Hambasombuhäälik
Alveolaarne konsonant on konsonant, mille puhul keel on alveolaarharja lähedal, mis on vahetult meie hammaste taga asuv osa. Alveolaarseid konsonante, mida hääldatakse keele tipuga, nagu inglise keeles, nimetatakse apikaalseks konsonandiks, samas kui neid, mida hääldatakse keele tera abil, mis on keele lame osa keele tipu taga, nimetatakse laminaalseks konsonandiks. Alveolaarsed konsonandid inglise keeles on [n], [t], [d], [s] ja [l]. Alveolaarsed konsonandid [n], alveolaarne nasaal, ja [t], häälekõrvaline alveolaarne plosiiv, on inimkeeltes kõige levinumad häälikud.
IPA poolt määratletud alveolaarsed/koronaalsed konsonandid on järgmised:
IPA | Kirjeldus | Näide | |||
Keel | Ortograafia | IPA | Tähendus inglise keeles | ||
| alveolaarne nina | käivitada | [ɹʷʌn] | käivitada | |
| häälekõrvaline alveolaarne plosiiv | koputage | [tʰæp] | koputage | |
| häälikuline alveolaarne plosiiv | võlg | [dɛt] | võlg | |
| häälekõrvaline alveolaarne frikatiiv | ülikond | [sjuːt] | ülikond | |
| häälikuline alveolaarne frikatiiv | loomaaed | [zuː] | loomaaed | |
| häälekõrvaline alveolaarne afrikatsioon | Zeit | [t͡saɪt] | ||
| häälikuline alveolaarne afrikatsioon | zaino | [ˈd͡zaino] | seljakott | |
| häälekõrvaline alveolaarne külgmine frikatiiv | Llwyd | [ɬʊɪd] | nimi Lloyd või Floyd | |
| häälikuline alveolaarne külgmine frikatiiv | dlala | [ˈɮálà] | mängida | |
t͡ɬ | häälekõrvaline alveolaarne lateraalne afrikatsioon | Tsez | элIni | [ˈʔɛ̝t͡ɬni] | talv |
d͡ɮ | häälikuline alveolaarne lateraalne afrikatsioon | Oowekyala | |||
| punane | [ɹʷɛd] | |||
| alveolaarne lateraalne lähendaja | loop | [lup] | loop | |
| alveolaarne lapp | Hispaania | pero | [peɾo] | kuid |
| alveolaarne külgmine lapp | [vuɺa] | avada | ||
| Hispaania | perro | [pero] | ||
| alveolaarne ejektiiv | [tʼitʼa] | Tulp | ||
| alveolaarne ejektiivne frikatiiv | Amharic | [sʼɛɡa] | armu | |
| häälikuline alveolaarne implosiiv | Vietnami | đã | [ɗɐː] | Möödunud aja näitaja |
| alveolaarne külgmine klõps | Nama | ǁî | [kǁĩĩ] | arutati |
· v · t · e | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Küsimused ja vastused
K: Mis on alveolaarne konsonant?
V: Alveolaarne konsonant on konsonant, mille puhul keel on alveolaarharja lähedal, mis on vahetult meie hammaste taga asuv osa.
K: Mis on apikaalsed ja laminaalsed konsonandid?
V: Apikaalsed konsonandid on need, mida hääldatakse keele tipuga, samas kui laminaalsed konsonandid on need, mida hääldatakse keele tera abil, mis on keele lame osa keele tipu taga.
K: Millised on mõned näited alveolaarsetest konsonantidest inglise keeles?
V: Alveolaarsete konsonantide hulka kuuluvad inglise keeles [n], [t], [d], [s] ja [l].
K: Millised kaks häält on inimkeeltes kõige sagedamini esinevad?
V: Alveolaarne nasaal ([n]) ja häälekõrvaline alveolaarne plosiiv ([t]) on kaks kõige tavalisemat häält inimkeeltes.