IPA
Rahvusvaheline foneetiline tähestik (IPA) on helide üleskirjutamise süsteem. Selle lõi Rahvusvaheline Foneetiline Assotsiatsioon 1886. aastal, et inimesed saaksid keelte helisid ühtselt üles kirjutada. Keeleteadlased, keeleõpetajad ja tõlkijad kasutavad seda süsteemi sõnade häälduse näitamiseks.
Vikipeedia kasutab IPA-d ka selleks, et näidata, kuidas teatud sõnad on mõeldud kõnetamiseks. Enamik sümboleid on ladina tähestiku tähed või selle variatsioonid. Näiteks palatinaalne lähendaja (y eile) kirjutatakse [j]-ga. IPAs võib sümboleid kirjutada kaldkriipsude vahele (mida nimetatakse laiaks transkriptsiooniks, nt "vähe" võib kirjutada /lɪtl/ ) või nurksulgudes (mida nimetatakse kitsaks transkriptsiooniks, nt "vähe" võib kirjutada [lɪɾɫ], mis on see, kuidas teatud rühmad seda ütlevad). Kitsas transkriptsioon on täpsem kui lai transkriptsioon.
IPA-s on sümbolid ainult nende helide jaoks, mida tavaliselt kasutatakse kõnekeeles. Laiendatud IPA-d kasutatakse muude helide kirjutamiseks.
Mõnikord muudetakse IPA-d ning lisatakse või võetakse sümboleid. Praegu on IPA-s 107 erinevat tähte. Samuti on 52 märki, mis lisatakse tähtedele, et muuta nende kõla. Neid märke nimetatakse diakriitilisteks märkideks.
Ajalugu
1886. aastal moodustas rühm prantsuse ja briti keeleõpetajaid Rahvusvahelise Foneetilise Assotsiatsiooni. Need õpetajad kasutasid esialgu romaani tähestikku. Hiljem muutsid nad tähestikku nii, et erinevad keeled kirjutaksid samade tähtedega samu helisid.
Tähestiku kasutamine
IPA on tehtud nii, et iga heli jaoks on üks sümbol. See tähendab, et iga täht annab alati ühe ja sama heli. See erineb inglise keelest. Inglise keeles teevad mõned tähed mitu häält. Näiteks ingliskeelset tähte <x> räägitakse tavaliselt kahe häälega ([ks]), kuid see võib tähendada ka [gz] või [z].
Kirjad
Rahvusvahelises foneetilises tähestikus on tähed kolme tüüpi helide jaoks: pulmonaalsed konsonandid, mittepulmonaalsed konsonandid ja vokaalid.
Pulmonaalsed konsonandid
Pulmonaalsed konsonandid tekivad kopsudest tuleva õhu blokeerimise teel. Enamik konsonante (ja kõik inglise keele konsonandid) on pulmonaalsed. Nende helide sümbolid on paigutatud tabelisse. Rid näitavad, kuidas heli tehakse, ja veerud näitavad, kus see tehakse.
|
| ||||||||||||||||||
| Artikulatsiooni koht (Kus heli tekitatakse) → | Labiaal | Koronaalne | Seljaosa | Radikaalne | Glottal | |||||||||||||
| Bilabiaal | Labiodental | Hambaravi | Postalveolaarne | Retroflex | Palatal | Velar | Uvulaarne | Näärme | Epiglottal | |||||||||
| Kuidas heli tekib ↓ | ||||||||||||||||||
| Nina | n |
|
| |||||||||||||||
| Plosiiv | p b | p̪ b̪ | t d | ʈ ɖ | c ɟ | k ɡ | q ɢ |
|
|
| ||||||||
| ɸ β | f v | θ ð | s z | ʃ ʒ | ʂ ʐ | ç ʝ | x ɣ | χ | ħ | h ɦ |
| |||||||
| β̞ | j | a Й° |
|
|
|
| ||||||||||||
| Trill | retroflex trill | я* |
|
| ||||||||||||||
| Koputus või klapp | † | † |
| ЙўМ† |
|
|
| |||||||||||
| Külgmine frikatiiv | ɬ ɮ | * | * | * |
|
|
| |||||||||||
| Külgmine lähendaja | l |
|
| |||||||||||||||
| Külgmised klapid |
| * |
|
|
| |||||||||||||
|
| ||||||||||||||||||
Mittepulmonaalsed konsonandid
Mittepulmonaalsed konsonandid tehakse ilma kopsudest tulevata õhuta. On kolme tüüpi mittepulmonaalseid konsonante. Implosiivsed konsonandid moodustatakse, võttes õhku suhu. Ejektiivsed konsonandid tekivad, kui kopsude asemel surutakse õhk välja häälekõrgust. Klõpsukonsonandid moodustatakse, luues suus õhukindla tasku ja lastes selle kiiresti lahti.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rahvusvaheline foneetiline tähestik (IPA)?
V: Rahvusvaheline foneetiline tähestik (IPA) on helide üleskirjutamise süsteem. Selle lõi Rahvusvaheline Foneetiline Assotsiatsioon 1886. aastal, et pakkuda standardset viisi eri keelte sõnade häälduse üleskirjutamiseks.
K: Kes kasutab IPA-d?
V: Keeleteadlased, keeleõpetajad ja tõlkijad kasutavad seda süsteemi sõnade häälduse näitamiseks. Ka Vikipeedia kasutab IPA-d, et näidata, kuidas teatavaid sõnu tuleb hääldada.
K: Milliseid sümboleid see kasutab?
V: Enamik IPA-s kasutatavatest sümbolitest on ladina tähestiku tähed või selle variatsioonid. Näiteks palatinaalne lähendaja (y eile) kirjutatakse [j]-ga.
K: Kuidas kirjutatakse IPA abil helisid?
V: Helisid võib kirjutada kaldkriipsude vahele (nn lai transkriptsioon) või nurksulgudes (nn kitsas transkriptsioon). Kitsas transkriptsioon on täpsem kui lai transkriptsioon.
K: Milliseid helisid see sisaldab?
V: IPA-s on sümbolid ainult nende helide jaoks, mida tavaliselt kasutatakse kõnekeeltes. Rahvusvahelise foneetilise tähestiku laiendusi (Extensions to the International Phonetic Alphabet ehk extIPA) kasutatakse muude helide üleskirjutamiseks.
K: Kas see kunagi muutub?
V: Jah, mõnikord lisatakse või eemaldatakse IPA-st sümboleid vastavalt vajadusele. Praegu on 107 erinevat tähte ja 52 märki, mida lisatakse tähtedele nende kõla muutmiseks, mida nimetatakse "diakriitikaks".
