Claudius — Rooma keiser (10 eKr–54 pKr): elu, valitsus ja vallutused
Claudius — Rooma keiser (10 eKr–54 pKr): avasta tema elu, valitsus, administratsioon, Suurbritannia vallutused, avalikud ehitustööd, õigus ja traagiline saatus.
Claudius ladina: Tiberius Claudius Caesar Augustus Germanicus; 1. august 10 eKr - 13. oktoober 54 pKr) oli neljas Rooma keiser. Ta valitses 24. jaanuarist 41 pKr kuni oma surmani 54 pKr. Tema onu oli esimene keiser Augustus ja tema onu oli teine keiser Tiberius. Tema vennapoeg oli kolmas keiser Caligula. Tema emapoolne vanaisa oli Marcus Antonius.
Claudiusel oli mingi puue ja kõndimisvõime puude ning tema perekond hoidis teda kuni 38. eluaastani avalike ametite täitmisest eemal. Claudiuse nõrkus võis päästa teda Tiberiuse ja Caligula valitsemisaegsete puhastuste eest; vaenlased ei pidanud teda tõsiseks ohuks. Pärast Caligula mõrvamist kuulutati ta preetoriaani kaardiväe nõudmisel keisriks. Ta oli siis viimane täiskasvanud mees oma perekonnast.
Vaatamata oma vähesele kogemusele osutus Claudius heaks administraatoriks ja suureks avalike ehitustööde ehitajaks. Tema valitsemisajal laienes impeerium ja vallutati Suurbritannia. Ta tundis isiklikku huvi õiguse vastu ja juhatas avalikke kohtuprotsesse. Claudius kannatas oma isiklikus elus tagasilöökide all, millest üks võis viia tema mõrvamiseni. Ta abiellus neli korda ja need abielud ei läinud hästi. Claudiuse sugulane ja lapsendatud poeg Nero järgnes talle keisrina ja tegi suure osa tema heast tööst olematuks.
Varajane elu ja taust
Claudius sündis Lugdunumis (kaasaegne Lyon) 1. augustil 10 eKr. Tema isa oli keiserliku perekonna kuulus sõjajuht Nero Claudius Drusus ning ema Antonia Minor, mis sidus Claudiust tihedalt keiserliku dünastiaga. Tema emapoolne vanaisa oli Marcus Antonius. Noorus ja haridus olid tähelepanuväärsed: ta õppis retoorikat ja ajalugu, tegeles kirjanduse ja teadustööga ning kirjutas mitmeid ajaloo- ja keeleraamatuid, mis on hiljem kaduma läinud. Varem nimetatud «puue» (kõnnakuhäire, rääkimishäired) tõmbas teda avalikust elust kõrvale kuni 30ndate lõpuni; kaasaegsed autorid arvasid, et see muutis tema positsiooni peres alahinnatuks ja sellega kaasnesid hiljem poliitilised üllatused.
Rõhumine võimule ja esimesed sammud
Pärast Caligula mõrva 41. aastal kuulutasid preetoriaanid Claudiuse keisriks. Alguses suhtus senat tema valitsemisse kahtlevalt ja mitmed senatid püüdsid piirata tema võimu — osa resolutsioonidest hakkas siiski varsti keisri toetuseks muutuma. Claudius pidi kiiresti stabiliseerima olukorda: ta puhastas valitsust süüdistustest, nimetas uusi ametnikke ja tugevdas preetoriaani kaardi rolli. Tema jätkuv huvi õigusteaduse vastu ilmus selles, et ta võttis osa kohtupidamistest ning lõi seaduspraktikaid, mis aitasid tsentraliseerida õigusvõimu.
Halduse, administratsiooni ja reformid
Administratiivne töötuba: Claudius laiendas imperaatori bürokraatiat, tuginedes paljuski vabadele inimeste (freedmen) abi- ja haldusfunktsioonidele. Need isikud — tuntumad nimed olid näiteks Pallas ja Narcissus — kogusid suurt mõju, mis tekitas vastuolusid senaatoritega. Claudius parandas maksusüsteemi ja tõhustas provintside haldust ning muutis ametnike valikuprotsessi, et suurendada impeeriumi efektiivsust.
Õigus ja kodanikuõigused: Claudius näitas suurt huvi seaduste ja kohtute vastu; ta püüdis parandada pärimisseadusi ja kaitsta vähemkaitstud isikuid. Ta andis ametlikku tunnustust provintside kohalikele eliitidele ning suurendas võimalusi provintsidest pärit roomlaste kaasamiseks administratsiooni- ja sõjaväeametitesse.
Väline poliitika ja vallutused
Britannia vallutamine (43 pKr): Claudiuse kuulsaim sõjaline saavutus on Suurbritannia sissetung 43. aastal pKr. Sissetungi juhtis peamiselt kindral Aulus Plautius; Rooma väed vallutasid esmalt idaranniku ja asutasid esimesed kolonised (nt Camulodunum). Claudius ise sõitis meritsi Briti saarele ja aktsepteeris mitmete kohalike juhid allumist, mis tõstis tema mainet Roomas. Vallutuse järel alustati provintsi organiseerimist ja rooma kontrolli kindlustamist, mis jätkus mitme järgmise keisrini.
Muud piirid ja provintsid: Claudiuse valitsemise ajal toimusid ka muud laienemised ja provintside reorganiseerimised — ta kindlustas impeeriumi piire, lõi uusi haldusstruktuure ja mõnes kohas asendas kliendivürstiriike otse-rooma provintsidega. Tema poliitika suunas provintside integreerimist Rooma majandus- ja õigussüsteemi.
Avalik- ja ehitustööde programm
Claudius oli suur ehitaja ja andis käsu mitmete tähtsate avalike objektide rajamiseks. Tema projektid hõlmasid akvedukte (nt Aqua Claudia ja Anio Novus lõpetati/tõi avalikku kasutusse tema valitsemisajal), linnatorusid, teid ja sadamaehitusi. Eriti tuntud on tema töövõte Ostia kõrval asuva uue sadama rajamisel — see parandas Rooma toiduga varustamist ja meretransporti. Need infrastruktuuriprojektid jätsid püsiva jälje linnaruumi ja aitasid majandust stabiliseerida.
Isiklik elu, abielud ja pärijad
Claudius abiellus neli korda; tema abielud olid poliitiliselt laetud ja paljud nendest lõppesid skandaali või surmaga:
- Plaatulia Urgulanilla (esimene abielu) — lahutatud ja eraldi sulgunud juhtumeid;
- Aelia Paetina (teine abielu) — samuti lõpetatud lahutusega;
- Valeria Messalina (kolmas abielu) — Messalina süüdistati vandenõus ja lasti 48. aastal maha; tema surmaga kaasnes suur meelelahutus ja poliitiline kriis;
- Agrippina noorem (neljas abielu) — Agrippina võttis Claudiuse kõrvale oma poja Lucius Domitius Ahenobarbus (hilisem Nero), keda Claudius 50. aastal lapsendas ja kellest sai troonipärija, kuigi Claudiusel oli ka oma poeg Britannikusega (Britannicus) Messalina abielust.
Need suhted ja perevõitlused mängisid keskset rolli keisri eraelus ja poliitikas ning lõid tingimused hilisemaks pärandivõitluseks.
Surm ja pärand
Claudius suri 13. oktoobril 54 pKr. Kaasaegsed allikad kirjeldavad tema surma kui võimalikku mürgitamist; arvatakse, et Agrippina võis mängida selles rolli, et kindlustada oma poja Nero troonipärimus. Kuigi otsest tänapäevast teaduslikku tõestust mürgitamise kohta on raske anda, püsib kahtlus ja on mitmeid ajaloolisi kirjeid, mis seda oletavad.
Claudiuse pärand on mitmetahuline: ta oli produktiivne ametiasjades ja tulus ehitaja, kelle heakskiidetud projektid ja administratiivsed reformid aitasid Rooma riigil püsida tugevamana. Samas tõi tema valitsusaeg kaasa ka senatiga pinged ja vabade inimeste suur mõju, mis hiljem tekitas kriitikat. Allikate (nt Suetonius, Tacitus, Cassius Dio) kujutus Claudiusest on sageli negatiivne ja kallutatud; tänapäevane ajalookirjandus püüab tema saavutusi objektiivsemalt hinnata.
Kasutatud allikad ja ajalooline perspektiiv
Peamised antiiksed allikad Claudiuse elu kohta on Suetonius, Tacitus ja Cassius Dio ning arheoloogilised leiud (inskriptsioonid, ehitiste jäägid). Need allikad annavad heita valgust tema kiirusele administraatorina, aga ka intriigidele ja isiklikele tragöödiatele. Tänapäeva ajaloolased püüavad kombineerida kirjanduslikke tekste ja materiaalset tõendusmaterjali, et eristada faktid ja retoorika.
Oluline kokkuvõtte: Claudius oli ootamatu aga tõhus keiser: alustades alahinnatusest peres ja avalikus elus, tõusis ta võimule, suunas Rooma poliitikat administratiivsete ja ehituslike edusammude suunas ning laienes impeeriumi piire — kõige kuulsamalt Suurbritannia vallutusega. Tema eraelu ja surm jätsid aga tugeva jälje ajalookirjutusse.
Caligula mõrvamine
24. jaanuaril 41 pKr. mõrvati Caligula laiapõhjalise vandenõu tulemusena. Puuduvad tõendid selle kohta, et Claudius oli mõrvas otseselt osaline, kuigi on väidetud, et ta teadis vandenõust. Mõrvale järgnenud kaoses oli Claudius tunnistajaks, kuidas Saksa kaardivägi lõikas maha mitu asjasse mittepuutuvat aadlimeest, sealhulgas mõned tema sõbrad. Ta põgenes paleesse peitu. Pärimuse kohaselt leidis üks preetorlane nimega Gratus ta kardina taga peidus ja kuulutas ta äkki keisriks. Osa valvuritest võis plaanida Claudiuse üles otsida, võib-olla tema heakskiidul. Nad kinnitasid talle, et nad ei kuulu kättemaksu otsivate rühmade hulka. Ta võeti nende kaitse alla.
Senat tuli kiiresti kokku ja hakkas arutama valitsuse vahetamist. Kui nad kuulsid pretoriaanide nõudmisest, nõudsid nad, et Claudius toimetataks neile heakskiitmiseks. Ta keeldus, tundes ohtu. Lõpuks oli senat sunnitud järele andma ja vastutasuks andis Claudius peaaegu kõigile mõrtsukatele armu.
Khalkise Heroodese münt, millel on kujutatud Khalkise Heroodes koos vend Heroodes Agrippaga Juudamaalt, kes kroonib Claudiust. Briti muuseum
Impeeriumi laienemine
Claudiuse ajal laienes impeerium esimest korda pärast Augustuse valitsemist. Tema ametiajal annekteeriti Traakia, Juudamaa ja kolm muud provintsi. Caligula ajal alustatud Mauretania annekteerimine viidi lõpule pärast mässuliste vägede lüüasaamist ja jagati kaheks provintsiks. Kõige olulisem uus laienemine oli Britannia vallutamine. Aastal 43 pKr. saatis Claudius neli leegioni Britanniasse (Britannia). Britannia oli Rooma jaoks atraktiivne sihtmärk oma rikkuste - eelkõige kaevanduste ja orjade - tõttu. Samuti oli see pelgupaik gallia mässajatele jms, mistõttu ei saanud seda kauem rahule jätta. Claudius ise sõitis saarele pärast esialgsete pealetungide lõpuleviimist, tuues kaasa tugevdusi ja elevante.
Senat andis talle tema pingutuste eest Rooma triumfi: Rooma impeeriumis olid sellised autasud lubatud ainult keiserliku perekonna liikmetele. Hiljem tühistas Claudius selle piirangu mõne oma kindrali jaoks. Kui briti kindral Caractacus 50. aastal vangi võeti, andis Claudius talle eluaegse au. Caractacus elas oma elu lõpuni Rooma riigi poolt antud maal, mis oli vaenlase väejuhi jaoks ebatavaline lõpp.
Claudius viis 48. aastal pKr. läbi rahvaloenduse, mille käigus leiti 5 984 072 Rooma kodanikku, mis oli umbes miljoni võrra rohkem kui Augustuse surma ajal läbiviidud rahvaloendus.
Abielud ja isiklik elu
Claudius abiellus neli korda. Tema esimene abielu Plautia Urgulanillaga sõlmiti pärast kahte ebaõnnestunud kihlust. Nende abielu ajal sünnitas naine poja, Claudius Drususe. Kahjuks suri Drusus varases nooruses lämbumisse, vahetult pärast kihlumist Sejanuse tütre Junillaga. Hiljem lahutas Claudius Urgulanillast abielurikkumise ja oma õemehe Apronia mõrva kahtluse tõttu. Kui Urgulanilla pärast abielulahutust sünnitas, lükkas Claudius tütarlaps Claudia tagasi, sest isa oli üks tema enda vabastatud meestest.
Varsti pärast seda (tõenäoliselt aastal 28 pKr) abiellus Claudius Aelia Paetinaga, kes oli Sejanuse sugulane, kui mitte Sejanuse õde. Nende abielu ajal sündis Claudiusele ja Paetinale tütar Claudia Antonia.
Mõned aastad pärast Aelia Paetinaga lahutamist, 38. aastal või 39. aasta alguses, abiellus Claudius Valeria Messalinaga, kes oli tema esimene sugulane ja tihedalt seotud Caligula ringkonnaga. Varsti pärast seda sünnitas ta tütre Claudia Octavia. Kohe pärast Claudiuse ametisse astumist sündis poeg, kelle nimi oli esialgu Tiberius Claudius Germanicus ja hiljem Britannicus. See abielu lõppes traagiliselt. Messalina oli Claudiusele regulaarselt truudusetu ja manipuleeris tema poliitikaga, et koguda rikkust. Aastal 48 pKr abiellus Messalina avalikul tseremoonial oma armukese Gaius Siliusega, kui Claudius viibis Ostias. Tulemuseks oli Siliuse, Messalina ja enamiku tema lähikonna hukkamine. Claudius pani preetoriaanidele lubaduse teda tappa, kui ta veel kord abiellub.
Agrippina noorem
Vaatamata sellele avaldusele abiellus Claudius veel kord oma vennatütre Agrippina nooremaga.
Siliuse ja Messalina riigipöördekatse oli ilmselt pannud Claudiuse mõistma oma positsiooni nõrkust, sest tal puudus ilmselge täiskasvanud pärija, Britannicus oli alles poiss. Agrippina poeg Lucius Domitius Ahenobarbus (keiser Nero) oli üks viimaseid keisriperekonna meespoegi. Tulevased riigipöördekatsed võisid koonduda paari ümber, ja Agrippina näitas juba sellist ambitsiooni. Igal juhul võttis Claudius Agrippina vastu ja lapsendas hiljem äsja täiskasvanuks saanud Nero oma pojaks.
Nero sai koos alaealise Britannicusega ühiseks pärijaks, abiellus Octaviaga ja edutati tugevalt. Nero oli rahva seas populaarne kui Germanicuse pojapoeg ja Augustuse otsene järeltulija.
Surm, jumalikustamine ja maine
Antiikajaloolaste üksmeelne seisukoht oli, et Claudius mõrvati mürgiga ja suri 13. oktoobri varahommikul 54. aastal pKr. Kirjeldused erinevad suuresti, kuid peaaegu kõik süüdistavad tema viimast naist Agrippinat kui õhutajat. Agrippinal oli motiiviks tagada Nero troonipärija, enne kui Britannicus saaks võimule.
Suetonius kirjeldas Claudiust kui füüsiliselt eemaletõukavat, nõrka ja oma naiste ja kaaslaste poolt kergesti manipuleeritavat, kuid seda ajaloolast ei saa täielikult usaldada. Claudiuse säilinud teosed annavad teistsuguse ülevaate. Need maalivad pildi intelligentsest, teadlikust, lugenud ja kohusetundlikust administraatorist, kes oli tähelepanelik detailide ja õigluse suhtes. Seega muutub Claudius mõistatuslikuks. Pärast tema Aleksandria kirja avastamist eelmisel sajandil on palju tööd tehtud, et Claudiust rehabiliteerida ja selgitada välja, kus peitub tõde.
Teaduslikud tööd ja nende mõju
Claudius kirjutas ohtralt kogu oma elu jooksul. Lisaks Augustuse valitsusaja ajaloole hõlmasid tema põhiteosed ka etruskide ajalugu ja kaheksa köidet Kartaago ajaloost, samuti etruskide sõnaraamat ja raamat täringumängust. Claudius on viimane teadaolev inimene, kes oskas lugeda etruski keelt. Tema esimene naine oli etrusklane. Lõpuks kirjutas ta kaheksaköitelise autobiograafia.
Kahjuks ei ole ükski neist suurematest töödest säilinud. Need on siiski säilinud Julio-Claudiuse dünastia säilinud ajaloo allikatena. Suetonius tsiteerib Claudiuse autobiograafiat üks kord ja on seda ilmselt korduvalt allikana kasutanud. Tacitus võis kasutada teda oma annaalide mõne antiikmuinasjuttude lõigu puhul. Claudius on Pliniuse "Loodusajaloo" mitmete lõigete allikas. Plinius nimetab teda nimeliselt VII raamatus 35. p83
Paljud tema valitsemisajal algatatud avalikud tööd põhinesid Julius Caesari poolt esmakordselt välja pakutud plaanidel. Levick usub, et see Caesari jäljendamine võis laieneda tema poliitika kõikidele aspektidele.
Kirjanduses ja filmis
Kõige tuntumad keiser Claudiuse fiktiivsed kujutised on luuletaja Robert Gravesi raamatud "Ma, Claudius" ja "Jumal Claudius" (ilmunud 1934. ja 1935. aastal). Mõlemad on kirjutatud esimeses isikus, justkui oleks tegemist Claudiuse autobiograafiaga. Gravesi süžee pakkus välja, et tegemist on hiljuti avastatud, ehtsate tõlgetega Claudiuse kirjutistest. Claudiuse ehtsad säilinud kirjad, kõned ja ütlused lisati teksti (peamiselt teises raamatus "Claudiuse jumal"), et lisada autentsust.
Gravesi kaks raamatut olid aluseks BBC telesarjale "I, Claudius". Sarja peaosas mängis Derek Jacobi Claudiust ja seda näidati 1976. aastal BBC2 kanalil. Seriaal sai märkimisväärse kriitikamenu ja võitis mitu BAFTA auhinda. Hiljem kanti seriaal 1977. aastal Ameerika Ühendriikides Masterpiece Theatre'is. Telesarja DVD-väljaanne sisaldab dokumentaalfilmi "The Epic that Never Was" (Eepos, mida kunagi ei olnud).
Claudiust on mitmel korral kujutatud filmides. I, Claudius (1937, režissöör Josef von Stromberg), lõpetamata; Charles Laughton Claudiusena oli suurepärane esitus. Säilinud filmirullid esitati BBCtv dokumentaalfilmis The Epic that never was (1965), mis paljastas Laughtoni kõige paremad näitlejatööd. Samuti väiksemaid osatäitmisi Demetriuses ja gladiaatorites (1954) ja Caligulas (1979).
Ancestry
| Claudiuse sugulased | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Claudius?
V: Claudius oli neljas Rooma keiser, kes valitses 24. jaanuarist 41 pKr kuni oma surmani 54. aastal pKr. Tema onu oli esimene keiser Augustus ja tema onu oli teine keiser Tiberius. Tema vennapoeg oli kolmas keiser Caligula. Tema emapoolne vanaisa oli Marcus Antonius.
Küsimus: Milline puue oli Claudiusel?
V: Claudiusel oli mingi kõne- ja kõndimisvõimetus, mis hoidis teda kuni 38. eluaastani avalike ametite täitmisest eemal.
K: Kuidas sai Claudiusest keiser?
V: Ta kuulutati keisriks preetoriaani kaardiväe nõudmisel pärast Caligula mõrva. Ta oli siis oma perekonna viimane täiskasvanud mees.
K: Millised olid mõned saavutused Claudiuse valitsemisajal?
V: Vaatamata oma vähesele kogemusele osutus Claudius heaks administraatoriks ja suureks avalike ehitustööde tegijaks. Tema valitsemisajal laienes impeerium ja vallutas Rooma Britannia. Ta tundis isiklikku huvi õiguse vastu ja juhatas avalikke kohtuprotsesse.
K: Mitu korda Claudius abiellus?
V: Ta abiellus neli korda, kuid ükski neist ei läinud talle isiklikult ega poliitiliselt hästi.
K: Kes järgnes talle keisrina?
V: Tema sugulane ja lapsendatud poeg Nero sai pärast tema surma keisriks ja tegi ära suure osa tema heast tööst, mida ta oli Rooma valitsemise ajal teinud.
Otsige