Sejanus (Lucius Aelius Seianus): Rooma preetoriaprefekt ja Tiberiuse võimumees

Sejanus — Tiberiuse mõjuvõimas preetoriaprefekt ja pretoriaanide reformija: Rooma poliitiline tõus, vandenõud ja dramaatiline langus reetmiste keerises.

Sejanus (Lucius Aelius Seianus 20 eKr - 18. oktoober 31 pKr) oli Rooma keisri Tiberiuse ambitsioonikas sõdur, sõber ja usaldusisik. Sejanus oli sünnilt ratsanik, kuid tõusis võimule kui preetoriaprefekt. Ta juhtis 14. aastast pKr kuni oma surmani 31. aastal pKr Rooma keiserlikku ihukaarti, pretoriaani kaardiväge.

Pärast seda, kui Augustuse ajal asutati preetoriaani kaardivägi, viis Sejanus sisse reformid, mille tulemusena muutus üksus lihtsast ihukaitsest mõjukaks valitsuse haruks. See kontrollis avalikku julgeolekut ja mõjutas tsiviilhaldust. Kõige olulisem oli see, et see mõjutas keisrite järeltulekut: kõik vajasid kaardiväe head tahet ja toetust. Need muutused avaldasid impeeriumile püsivat mõju.

20ndatel aastatel kogus Sejanus järk-järgult võimu, mõjutades Tiberiust ja kõrvaldades potentsiaalsed poliitilised vastased, sealhulgas keisri poja Drususe. Kui Tiberius 26. aastal Caprile tagasi tõmbus, jäi Sejanus kogu riigimehhanismi üle kontrollima kui keisririigi de facto valitseja. Mõnda aega Rooma kõige mõjukam ja kardetavam kodanik, langes Sejanus ootamatult võimult 31. aastal, aastal, mil tema karjäär kulmineerus konsuliks saamisega. Tiberiuse vastu suunatud vandenõukahtluste tõttu arreteeriti Sejanus ja hukati koos oma järgijatega.

Varane elu ja karjäär

Lucius Aelius Seianus sündis umbes 20 eKr ratsanikkonna klassi kuuluvasse perekonda. Tema varajasest ametikõrgendusest on säilinud vähe detaile, kuid tema tõus algas selgelt pärast keiser Tiberiuse võimuletulekut. 14. pKr nimetati ta preetoriaprefektiks ning sellest ajast alates omandas ta kiiresti mõju nii sõjalises kui tsiviilvalitsemises.

Reformid ja võimu konsolideerimine

Sejanus on eriti tuntud preetoriaani kaardiväge puudutanud reformide poolest. Tema juhtimisel muutusid preetoriaanid lõimitumaks, distsiplineeritumaks ja poliitiliselt mõjukamaks jõuks. Mõned olulised punktid:

• Kaardiväe koondamine: Sejanuse meetmed suurendasid kaardiväe ühtsust — legendaarne Castra Praetoria ehk kaardiväe kindlustatud laagri idee muutis üksuse vähem hajutatud ja paremini organiseerituks.
• Poliitiline mõju: preetoriaanid hakkasid otseselt mõjutama poliitikat ja järeltuleku küsimusi — keisrid vajasid nende toetust, mis andis Sejanusele suurt tähtsust.
• Administratiivne mõju: kaardiväe juhtimine ulatus sageli tsiviilhalduse ja avaliku korraga seotud otsustesse, mis tõstis Sejanuse positsiooni valitsussüsteemis.

Võimu kuritarvitus ja meetodid

Sejanuse võimu kasvuga kaasnes ka poliitiline repressioon ja intriigid. Rooma ajalooallikad kirjeldavad teda kui osavat parteilise võimu konsolidaatorit, kes kasutas:

• informante ja vandenõuootuseid (maiestas-kuritegude menetlused),
• süüdistusi ja hukkamisi vastaste eemaldamiseks,
• suhteid ja liiteid, et oma positsiooni kindlustada.

Vanad autorid nagu Tacitus ja Cassius Dio süüdistavad Sejanust ka kõrgete isikute, sealhulgas keisri perekonnaliikmete kõrvaldamises, kuid paljud neist teadetest põhinevad ajaloolistel arvustustel ja poliitilisel retoorikal ning neid tuleks lugeda kriitiliselt.

Kukkumine ja surm

Sejanuse lugu lõppes järsult 31. pKr. Selle aasta sündmused on tuntud järgmiselt:

• Tiberius, kes oli pikka aega eemal Capril, sai teada võimalikust vandenõust ja Sejanuse ambitsioonidest.
• Senatis teatatud käskkirjadega võeti Sejanus ootamatult kinni; ta arreteeriti Senati istungil ja viidi kiiresti kohtlemisele.
• Peale arreteerimist hukati Sejanus — sellele järgnes laiaulatuslik puhastus, mille käigus paljud tema toetajad arreteeriti, süüdistati ja hukati.

Rooma ajaloolased viitavad ka isiklikele skandaalidele, näiteks kirjadele ja süüdistustele, mis seostasid Sejanust keisri perekonda kuuluva Livilla ning Drususe surmaga. Neid väiteid esitasid peamiselt ajaloolased, kes kirjeldaid Sejanuse langust kui traagilist võimuahnuse tagajärge.

Pärand ja tähendus

Sejanuse mõju Rooma riigile oli mitmetahuline:

• Preetoriaani roll: tema reformid muutsid kaardiväge püsivalt — preetoriaanidest saanud jõud, kes võis mõjutada keisri valikut ja tagada või õõnestada võimu.
• Poliitiline kultuur: Sejanuse ajajärk kiirendas süüdistuste- ja vandenõuteemade levikut poliitikas ning näitas, kuidas isiklikud ambitsioonid võivad lõhkuda riigielu stabiilsust.
• Mälutähised: pärast tema kukutamist rakendati tema vastu ka damnatio memoriae (mälestuse hukkamine) — tema kujud ja pildid eemaldati ning tema nimi püüti ajaloost kustutada.

Kuigi Sejanuse tegevust ja motiive hinnatakse ajaloolastes vastuoluliselt, on selge, et tema tõus ja kukkumine avaldasid Rooma keisririigile kauakestvat mõju, eriti seoses sõjaväe ja tsiviilvõimu vahelise tasakaaluga ning keisri isikliku ohutuse ja usaldusisiku rolliga.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Sejanus?

K: Milline oli Sejanuse roll pretoriaani kaardiväes?

K: Milliseid reforme viis Sejanus pretoriaani kaardiväes sisse?

K: Kuidas mõjutas Sejanus Rooma keisrijärglaste pärandamist?

K: Mis juhtus Sejanuse võimuletuleku ajal võimalike poliitiliste vastastega?

K: Millal kontrollis Sejanus de facto keisririigi valitsejana kogu riigimehhanismi?

K: Mis juhtus Sejanusega 31. aastal?

Otsing