Korsika on Vahemere suuruselt neljas saar (Sitsiilia, Sardiinia ja Küprose järel). See asub Itaaliast läänes, Prantsusmaast kagus ja Sardiinia saarest põhjas.
Korsika on üks Prantsusmaa halduspiirkondadest. Mõned inimesed soovivad, et Korsika oleks osa Itaaliast.
Korsika on kuulus oma turismiatraktsioonide ja Napoléon Bonaparte'i sünnikoha poolest.
Asukoht, maastik ja kliima
Korsika on mägine saar: keskmine kõrgus on üle 500 m ning saarel asub mitu teravat tipptasandikku, mille kõrgeim tipp on Monte Cinto (2706 m). Rannik on vaheldusrikas — liivarannad, kaljusaared ja kõrged kaljud, eriti tuntud on lõunakaldal asuv Bonifacio. Kliima on Vahemere- ehk kõrbemõjuline: suved on kuivad ja soojad, talved pehmed rannikul, kuid mägedes võib talvel olla lumi.
Ajalugu ja Napoléon
Korsika on olnud erinevate võimude mõju all: genuealaste, prantslaste ja lühiajaliselt ka teiste. 1768. aastal loovutas Genova saare Prantsusmaale ja 1769. aastal sündis saarel kuulus sõjaväelane ja riigimees Napoléon Bonaparte, kes hiljem sai Prantsuse keisriks. Napoléoni perekond päritolu ja tema kuuluvus Korsikasse on oluline osa saare modernsest identiteedist ning Ajaccio linnas paikneb tema sünnikodu ja muuseum.
Keel, kultuur ja poliitika
Korsikal räägitakse korsika keelt (corsu), mis on lähedane itaalia sardiiniapärastele murretele. Prantsuse keel on ametlik. Saarel on tugev kultuuriline identiteet: muusika, rahvatantsud, gastronoomia (näiteks brocciu juust, erinevad vorstid ja kastanipõhised toidud) ning pühad ja festivalid.
Poliitiliselt on Korsikal olnud aktiivne autonoomia- ja iseseisvusliikumine. Mõned kohalikud liikumised on ajanud eesmärki suurema autonoomia või iseseisvuse poole, mis on olnud ka poliitilise debati ja mõnikord ka konfliktide allikaks.
Pealinnad ja tähtsamad paigad
- Ajaccio – saare suurim linn ja Napoléoni sünnilinn; asub läänerannikul.
- Bastia – tähtis sadamalinn põhjapoolses osas, hea ühendus mandriga.
- Calvi – tuntud randade ja ajalooliste kindluste poolest.
- Bonifacio – lõunarannikul asuv dramaatiliste kaljude ja vanalinnaga kuurort.
- Corte – mägine keskus, ajalooline ja kultuuriline tähtsus, hea lähtekoht matkamiseks.
Loodus ja vaatamisväärsused
Korsikal leidub hulgaliselt looduskaitsealasid ja rahvusvaheliselt hinnatud paiku. Eriti märkimisväärsed on:
- Calanques de Piana ja Scandola looduskaitseala (osa Gulf of Porto' maailmapärandi alast) — punased liivakivikaljud ja metsik rannik.
- GR20 — üks tuntumaid ja nõudlikumaid kõrgrendimatkaradu Euroopas, läbib saare sisemaa mägesid.
- Ilusad rannad nagu Palombaggia, Santa Giulia ja teised, ning hingematvad kliimatingimused ujumiseks ja veespordialadeks.
Turism ja transport
Turism on üks Korsika majanduse tugisambaid. Saarele pääseb autoga ja parvlaevadega mandrilt (Marseille, Nice, Toulon jt) ning mitme lennujaama kaudu: Ajaccio, Bastia, Calvi ja Figari. Suvisel hooajal suureneb lennu- ja laevaliiklus märgatavalt. Saarel liigeldakse kas rendiautoga, bussidega või kohapeal organiseeritud ekskursioonidel.
Toit ja majandus
Korsika köök ühendab prantsuse ja itaalia mõjutusi ning kohalikke traditsioone: oluliseks osaks on juustud (nt brocciu), vorstid ja sink, kastanitooted, mesi ja veinid. Majandus toetub peamiselt turismile, põllumajandusele (lambakasvatus, viinamarjad, kastanid) ning teenustele.
Nõuanded külastajale
- Suvi on parim aeg rannapuhkuseks, kevad ja sügis sobivad matkamiseks (rahulikum ja jahedam).
- Kui plaanite mägedes matkata, varuge korralik matkavarustus ja kontrollige ilma- ning teatingimusi.
- Autoga ringi sõites arvestage käänuliste mägiteedega ja kitsaste lõikudega rannikul.
- Proovige kohalikke toite ja külastage väiksemaid külasid, et kogeda autentsust.
Kokkuvõte: Korsika on mitmekesine saar, kus kohtuvad tugev loodus (mäed ja rand), rikkalik ajalugu (sh Napoléoniga seotud paigad) ja eripärane kultuur. See pakub nii aktiivset matkaturismi kui ka puhkuselaadseid rannapuhkusi ning huvitavaid kulinaarseid elamusi.
