Sõnaraamat on raamatutüüp, mis selgitab sõnade või täpsemalt öeldes lekseemide tähendust, hääldust ja kasutust. Sõnad on tavaliselt paigutatud tähestikulises järjekorras, et neid oleks lihtne ja kiire leida. Termin „sõnaraamat” tuleneb ladinakeelsest sõnast "dictio" (‟ütlemine”); tänapäevased sõnaraamatud hõlmavad aga palju rohkem informatsiooni kui vaid definitsioonid — neis võivad olla näited, morfoloogilised vormid, päritolu ja tõlked.

Tüübid ja otstarve

  • Selgitavad sõnaraamatud — annavad definitsioone, märgivad sõnaosast, registreid (nt kõnekeel, ametlik) ja sageli toovad näiteid kasutusest.
  • Tõlke- ehk kahekeelsed sõnaraamatud — tõlgivad sõnu ühest keelest teise, sobivad õppijatele ja tõlkijatele.
  • Õppijasõnaraamatud — on kohandatud võõrkeele õppijale: lihtsustatud määratlused, sagedusnäitajad, seletavad näited ja tavaliselt sõnakasutuse märgised.
  • Elulooraamatud — spetsiaalne tüüp, mis annab lühikeseid elulugusid ja andmeid tuntud inimestest; need on omapärane segu sõnaraamatust ja biograafilisest teatmikust.
  • Tehnosõnastikud — keskenduvad erialaterminitele ja selgitavad konkreetse valdkonna mõisteid (mõnikord nimetatakse ka tesauruseks).
  • Etümoloogilised sõnaraamatud — annavad sõnade päritolu- ja ajalooteavet.
  • Fraasistikud ja kollokatsioonisõnastikud — keskenduvad väljenditele, tavapärastele sõnajärgudele ja sõnade kooslustele.
  • Onomastilised sõnaraamatud — nimede (perekonnanimed, kohanimed) seletused ja päritolu.
  • Hübriidsõnastikud — mõningad sõnaraamatud läheneda ka entsüklopeediale, pakkudes lisaks definitsioonidele lühiartikleid ja kontekstiteavet.

Kirjeldus: üksikentrüüst (päringu sisu)

Iga sõnaraamatu kande ehk „entrüüs” tavaliselt sisaldab:

  • pealkirjasõna ehk lemma (algkuju);
  • sõnaosatähis (substantiiv, verb, omadussõna jne) ja grammatilised vormid;
  • hääldus või fonetiline kirjeldus;
  • selgitav definitsioon(ed) ja vajadusel lühemad näited lausete näol;
  • stilmimärgid (nt «kah» – kõnekeelne, «vistne» – harv);
  • etümoloogia ehk sõna päritoluinfo (kui olemas);
  • sünonüümid, antonüümid ja fraasid;
  • tõlked teistesse keeltesse (tõlkesõnastikes);
  • valdkonna märgistus või valdkonnaspetsiifiline selgitus tehnosõnastikes.

Erinevus entsüklopeediaga

Põhiline erinevus on fookuses: sõnaraamat keskendub keelele — sõnade tähendustele, vormidele, hääldusele ja kasutusele. Entsüklopeedia seevastu annab laiemat faktiteavet asjade, nähtuste ja inimeste kohta ning selgitab teemasid kui tervikuid. Entsüklopeedia ei ole esmalt mõeldud keelekasutuse juhendiks, vaid teadmiste allikaks. Samas eksisteerivad entsüklopeedia-tüüpi sõnaraamatud, mis pakuvad sõna kohta rohkem taustainfot kui tavaline sõnaraamat: need asuvad mõttevahemikus selgitavast sõnaraamatust kuni lühiartiklidena koondava entsüklopeediani.

Tänapäevane vorm ja tehnoloogia

Tänapäeval on sõnaraamatud laialdaselt kättesaadavad veebis ja mobiilirakendustena. Digitaalne vorm võimaldab kiiret otsingut, hüperlinke, hääldusfaile, piltide ja näidelausetega otsingut, sageduse ja korpustel põhinevaid näiteid ning regulaarseid uuendusi. Elektroonilised sõnaraamatud kasutavad tihti suurandmeid (keelekorpused) ja automaatseid analüüse, et pakkuda kõige tavalisemaid vasteid ja kollokatsioone.

Kellele ja milleks sobib sõnaraamat

  • õppijatele — selgitavad ja tõlkesõnaraamatud aitavad mõista ja õppida uue sõnavara kasutust;
  • kirjutajatele ja toimetajatele — hääldus-, ortograafia- ja stiilisoovitused;
  • teadlastele ja spetsialistidele — tehnilised ja terminoloogilised andmebaasid;
  • igapäevakasutuseks — kiireks sõnaotsinguks, sünonüümide leidmiseks ja tähenduse kontrollimiseks.

Kuidas valida sobiv sõnaraamat

  • Määratlege eesmärk: kas vajate seletust, tõlget, etümoloogiat või valdkonnapõhist terminit?
  • Kontrollige väljaande autoriteeti ja koostamispõhimõtteid (kas tugineb korpustele, ekspertarvamustele või varasematele teatmetele).
  • Õppijatele sobivad lihtsustatud seletused ja näited; spetsialistile — erialane terminoloogia ja täpsus.
  • Digitaalse sõnaraamatu puhul kontrollige, kas on heli, otsinguvõimalused, regulaarne uuendamine ja ligipääs lisamaterjalidele.

Kokkuvõtlikult: sõnaraamatud on mitmekesised tööriistad, mille põhifunktsioon on selgitada sõnade tähendust ja kasutust. Sõnaraamatute valik ja ülesehitus sõltuvad sihtrühmast ja eesmärgist — lihtsatest selgitavatest teatmikest kuni süvitsi minevate tehniliste või entsüklopeediliste väljaanneteni.