Sõnaraamat: määratlus, tüübid ja erinevus entsüklopeediaga

Sõnaraamat on raamatutüüp, mis selgitab sõnade või täpsemalt öeldes lekseemide tähendust, hääldust ja kasutust. Sõnad on tavaliselt paigutatud tähestikulises järjekorras, et neid oleks lihtne ja kiire leida. Termin „sõnaraamat” tuleneb ladinakeelsest sõnast "dictio" (‟ütlemine”); tänapäevased sõnaraamatud hõlmavad aga palju rohkem informatsiooni kui vaid definitsioonid — neis võivad olla näited, morfoloogilised vormid, päritolu ja tõlked.

Tüübid ja otstarve

Selgitavad sõnaraamatud — annavad definitsioone, märgivad sõnaosast, registreid (nt kõnekeel, ametlik) ja sageli toovad näiteid kasutusest.
Tõlke- ehk kahekeelsed sõnaraamatud — tõlgivad sõnu ühest keelest teise, sobivad õppijatele ja tõlkijatele.
Õppijasõnaraamatud — on kohandatud võõrkeele õppijale: lihtsustatud määratlused, sagedusnäitajad, seletavad näited ja tavaliselt sõnakasutuse märgised.
Elulooraamatud — spetsiaalne tüüp, mis annab lühikeseid elulugusid ja andmeid tuntud inimestest; need on omapärane segu sõnaraamatust ja biograafilisest teatmikust.
Tehnosõnastikud — keskenduvad erialaterminitele ja selgitavad konkreetse valdkonna mõisteid (mõnikord nimetatakse ka tesauruseks).
Etümoloogilised sõnaraamatud — annavad sõnade päritolu- ja ajalooteavet.
Fraasistikud ja kollokatsioonisõnastikud — keskenduvad väljenditele, tavapärastele sõnajärgudele ja sõnade kooslustele.
Onomastilised sõnaraamatud — nimede (perekonnanimed, kohanimed) seletused ja päritolu.
Hübriidsõnastikud — mõningad sõnaraamatud läheneda ka entsüklopeediale, pakkudes lisaks definitsioonidele lühiartikleid ja kontekstiteavet.

Kirjeldus: üksikentrüüst (päringu sisu)

Iga sõnaraamatu kande ehk „entrüüs” tavaliselt sisaldab:

pealkirjasõna ehk lemma (algkuju);
sõnaosatähis (substantiiv, verb, omadussõna jne) ja grammatilised vormid;
hääldus või fonetiline kirjeldus;
selgitav definitsioon(ed) ja vajadusel lühemad näited lausete näol;
stilmimärgid (nt «kah» – kõnekeelne, «vistne» – harv);
etümoloogia ehk sõna päritoluinfo (kui olemas);
sünonüümid, antonüümid ja fraasid;
tõlked teistesse keeltesse (tõlkesõnastikes);
valdkonna märgistus või valdkonnaspetsiifiline selgitus tehnosõnastikes.

Erinevus entsüklopeediaga

Põhiline erinevus on fookuses: sõnaraamat keskendub keelele — sõnade tähendustele, vormidele, hääldusele ja kasutusele. Entsüklopeedia seevastu annab laiemat faktiteavet asjade, nähtuste ja inimeste kohta ning selgitab teemasid kui tervikuid. Entsüklopeedia ei ole esmalt mõeldud keelekasutuse juhendiks, vaid teadmiste allikaks. Samas eksisteerivad entsüklopeedia-tüüpi sõnaraamatud, mis pakuvad sõna kohta rohkem taustainfot kui tavaline sõnaraamat: need asuvad mõttevahemikus selgitavast sõnaraamatust kuni lühiartiklidena koondava entsüklopeediani.

Tänapäevane vorm ja tehnoloogia

Tänapäeval on sõnaraamatud laialdaselt kättesaadavad veebis ja mobiilirakendustena. Digitaalne vorm võimaldab kiiret otsingut, hüperlinke, hääldusfaile, piltide ja näidelausetega otsingut, sageduse ja korpustel põhinevaid näiteid ning regulaarseid uuendusi. Elektroonilised sõnaraamatud kasutavad tihti suurandmeid (keelekorpused) ja automaatseid analüüse, et pakkuda kõige tavalisemaid vasteid ja kollokatsioone.

Kellele ja milleks sobib sõnaraamat

õppijatele — selgitavad ja tõlkesõnaraamatud aitavad mõista ja õppida uue sõnavara kasutust;
kirjutajatele ja toimetajatele — hääldus-, ortograafia- ja stiilisoovitused;
teadlastele ja spetsialistidele — tehnilised ja terminoloogilised andmebaasid;
igapäevakasutuseks — kiireks sõnaotsinguks, sünonüümide leidmiseks ja tähenduse kontrollimiseks.

Kuidas valida sobiv sõnaraamat

Määratlege eesmärk: kas vajate seletust, tõlget, etümoloogiat või valdkonnapõhist terminit?
Kontrollige väljaande autoriteeti ja koostamispõhimõtteid (kas tugineb korpustele, ekspertarvamustele või varasematele teatmetele).
Õppijatele sobivad lihtsustatud seletused ja näited; spetsialistile — erialane terminoloogia ja täpsus.
Digitaalse sõnaraamatu puhul kontrollige, kas on heli, otsinguvõimalused, regulaarne uuendamine ja ligipääs lisamaterjalidele.

Kokkuvõtlikult: sõnaraamatud on mitmekesised tööriistad, mille põhifunktsioon on selgitada sõnade tähendust ja kasutust. Sõnaraamatute valik ja ülesehitus sõltuvad sihtrühmast ja eesmärgist — lihtsatest selgitavatest teatmikest kuni süvitsi minevate tehniliste või entsüklopeediliste väljaanneteni.

Sõnastikud

Sõnastikud, mis selgitavad sõnade tähendust

Sõnastikud, mis selgitavad sõnade tähendust, annavad sõnale selge "definitsiooni" (nt jõehobu : paksu naha, suure suu ja lühikeste jalgadega sarviline imetaja, kes elab Aafrika jõgedes ja järvedes).

Suursõnaraamat annab ka rohkem teavet sõna kohta. See selgitab, kuidas seda hääldatakse. Tavaliselt kasutatakse selleks rahvusvahelist foneetilist tähestikku. See selgitab, kuidas sõna kasutatakse. See ei ole probleemiks sellise sõna puhul nagu "jõehobu", kuid sõnal nagu "panna" on nii palju erinevaid tähendusi, et suures sõnaraamatus võib olla terve lehekülg või rohkem, et selgitada, kuidas seda sõna võib kasutada. Selles selgitatakse ka sõna päritolu (nt kreeka "hipos" hobune ja "potamus" jõgi).

Sõnaraamat võib anda ka sõna vormi erinevates ajavormides, mitmuse vormi jne.

Sõnastikud, mis tõlgivad võõrkeeltesse

On olemas ka sõnastikud, mis tõlgivad sõnu võõrkeeltesse. Väga sageli tõlgitakse ühes köites (ühes raamatus) mõlemat moodi; näiteks pool raamatust võib tõlkida inglise keelest hollandi keelde ja teine pool hollandi keelest inglise keelde.

Kui kasutate sõnaraamatut, et teada saada, kuidas midagi teises keeles öelda, peate olema ettevaatlik, et valida õige sõna. Sellisel sõnal nagu "õige" on inglise keeles kaks põhilist tähendust: 1) "õige" ja 2) "vasaku" vastand. Teistes keeltes on nende erinevate tähenduste jaoks erinevad sõnad, kuid neil on oma homonüümid. Sellisel sõnal nagu "put" on palju tähendusi. Heas sõnaraamatus on nende tähenduste suur loetelu, mis aitab inimestel leida soovitud sõna. Paljudes keeltes on näiteks sõna "panna" erinev vastavalt sellele, kas midagi pannakse millegi peale (nt lauale) või millegi sisse (nt kappi).

Sõnastike uuendamine

Sõnastikke tuleb keele muutumise tõttu sageli ajakohastada. Keelde tuuakse sageli uusi sõnu (nt paljud arvutiterminid) või sõnad muudavad oma tähendust (nt "gay" või "cool"). Kõige kuulsam inglise keele sõnaraamat on Oxfordi inglise keele sõnaraamat (Oxford English Dictionary ehk OED). OED-i lisatakse pidevalt uusi sõnu. Neid ei võeta kunagi välja, isegi kui nad on vananenud (neid ei kasutata enam). OED on kättesaadav internetis (tellimusena).

Sõnastik

Asjakohane kirjandus

Henning Bergenholtz/Sven Tarp (toim.): Spetsialiseeritud leksikograafia käsiraamat. Benjamins 1995.
Sandro Nielsen: Kakskeelne LSP sõnaraamat. Gunter Narr 1994.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sõnastik?

V: Sõnaraamat on teatud tüüpi raamat, mis selgitab sõnade või täpsemalt öeldes lekseemide tähendusi.

K: Kuidas on sõnad sõnaraamatutes paigutatud?

V: Sõnad on paigutatud tähestikulises järjekorras, et neid oleks võimalik kiiresti leida.

K: Mida tähendab sõna "sõnaraamat"?

V: Sõna "sõnaraamat" tuleneb ladinakeelsest sõnast "dictio" ("ütlemine").

K: Millised on erinevad sõnaraamatute tüübid?

V: Sõnaraamatuid on mitut liiki: sõnastikud, mis selgitavad sõnu ja nende kasutamist, sõnastikud, mis tõlgivad sõnu ühest keelest teise, biograafilised sõnastikud, mis räägivad kuulsatest inimestest, tehnilised sõnastikud, mis selgitavad tehniliste sõnade või konkreetse teemaga seotud sõnade tähendusi (mõnikord nimetatakse ka tesauruseks).

K: Kuidas erineb entsüklopeedia sõnaraamatust?

V: Entsüklopeedia annab palju lisateavet asjade kohta (teadmised) ja ei selgita keelekasutust. Entsüklopeediline sõnaraamat annab vähem teavet teema kohta kui tõeline entsüklopeedia, kuid rohkem kui lihtne sõnaraamat.

K: Mis on sõna "dictio" päritolu?