitellius, oli tuntud poliitik ja konsul Tiberiuse tulevikusuhte kaudu. Aulus Vitellius teenis traditsioonilise senaatori karjääri — oli mitmel kohaliku ja keskvalitsuse ametikohal ning saavutas ka konsulaadiastme. Enne keisriks kuulutamist oli ta mainekas sõjaväeline juht piirkonnas Reini ääres (Germania Inferior), kus tal oli mõjuvõim legioonide üle.

Keisriks tõusmine (69. aasta sündmused)

• 69. aasta alguses langes Rooma poliitiline kontroll ja järjekord keisrite vahetuste tõttu nõrkuseni. Pärast Galba mõrva ja Otho lühikest valitsemist kuulutasid mitmed Reini väeüksused Aulus Vitelliuse oma imperaatoriks.
• Vitelliusile allunud väed võitsid Otho jõud esimeses Bedriacumi lahingus (aprillis 69), mis avas tee tema teekonnale Rooma poole ja tema ametisseastumisele 16. aprillil.

Valitsemine ja isiksus

Vitellius jääb ajalukku eelkõige oma lühikese ja sündmusterohke valitsemisaja poolest. Kaasajalased ja hilisemad ajaloolased (nt Tacitus ja Suetonius) kirjeldavad teda kui pealiskaudselt rõõmsameelset, aga isiklikult erakordselt liigselt naudingute otsimisele suunatud meest — eriti tuntuks said suured pidustused ja kulutused, millega ta püüdis end toetajate seas populaarseks teha. Samas väidavad allikad ka, et tema võimuajal tehti mitmeid karmiid tagakiusamisi ja hukkamisi, kui ta tundis ohtu oma positsioonile.

Langus ja surm

Vitelliuse valitsemisaeg lõppes, kui lõunast ja idast tugevnes vastasseis Vespasiani toetajatega — Vespasianus oli saanud kaastalituse Ida‑legioonidelt ning tema poolt saadetud võidukäiku juhtisid käsundajad, mille seas silmapaistvam oli Marcus Antonius Primus. Teine Bedriacumi lahing ja sellele järgnenud kampaaniad tõid võidu Vespasiani poole. Novembri–detsembri 69 sündmused kulmineerusid Rooma sisekonfliktiga; Vitellius püüdis säilitada võimu ja läbirääkimisi pidada, aga langes lõpuks oma vastaste kätte. Tema surm 22. detsembril 69 on kajastatud julmana: ta tabati, alandati ja tapeti, seejärel tema surnukeha hävitatud või põletatud, olenevalt allikast varieeruvates detailides.

Pärand ja hinnang ajaloolastelt

Vitellius on ajalookirjutuses sageli kujutatud nõrgana ja isuga liigselt juhitud valitsejana, kelle võim põhines eelkõige sõjaväelisel toetusel, mitte laiapõhjalisel poliitilisel legitiimsusel. Tema kukutamine viis otse edasi Flaviuse dünastia (Vespasianuse) võimuletulekuni, mis stabiliseeris Rooma seisusüsteemi pärast aasta 69 segadusi.

Lühike kronoloogia

• 15 pKr – sünd; sündimus senatori perekonda.
• enne 69 – erinevad senati‑ ja provintsiameti kohad, kuulumine Rooma senati hulka, sõjaväeline teenistus Reini piirkonnas.
• 16. aprill 69 – ametisseastumine keisrina pärast Bedriacumi lahingu võitu.
• detsember 69 – kaotus Vespasiani toetajatele ja surm (22. dets.).

Mitte kõik allikad ei lange kokku detailides ning kaasaegsete kirjanike (Tacitus, Suetonius, Cassius Dio) käsitlused kannavad tugevat isiklikku ja poliitilist tooni, mistõttu Vitelliuse isiku ja tegude hindamine sõltub tihti allika valikust. Üldiselt jääb tema ajastu märgiks eelkõige 69. aasta poliitiline segadus ja selle järgne stabiliseerumine Flaviuse dünastia kaudu.

Otsing