Alveolaarne trill (rullitud R): heli, foneetika ja keele näited

Alveolaarne trill on üks konsonantide tüüp. Seda leidub mõnes kõnekeeles. Seda nimetatakse tavaliselt rullitud R-ks, veerevaks R-ks või trillitavaks R-ks. Selle konsonandi kõla moodustub, kui asetada keele ots vastu hambaharja vahetult ülemise hambarivi taga. See ongi see, mida tähendab "alveolaarne". Seejärel moodustub heli keele vibreerimisega vastu seda harja. See teeb sellest trill-konsonandi.

Rahvusvaheline foneetiline tähestik tähistab dentaalseid, alveolaarseid ja postveolaarseid trille sümboliga ⟨r⟩. Selle X-SAMPA sümbol on r.

Üsna sageli kasutame ⟨r⟩ selliste keelte nagu inglise ja saksa keele foneemilistes transkriptsioonides (eriti sõnaraamatutes). Neil on rootilised konsonandid, mis ei ole alveolaarne trill. Seda seetõttu, et nende keelte ortograafiates on r-i kirjutamine lihtsam.

Paljudes indoeuroopa keeltes on see heli vähemalt aeg-ajalt allofooniline koos alveolaarse koputusega [ɾ], eriti rõhuta positsioonides. Erandiks on katalaani, hispaania, albaania ja mõned portugali murded, kus neid käsitletakse eraldi foneemidena.

Kõne ja foneetika

Alveolaarne trill on tavaliselt hääldatud kui heli, mille puhul keeleots puutub kergelt vastu ülemist hambaharja (alveoolset piirkonda) ja õhuvool paneb keeleotsa kiiresti vibreerima. Akustiliselt on see sageli häälikuvoodi (voiced) heli ja foneetiliselt tähistatakse seda IPA-s sümboliga [r]. Mõnedes keeltes võib esineda ka hääletu variant [r̥], näiteks teatud konsonantkontekstides või dialektides.

Alveolaarse trilli sagedus (kui mitu vibratsiooni sekundi jooksul tekib) ja vibratsioonide arv sõna sees võivad varieeruda, mis mõjutab heli tajumist. Lühike üksik kontakt moodustab sageli hoop- või koputuse ehk tap'i, foneetiliselt [ɾ], mis on eraldi kategooria ja sageli allofoon või eraldi foneem sõltuvalt keelest.

Näited keeltest ja ortograafiast

Alveolaarne trill esineb paljudes keeltes, sealhulgas:

Romaani keeltes: hispaania (nt perro [ˈpero] vs pero [ˈpeɾo] — trill vs koputus), itali, katalaani;
Slavistlike keeltes: vene, poola, serbia/horvaadi/bosnia;
Baltis: eesti ja leedu murretes sageli alveolaarne trill;
Mõned teised keeled ja murded: osa portugali, albaania, rootsi ja norra dialektid samuti võivad kasutada trilli.

Tähtis on märkida, et paljudes keeltes tähistab ortograafiline täht r erinevaid "r"-tüüpe (nt alveolaarne trill, alveolaarne approximant, uvulaarne R jne). Sellepärast kasutatakse foneetilistes transkriptsioonides sageli IPA-s ja X-SAMPA-s erisümboleid, kuigi lihtsustatud transkriptsioonides võib ⟨r⟩ jääda sama.

Kuidas alveolaarset trilli hääldada (praktilised nõuanded)

Lõdvestu: pinge keelalti takistab trilli tekkimist. Proovi lõdvestada keel ja lõualuu.
Asetus: pane keeleots kergelt vastu ülemiste hammaste taga olevale alveoolsele harjale — mitte liiga kõvasti surve all.
Õhuvool: puhuda ühtlaselt läbi väikese ava keele ja hambahari vahel — liiga nõrk õhuvool ei tekitagi vibratsiooni.
Algusharjutus: alusta koputusega [ɾ] (nt häälikule lähedase "d" või "t" pluss vokaaliga: "da", "ta"), seejärel püüa lasta õhul jätkuvalt liikuda ja tekitada korduvaid kokkupuuteid.
Harjutused: korduvalt häälda ühehäälset "tra-tra-tra" või "drdrdr" ning soovi korral proovi sõnu, kus keeled on topelt-r (nt hispaania carro, itaalia carro) või eesti sõnu nagu ratas, et tajuda vibratsiooni.

Erinevus koputuse ja trill'i vahel

Alveolaarne koputus ehk tap ([ɾ]) on ühe kiire kontakti tulemus, trill ([r]) on mitme järjestikuse kontakti (vibratsiooni) jada. Mõnes keeles (nt hispaania) on kaks heliliselt erinevat foneemi — üks on koputus ja teine trill — mis võib muuta sõna tähendust.

Keeleline areng ja sagedased raskused

Lapsed omandavad trilli erineval ajal; mõned õpivad selle varakult, teised alles hiljem. Täiskasvanud sageli ei suuda trilli kohe hääldada, kuna nõuab konkreetset keeleasendit ja kontrolli õhuvoolu üle. Levinud vead: liiga tugev surve keeleotsaga, keel liiga jäik või vastupidi liiga lõtv, ebapiisav õhuvool.

Akustika ja foneemiline staatus

Sõltuvalt keelest võib alveolaarne trill olla foneemiliselt eristav (st muutma sõna tähendust) või olla ainult allofooniline variatsioon teistest rhotic-helidest. Akustiliselt eristub see teistest "r"-heli tüüpide (nt uvulaarne [ʀ] või alveolaarne approximant [ɹ]) poolest oma selgete impulsside ja harmooniliste mustritega, mis tekivad keeleotsa vibratsioonist.

Kokkuvõte

Alveolaarne trill on trilleeriv konsonant, mis tekib keeleotsa kiirel vibratsioonil vastu ülemist hambaharja. See on levinud paljudes maailma keeltes ja võib foneemiliselt erineda koputusest [ɾ]. Kuigi paljud ortograafiad kasutavad lihtsat tähte r erinevate rhotic-helide märkimiseks, annab foneetiline transkriptsioon täpsema info heli laadist (nt IPA ⟨r⟩ ja X-SAMPA r).

Esinemine

Need on mõned näited, kus alveolaarne trill esineb erinevates keeltes:

Keel		Sõna	IPA	Tähendus
Araabia keel		رأس	[rɑʔs]	'pea'
Hollandi		rood	[roːt]	'punane'
Inglise keeles	Šoti	kohupiim	[kʌrd]	"kohupiim
Prantsuse	Lõuna-Prantsusmaa ja Korsika	rouge	[ruʒ]	'punane'
Saksa	mõned dialektid	Schmarrn	[ʃmaːrn]	"jama
Hindi		घर	[ɡʱər]	'maja'
Itaalia		terra	[ˈtɛrra]	"maa
Malai	Standard	arah	[arah]	"suund
Vene		mängida	[ɪˈɡr̠atʲ]	'mängida'
Hispaania		perro	[ˈpe̞ro̞]	'koer'

Kõrgendatud alveolaarne mittesoonoraalne trill.

Tšehhi keeles on kaks erinevat alveolaarset trillat. Lisaks tavalisele trillerile, mida kirjutatakse r, on olemas ka teine trill, mida kirjutatakse ř. See esineb sellistes sõnades nagu rybáři [ˈrɪbaːr̝ɪ] ("kalurid"), čtyři ("neli") ja tavaline perekonnanimi Dvořák. See hääldusviis on sarnane [r], kuid keel on tõstetud; see on osaliselt frikatiivne, kusjuures frikatsioon kõlab pigem nagu [ʒ], kuigi mitte nii tõmmatud. Seega kirjutatakse see IPA-s kui ⟨r⟩ koos tõstetud diakriitikaga, ⟨r̝⟩. (Enne 1989. aasta IPA Kieli konventsiooni oli sellel spetsiaalne sümbol ⟨ɼ⟩). Tavaliselt on see häälikuline, kuid nagu paljude teiste tšehhi konsonantide puhul, on olemas ka häälekõrvaline allofoon [r̝̊].

Kuula: [r̝]

Küsimused ja vastused

K: Mis on häälikuline alveolaarne trill?

V: Häälikuline alveolaarne trill on teatud tüüpi konsonant, mida leidub mõnes kõnekeeles. Seda nimetatakse tavaliselt rullitud R-ks, veerevaks R-ks või trillitud R-ks.

K: Millise rahvusvahelise foneetilise tähestiku tähega tähistatakse seda häält?

V: Rahvusvahelise foneetilise tähestiku täht selle heli jaoks on ⟨r⟩.

K: Millist sümbolit kasutab X-SAMPA selle heli kujutamiseks?

V: X-SAMPA sümbol selle heli jaoks on r.

K: Kas inglise ja saksa keele sõnastikud kasutavad mõnikord sümbolit ⟨r⟩?

V: Jah, selliste keelte nagu inglise ja saksa keele sõnastikud kasutavad mõnikord sümbolit ⟨r⟩, kuigi neil on rootilised konsonandid, mis ei ole alveolaarne trill, sest r-tähe kirjutamine on lihtsam.

Küsimus: Kas häälikuline alveolaarne trill on paljudes indoeuroopa keeltes mõnikord alveolaarse klapi [ɾ] allofoon?

V: Jah, paljudes indoeuroopa keeltes on see heli mõnikord alveolaarse klapi [ɾ] allofoon, eriti rõhuta silpides.

K: Kas on keeli, kus neid kahte heli käsitletakse erinevate helidena?

V: Jah, mõned keeled nagu katalaani, hispaania, albaania ja mõned portugali keeled käsitlevad neid kahe erineva häälega.