Korsika

Geograafia

Korsikal on 1000 km rannajoont ja rohkem kui 200 randa ning see on väga mägine, mille kõrgeim tipp on Monte Cinto (2706 m) ja 20 muud üle 2000 m kõrgust tippu.

Suured linnad: (Korsika nimed)

Ajaccio (Aiacciu)

Bastia (Bastia)

Corte (Corti)

Sartène (Sartè)

Muud linnad ja külad:

Saint-Florent (San Fiurenzu)

Calvi (Calvi)

L'Île-Rousse (Isula Rossa)

Porto-Vecchio (Porti Vechju)

Bonifacio (Bunifaziu)

Aleria

Topograafia

Maa ja ilm

Korsika on kõige mägisem Vahemere saar. Madalal on vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad. Talved on mõõdukate vihmadega leebed. Kõrgmäestiku kliima on külm ja niiskem. Looduslikuks taimestikuks on vahemerelised metsad, metsad ja põõsad. Mägedes on rohkesti tamme- ja männimetsasid, välja arvatud kõrgustikul. Suur osa rannikuäärsetest madalatest aladest on põllumajanduslikuks otstarbeks maha raiutud, mis on mägimetsasid oluliselt vähendanud. Saarel on looduspark (Parc Naturel Régional de Corse), mis kaitseb tuhandeid haruldasi looma- ja taimeliike. Park loodi 1972. aastal ja see hõlmab Golfe de Porto, Réserve Naturelle de Scandola (UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv ala) ja mõned saare kõrgeimad mäed. See park on kaitstud.

Ajalugu

• 725 : Lombardid asustavad Korsikat.
• 754 : Carlo Magno saab langobardide kuningaks ja annab Korsika maad paavstile.
• 1077 : Paavst Gregorio VII annab ühele tähtsale Pisa preestrile võimu muuta või aidata asju Korsikal.
• 1133 : Preestri ordud jagunevad kaheks, üks Genova ja teine Pisa jaoks.
• 1195 : Bonifaciosse saabub grupp Genua sõdureid
• 1268 : Rühm Genova sõdureid saabub Calvisse.
• 1284 : Korsika sai Genova omandisse.
• 1383 : Bastia da Genuva fondazione di Bastia da Genuva
• 1551 : Samperu Corsu ründab türklaste vastu Prantsusmaa eest.
• 1559 : Trattatu di Cateau-Cambrésis, Korsika võetakse tagasi Genua poolt.
• 1725 : Pasquale Paoli sündis
• 1730 : detsembris on Korsika iseseisev.
• 1732 : Corti rahu
• 1735 : Korsika esimene konstitutsioon.
• 1736 : Teodoru di Neuhoff sai Korsika kuningaks.
• 1737 : Prantsusmaa ja Genova vaheline Versailles' kohtumine
• 1755 : 14. juulil sai Pasquale Paoli Orezza kohtu poolt "generale di a Nazione".
• 1755 : Korsika teine konstitutsioon kirjutatakse.
• 1765 : Corti ülikool on avatud.
• 1768 : 15. mail müüb Genova "Versailles' kohtumisel" Korsika prantslastele. Korsika ründab Prantsusmaad.
• 1768 : 9. oktoobril võitsid vabadusvõitleja Pasquale Paoli sõdurid "U Borgu" lahingus prantsuse sõdurite vastu.
• 1769 : 9. mai, Korsika kaotab "Ponte Novu" lahingus Prantsuse sõdurite vastu.
• 1769 : 13. juuni, Pasquale Paoli lahkub Korsikalt Suurbritanniasse pärast seda, kui Prantsusmaa on teda lahingus võitnud.
• 1769 : 15. augustil sündis Napoléon Bonaparte Ajaccios.
• 1789 : Prantsusmaa ütleb, et "Korsika on osa Prantsuse kuningriigist".
• 1790 : Saab Korsika departemanguks, mille pealinnaks on Bastia.
• 1793 : Korsika jagatakse kaheks osaks, osa "Liamone" ja osa "Golu".
• 1807 : Pasquale Paoli sureb
• 1821 : Napoleon Bonaparte sureb Saint Helena saarel.
• 1840 : Prosper Mérimée reis Korsikale
• 1858 : 4. augustil saab prantsuse keel Korsika ametlikuks keeleks.

Administratsioon

Korsika territoriaalühenduse pealinn on Ajaccio (korsika keeles Aiacciu). Territoriaalne omavalitsusüksus jaguneb kaheks departemanguks: Corse-du-Sud ja Haute-Corse. Need kaks departemangu loodi 15. septembril 1975 Corse'i departemangust.

Korsika kaart

Majandus

Turism on Korsika majanduse suurim allikas. Saarel on meeldiv kliima, ilusad mäed ja tõeliselt ilusad rannikualad, mis teevad sellest populaarse sihtkoha prantslaste ja teiste lääneeurooplaste seas. Siiski ei ole saarel toimunud sama intensiivne areng kui Vahemere teiste piirkondade puhul. Turism on koondunud eelkõige Porto Vecchio ja Bonifacio ümbrusesse saare lõunaosas ning Calvi piirkonda loodes.

Korsika suurejooneline rannik on peamine turismimagnet (siin Propriano linna juures).

Poliitika

Korsikat valitsetakse praegu peaaegu nagu iga teist Prantsusmaa piirkonda. Saarel on palju liikumisi Korsika ja korsiklaste iseseisvuse eest Prantsusmaast. Prantsuse valitsus on täieliku iseseisvuse vastu. Saarel toetatakse suuremat autonoomiat, kuid küsitlused näitavad, et suur enamus korsiklastest on täieliku iseseisvuse vastu. Mõned rühmitused, kes väidavad, et toetavad Korsika iseseisvust, on alates 1970. aastatest korraldanud vägivaldse kampaania, mis hõlmab pommirünnakuid ja mõningaid juhuslikke mõrvu, tavaliselt pied-noiride ja teiste mittekorsiklaste või Prantsuse valitsuse hoonete vastu. Korsika iseseisvusrühmitused ründavad siis, kui nad on kindlad, et ohvritele ei ole ohtu. Siiski ei ole kõikidel iseseisvusgruppidel "toredad lepingud", mõnikord on teada, et iseseisvusgrupid kasutavad väljapressimist ja muud hirmutamistaktikat, mis sarnaneb maffia tegevusega Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias. Mitte-korsikalisi koduomanikke võidakse ähvardada oma kodu hävitamisega või neid sunnitakse maksma "revolutsioonilist maksu",et aidata rühmitusi rünnakutes.

2000. aastal nõustus peaminister Lionel Jospin andma Korsikale rohkem autonoomiat, kuid ainult vägivalla lõpetamise eest. Korsika autonoomia ettepanek oleks hõlmanud saare traditsioonilise keele, korsika keele (korsu) (mida peetakse ka itaalia keele dialektiks) suuremat kaitset. Suurema autonoomia plaanidele astus aga vastu gallialistlik opositsioon Prantsuse Rahvusassamblees. Korsika valijate napp enamus oli 6. juulil 2003 toimunud rahvahääletusel vastu Jean-Pierre Raffarini ja siseminister Nicolas Sarkozy valitsuse projektile, mis oleks alla surunud saare kaks departemangu ja andnud Korsika territoriaalsele kollektiivile suurema autonoomia.

"U Corsu", Korsika keel

Korsika ametlik keel on prantsuse keel, kuid paljud inimesed räägivad "u corsu", Korsika keelt, mida kaitseb UNESCO. Korsu keelel on mõningaid sarnasusi Toscana dialektidega (koos aktsendiga) või lähedalasuval Sardiinia saarel kõneldava gallurese keelega. Korsu keelel on kaks varianti: "Supranacciu", mis on levinud saare kirdeosas (Bastia, Corte), ja "Suttanacciu", mis on levinud saare lõunaosas (Ajaccio, Sartene). Korsika emakeel on itaalia keelele lähemal kui prantsuse keelele, kuid mõlemad on pärit ladina keelest. Muistsed roomlased rääkisid ladina keelt.

Sport

Korsikal on jalgpall väga levinud spordiala. Saarel on Prantsusmaa esimeses liigas ("Ligue 1") 2 meeskonda. AC Ajaccio ja SC Bastia. Teine väga kuulus spordiala Korsikal on võrkpall, kus tegutseb GFCO Ajaccio Volley-Ball' meeskond.