Tiberius – Rooma keiser 14–37 pKr: elulugu, valitsusaeg ja pärand
Tiberius — Rooma keiser 14–37 pKr: põhjalik elulugu, valitsusaeg, sõjakäigud, Capri-intriigid ja pärand — avasta tema saavutused ja traagiline järeltulek.
Tiberius (Tiberius Julius Caesar Augustus, 16. november 42 eKr – 16. märts 37 pKr) oli teine Rooma keiser. Ta valitses aastatel 14–37 pKr ja oli Caesar Augustuse kasupoeg ning pärija. Tiberius oli oma aja üks tunnustatumaid sõjaväelisi juhte, kes tugevdas ja kaitses Rooma põhjapiire ning püsis võimul üle kahe kümnendi.
Varajane elu ja sõjaväeline karjäär
Tiberius sündis Tiberius Claudius Nero pojana ja kasvas üles Livia Drusilla teise abielu kaudu Augustusena tuntud Octavianuse perioodil. Noore mehena teenis ta mitmetes sõjalistes ja administratiivsetes ametites. Ta saavutas kuulsuse võitlustes Pannonia, Illyricumi ja Germani provintside rahustamisel ning kampaaniates, mis aitasid tagada Reini ja Doonau‐piiride julgeoleku. Tema taktikaline osavus ja distsipliin muutsid ta augustusejärgse Rooma üheks usaldusväärsemaks kindraliks.
Keisriks saamine ja valitsemise esimene periood
Pärast Augustuse surma 14. aastal pKr tõusis Tiberius troonile. Tema valitsemise esimesed aastad olid paljuski jätk Augustuse poliitikast: ta hoidis tagasi kulutusi, säilitas sõjalise tugevuse ja töötas välja stabiilse administratsiooni. Tiberius oli korra ja korralduse pooldaja ning püüdis juhtida riiki distsiplineeritult ja ratsionaalselt. Tema valitsemine näitas esialgu kohusetunnet ja poliitilist kompetentsi.
Isiklikud tragöödiad ja valitsemise muutumine
Isiklikud kaotused mõjutasid Tiberiuse meeleolu ja käitumist. Tema poeg Drusus (Drusus Julius Caesar) suri 23. aastal pKr, mis süvendas Tiberiuse eraklust ja pidurduse tunnet. Alates sellest ajast kujunes tema avalik kuvand tumedamaks: ajaloolased räägivad, et ta muutus kinniseks, kahtlustavaks ja vähem usalduslikuks oma nõunike ning senati suhtes.
Capri, Sejanus ja hirmuajastu
26. aastal pKr kolis Tiberius Roomast Capri saarele ja juhtis riiki suuresti eemalt. Samal ajal usaldas ta suure osa riigi sisekorrast preetoriaprefektile, preetoriaprefekti Sejanuse kätte. Sejanusest sai sisuliselt Rooma tegelik valitseja: ta vehkis Tiberiuse vastu, mõrvates või kõrvaldades inimesi, kes tema võimu ohtlikuks pidasid. Kui Tiberius lõpuks Sejanuse kavatsustest teada sai, korraldas ta vastumeetmed, et Sejanus ametikohalt eemaldada ja lõpuks hukkas ta. Sellele järgnes hulk kohtuprotsesse ja täiendavaid hukkamisi, mis suunasid tähelepanu informantide (delatores) tegevusele ning tekitasid Roomas hirmu- ja kahtlushimu õhkkonna.
Poliitika, seadusandlus ja majandus
Tiberius oli rahanduslikult ettevaatlik: tema valitsusaeg iseloomustus mõistliku eelarvepoliitikaga, mõningase maksukoormuse korrigeerimisega ning riigikassa täiendamisega. Samuti propageeris ta seaduslikku korda ja distsipliini; mitmed tema otsused puudutasid administratiivset korrastamist ja provintside julgeolekut. Kuid tema hilisem eraklus ja tagasitõmbumine võimutas senati ja kohtute rolli, kusjuures need institutsioonid sageli tegutsesid pingelises konkurentsis võimu ja isiklike huvide nimel.
Surm ja järeltulija
Tiberius suri 16. märtsil 37 pKr. Pärast tema surma järgnes troonile tema ämmapoeg ja lapsendatud lapselaps, Caligula, kelle valitsus algas rõõmsalt, kuid muutus mõne aja pärast samuti ahtaksvõetuks ja meedialahmivaks.
Pärand ja ajalooline hinnang
Ajaloolased on Tiberiust hinnanud vastuoluliselt. Vanaajaloolased nagu Tacitus ja Suetonius kujutasid teda sageli tumeda, kahtlustava ja mõnikord julmana valitsejana — eriti rõhutades tema hilisemat tagasitõmbumist, Sejanuse juhtumit ning maiestasekti (treason) protsesside karmust. Kaasaegsed uurijad püüavad olla tasakaalukamad: nad rõhutavad tema sõjalisi ja administratiivseid saavutusi, finantsstabiilsuse tagamist ja piiri- ning provintside korralduse kindlustamist, tunnistades samal ajal, et tema valitsemise lõpp oli mõjutanud Rooma poliitilist kliimat negatiivselt.
Kokkuvõte
- Sõjaväeline kindral: Tiberius oli edu saavutanud ja kogenud kindral, kes kindlustas piire ja valitses järjekindlalt.
- Keiserlik administratsioon: Tema esimesed valitsemisaastad olid stabiilsed ja pragmaatilised; hilisem aeg karakteriseerus erakluse ja kahtlustusega.
- Sejanuse saaga: Capri-põgenemine ja Sejanuse võimuperiood kujundasid Tiberiuse mainet ning tõid kaasa repressioone ja kohtuprotsesse.
- Pärand: Tiberius on ajalooliselt vaadeldud nii edukas kui vastuoluline valitseja — tema pärand on segu administratiivsest pädevusest ja hilisest autoritaarsusest.
Võimule tõusmine
Tiberius jagas alates 6. aastast eKr Augustuse tribüüni volitusi, kuid läks peagi Rhodosele pensionile. Tema kohta teatati, et ta ei soovi enam poliitikas osaleda. p117p46 Pärast Augustuse noorukeste pojapoegade Lucius ja Gaius varajast surma vastavalt 2. ja 4. aastal eKr ning tema enda venna Drususe varasemat surma (9 eKr) kutsuti Tiberius 4. aasta juunis eKr tagasi Rooma, kus Augustus võttis ta vastu tingimusel, et ta omakorda lapsendab oma vennapoja Germanicuse. p119 Sellega jätkus vähemalt kahe põlvkonna pärijate esitamise traditsioon.
Samal aastal sai Tiberius ka tribuuni ja prokonsuli volitused, välisriikide kuningate saadikud pidid talle austust avaldama, ja 13. aastaks sai ta oma teise triumfi ja Augustuse imperiumiga võrdse taseme. p119/120 Tiberius võttis nõuetekohaselt üle Augustuse tiitlid, kui vana mehe pikk valitsemisaeg 14. aastal pKr. lõppes.
Tiberiuse keiser
Peagi tekkisid probleemid. Põhjapoolsed leegionid ei olnud saanud palka ja mässasid. Germanicus ja Tiberiuse poeg Drusus saadeti väikese väega välja, et mässu maha suruda ja leegionid tagasi rivvi viia. Germanicus koondas mässajad ja juhtis neid lühikesele sõjakäigule üle Reini germaani aladele, teatades, et kõik aarded, mida nad suudavad haarata, loetakse nende preemiaks. Germanicuse väed tungisid üle Reini ja hõivasid kiiresti kogu Reini ja Elbe vahelise territooriumi. Nii andis Germanicus Rooma vaenlastele olulise löögi ja surus maha vägede ülestõusu, mis suurendas tema kuulsust Rooma rahva seas.
Pärast Germaniast tagasikutsumist tähistas Germanicus 17. aastal pKr Roomas triumfi, mis oli esimene täielik triumf, mida linn oli näinud pärast Augustuse enda triumfi 29. aastal eKr. Selle tulemusena sai Germanicus 18. aastal pKr. kontrolli impeeriumi idaosa üle, nagu seda olid varem saanud nii Agrippa kui ka Tiberius, ning oli selgelt Tiberiuse järeltulija. Kuid taas kord tabas tragöödia, sest Germanicus suri aasta pärast, ilmselt mürgituse tagajärjel.
Tiberius ja Sejanus
Sejanus oli teeninud keiserlikku perekonda peaaegu kakskümmend aastat, kui ta 15. aastal pKr. preetoriaani prefektiks sai. Drususe surm tõstis Sejanuse esile. Tiberius lasi Sejanusele üle kogu linna kuju püstitada ja Sejanus muutus üha nähtavamaks, kui Tiberius hakkas Roomast täielikult lahkuma. Lõpuks, kui Tiberius 26. aastal pKr. Caprile tagasi tõmbus, jäi Sejanus kogu riigimehhanismi ja Rooma linna eest vastutavaks.
Sejanuse positsioon ei olnud päris õigusjärglane. Liivia (Augustuse kolmas abikaasa ja nõunik) kohalolek näib olevat tema võimu mõnda aega piiranud. Tema surm 29. aastal pKr muutis seda kõike. Sejanus alustas Roomas senaatorite puhastusprotsesside seeriat. Germanicuse lesk Agrippina vanem ja kaks tema poega arreteeriti ja pagendati 30. aastal pKr ning hiljem surid kõik kahtlastel asjaoludel.
Vastuseks manööverdas Tiberius targalt. Ta teadis, et Sejanuse kohene hukkamõistmine ei pruugi õnnestuda. Kuna ta ja Sejanus olid sel ajal ühised konsulid, astus Tiberius tagasi oma konsuli ametist, mis sundis Sejanust tegema sama. Sellega kaotas Sejanus suure osa oma seaduslikest volitustest ja kaitsest. Seejärel kutsuti Sejanus 31. aastal pKr. senati koosolekule, kus loeti ette Tiberiuse kiri, milles ta mõistis Sejanuse hukka ja käskis teda viivitamatult hukata. Macro nimetati preetoriaprefektiks, kelle konkreetne ülesanne oli Sejanuse kõrvaldamine. Sejanuse üle mõisteti kohut ning ta ja mitmed tema kolleegid hukati nädala jooksul.
Järgnesid veel riigireetmise protsessid. Tacitus kirjutab, et Tiberius oli oma valitsemisaja alguses kõhklevalt tegutsenud, kuid nüüd, oma elu lõpu poole, näis ta tegutsevat ilma südametunnistuseta. Mitmed kaasaegsed ajaloolased on siiski vaidlustanud Tacituse kirjelduse türannilisest ja kättemaksuhimulisest keisrist. Tuntud antiikajaloolane Edward Togo Salmon märgib oma teoses "A history of the Roman world from 30 B.C. to A.D. 138":
"Kogu Tiberiuse kahekümne kahe valitsemisaasta jooksul ei süüdistatud riigireetmises rohkem kui viiskümmend kaks isikut, kellest peaaegu pooled pääsesid süüdimõistmisest, samas kui neli süüdimõistmisele kuuluvat süütut inimest langesid senati liigse innukuse, mitte keisri türannia ohvriks".
Rooma aureus (kuldmünt), mis on vermitud 36. aastal pKr ja millel on kujutatud Tiberiust, tagaküljel Livia kui Pax (rahu).
Capril asuva Villa Jovise varemed, kus Tiberius veetis palju oma viimaseid aastaid, jättes impeeriumi juhtimise prefekt Sejanuse kätte.
Viimased aastad
Tiberiuse viimased aastad olid tähelepanuväärsed tema täieliku eemalviibimise ja keisrina tegevusetuse poolest. Ta oli nüüdseks juba 70-aastane vanamees ja jättis otsused Rooma ametnikele. Ta ei teinud midagi, et takistada oma lapselapse Caligula tõusu, kes oli nüüd rahva seas populaarne (ainsa ellujäänud Germanicuse pojana) ja kellel oli prefekt Makro toetus. Aastal 35 tegi Tiberius nii Caligula kui ka omaenda pojapoja Gemelluse kaaspärijateks, enne kui ta kaks aastat hiljem, oma 78. eluaastal, suri. Mõned oletavad, et Macro ja Caligula kiirendasid vana keisri surma. Sellest hoolimata oleks Caligula Tiberiuse järeltulija keisrina.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Tiberius?
V: Tiberius oli teine Rooma keiser, kes valitses aastatel 14-37 pKr. ja oli Caesar Augustuse kasupoeg.
K: Millised olid Tiberiuse saavutused kindralina?
V: Tiberius oli üks Vana-Rooma suurimaid kindralid, kes vastutas oma kampaaniatega põhjapiiri kaitsmise eest.
K: Kui kaua valitses Tiberius keisrina?
V: Tiberius valitses 22 aastat.
K: Milline oli Tiberiuse valitsemise kvaliteet?
V: Tiberiuse keisritöö esimene osa oli suurepärane, kuid pärast tema poja Drususe surma 23. aastal langes tema valitsemise kvaliteet ja lõppes hirmuga.
K: Kuhu Tiberius 26. aastal pKr. kolis ja mis selle tulemusena juhtus?
V: 26. aastal pKr kolis Tiberius Roomast Capri saarele, mille tulemuseks oli ilmselt tema valitsemise kvaliteedi langus, sest tema südametunnistuseta preetoriprefekt Sejanus sai Rooma tegelikuks valitsejaks ja vehkis tema vastu.
Küsimus: Kuidas reageeris Tiberius Sejanuse vandenõudele?
V: Kui Tiberius sai sellest teada, korraldas ta vastaplaanid, et kõrvaldada Sejanus oma ametikohalt ja lõpuks hukkas ta.
K: Kes järgnes Tiberiusele tema surma järel keisrina?
V: Tiberiuse vennapoeg ja lapsendatud pojapoeg Caligula järgnes talle tema surma järel keisrina.
Otsige