Lähendushäälik (ligikaudne konsonant): määratlus ja näited
Ligikaudne konsonant on konsonant, mis kõlab mõnes mõttes nagu vokaal. Näiteks külgmised lähendushäälikud nagu l inglise sõnas like, keskhäälikulised (central) lähendushäälikud nagu r inglise sõnas right ning poolvokaalid (semivowels) nagu y sõnas yes ja w sõnas wet on kõik lähendushäälikud. Neid hääli hääldatakse, kui kaks suuosa, näiteks keel ja suukate, viiakse üksteisele lähedale. Siiski ei ole see piisavalt lähedal, et tekitada õhu blokeerumist nagu vokaalide korral ega ka piisavalt kitsas ja terav, et tekitada turbulentsi ehk sädinat nagu frikatiivse konsonandi puhul. Samuti ei ole osad suuavad üksteisest piisavalt kaugel, et neist saaksid tavalised vokaalid.
Peamised jooned ja klassifikatsioon
- Akustika: lähendushäälikutel puudub frikatiivne turbulents; nende helil on selgelt eristatavad formandid (nagu vokaalidel), mistõttu nad kõlavad "vokaalilikult".
- Artikulatsioon: suuosad lähenevad üksteisele, aga ei sulgu täielikult. See eristab neid sulghäälikest ja frikatiividest.
- Tsentralsed vs. lateraalsed: tsentralsed lähendushäälikud (nt r, j, w) lastakse õhk läbi keskosa suust; lateraalsed (nt l) lastakse õhk mööda keele külgi.
- Poolvokaalid (semivowels): [j] ja [w] loetakse sageli vokaalide (nt [i], [u]) järjestusteks, kuid nende käitumine silbistruktuuris on konsonantlik.
- Helituse tase: enamasti häälitunud (voiced), kuigi mõnes keeles esinevad ka hääletud lähendushäälikud.
IPA ja näited
- [l] – lateraalne lähendushäälik (näited: eesti l, inglise l sõnas like).
- [ɹ] – alveolaarne tsentraalne lähendushäälik (inglise r hääldus, nt right).
- [j] – palataalne semivokaal (sarnane vokaalile [i], nt eesti j sõnas ja, inglise y sõnas yes).
- [w] – labiovelaarne semivokaal (sarnane vokaalile [u], nt inglise w sõnas wet).
Funktsioon keeltes
- Silbi struktuur: lähendushäälikud võivad toimida konsonantidena silbi alguses (näiteks yes), aga mõnes keeles võivad nad ka olla silbiredutseeritud või silbihäälikulised (näiteks syllabic [l̩], nagu inglise bottle häälduse mõnes variandis).
- Allofooniline käitumine: sama häälik võib eri kontekstis käituda kas lähedane vokaalile või tugevama konsonandina; näiteks eesti keeles on l tavaliselt lateraalne lähendushäälik, ent sõna lõpus võib esineda varieeruv hääldus sõltuvalt dialektist.
- Phonoloogiline roll: mõnes keeles eristavad lähendushäälikud tähendust (on foneme), teistes on need pigem allofonid või osa diftongidest/kluseritest.
Võrdlus frikatiivide ja vokaalidega
- Võrdlus frikatiividega: frikatiivide juures tekib õhuvoolu ja suukaanete vahel kitsendus, mis põhjustab turbulentsi (sädinat); lähendushäälikutel see turbulents puudub.
- Võrdlus vokaalidega: vokaalidel pole äratuntavat õhu väljuva voo takistust ning need moodustavad tavaliselt silbi tuuma; lähendushäälikud on häälduslikult vokaalilähedased, kuid enamasti ei loo neil silbi tuuma (v.a. erandid, kus häälik muutub silbihäälikuks).
Keelerekla näited
- Eesti: [l], [j] (näited lume, ja), kus r on üldiselt trill [r] ja mitte inglise-tüüpi lähendushäälik.
- Inglise: [l], [ɹ], [j], [w] – tüüpilised lähendushäälikud (näited like, right, yes, wet).
- Muud keeled: prantsuse ja hispaania kasutavad lähendushäälikuid erinevalt (prantsuse j [ʒ] on frikatiiv, hispaania y/ll varieerivad dialektiti).
Märkus praktilisele keeleõppele
Kui õpid hääldust, on lähendushäälikute eristamine kasulik: kuula, kas helis tekib sädin (frikatiiv) või mitte; kas helil on vokaalile iseloomulik resonants (formandid). Näiteks inglise r ([ɹ]) erineb eesti trillerist ([r]) nii artikulatsiooni kui kõla poolest — kuulamisel aitab tähele panna keele asend ja vibreerimine.
Kokkuvõttes on lähendushäälikud häälikute rühm, mis asub vokaalide ja frikatiivide vahel: nad tajutakse sageli “vokaalilikena”, kuid käituvad fonoloogiliselt konsonantidena ning mängivad olulist rolli paljude keelte helisüsteemis.
Poolhäälikud
Poolvokaalid on teatud tüüpi ligilähedased konsonandid, mis kõlavad nagu vokaalid, kui neid hääldada üksi. Paljudes keeltes kasutatakse neid siiski konsonantidena. Siin on esitatud rahvusvahelises foneetilises tähestikus levinud poolvokaalid.
| Ligikaudsed häälikute vasted | |||
| Vokaal | Vastav lähendav |
| Näide |
| i | j | Palatal | hispaania amplío ('ma laiendan') vs. ampliamos ('me laiendame') |
| y | ɥ | Labiopalatal | Prantsuse aigu ('terav') vs. aiguille ('nõel') |
| ɯ | ɰ | Velar | Korea 쓰다 ('kannab midagi') vs. 씌우다 ('keegi paneb kedagi midagi kandma') |
| u | w | Labiovelar | hispaania actúo ('ma tegutsen') vs. actuamos ('me tegutseme') |
| ɚ | ɻ | Retroflex* | Ameerika inglise keeles waiter vs. waitress |
Keskmised lähendajad
- bilabiaalne lähenduslause [β̞] (tavaliselt transkribeeritakse "β")
- labiodentaalne lähendaja [ʋ]
- hambuline lähendaja [ð̞] (tavaliselt transkribeeritakse "ð")
- alveolaarne lähendaja [ɹ]
- retrofleksiline lähendaja [ɻ] (konsonant [ɚ])
- palataalne lähendaja [j] (konsonant [i])
- velaarne lähendaja [ɰ] (konsonant [ɯ])
- uvulaarne lähendaja [ʁ̞] (tavaliselt transkribeeritakse "ʁ")
- faryngeaalne lähendaja [ʕ̞] (konsonantne [ɑ]; tavaliselt transkribeeritakse "ʕ")
- epiglottaalne lähendaja [ʢ̞] (tavaliselt transkribeeritakse "ʢ")
Külgmised lähendajad
Külgmiste lähendajate puhul puudutab ainult keele keskosa suulae katust. Seega saab õhk voolata ainult läbi keele külgede, nagu näiteks heli "l" sõnas "like".
- häälikuline alveolaarne lateraalne lähendaja [l]
- retrofleksiline külgmine lähendaja [ɭ]
- palataalne külgmine lähendaja [ʎ]
- velaarne külgmine lähendaja [ʟ]
- velariseeritud alveolaarne lateraalne lähendaja [ɫ]
Kaasartikuleeritud lähenduslaused spetsiaalsete IPA-sümbolitega
- häälikuline labialiseeritud velaarne lähendaja [w] (konsonantne [u])
- hääletu labialiseeritud velaarne lähendaja [ʍ](konsonant [u̥])
- labialiseeritud palataalne lähendaja [ɥ] (konsonantne [y])
Küsimused ja vastused
K: Mis on ühtlustav konsonant?
V: Ligikaudne konsonant on konsonant, mis kõlab mõnes mõttes nagu vokaal.
K: Kas te oskate tuua mõned näited külgmiste lähendussõnade kohta?
V: Jah, külgmised lähenduskonsonandid on näiteks "l" in inglise sõnas "like" ja "r" in inglise sõnas "right".
K: Mis on poolvokaalid?
V: Poolvokaalide hulka kuuluvad helid, mis tekivad kahe suuosa üksteisele lähenedes, nagu näiteks "y" häälik sõnas "yes" ja "w" häälik sõnas "wet".
K: Kuidas hääldatakse ligilähedasi konsonante?
V: Ligikaudsed konsonandid hääldatakse kahe suuosa, näiteks keele ja suulae, üksteisele lähenedes.
K: Mille poolest erinevad ligilähedased konsonandid frikatiivsetest konsonantidest?
V: Ligikaudsed konsonandid ei ole piisavalt lähedal, et tekitada õhu blokeerimist, nagu frikatiivsete konsonantide puhul.
K: Mille poolest erinevad ligikaudsed konsonandid vokaalidest?
V: Ligikaudsete konsonantide moodustamiseks kasutatavad osad ei ole piisavalt kaugel üksteisest, et muutuda vokaaliks.
K: Kas on ka teisi näiteid ligilähedastest konsonantidest?
V: Jah, teiste näidete hulka kuuluvad ka "j" häälik sõnas "job" ja "ʍ" häälik sõnas "whale".
